„Mida Jehoova sinult ootab? Vaid seda, et teeksid, mis õige, peaksid kalliks ustavust ja oleksid tagasihoidlik koos oma Jumalaga käies.” (MIIKA 6:8)

LAULUD: 63, 43

1., 2. Millest ilmnes Taaveti ustavus Jumalale? (Vaata pilti artikli alguses.)

TAAVET ja Abisai hiilivad ööpimeduses läbi Sauli laagripaiga, kus on unne suikunud 3000 sõjameest. Laagri keskel leiavad need kaks meest kuningas Sauli, kes magab sügavalt. Saul on tulnud Juuda kõrbe, et leida üles Taavet ja ta ära tappa. Abisai sosistab: „Luba ma löön ta [Sauli] odaga maasse, ühest löögist piisab!” Taaveti vastus on aga hämmastav: „Ära puutu teda! Sest kes võiks tõsta käe Jehoova võitu vastu ja jääda karistamata? ... Jehoova pärast on mõeldamatu, et tõstaksin käe oma isanda, Jehoova võitu vastu!” (1. Saam. 26:8–12.)

2 Taavet mõistis, mida ustavus Jumalale hõlmab. Tal polnud mingit kavatsust Saulile viga teha, sest Saul oli Jumala võitud kuningas. Ka tänapäeval ootab Jehoova kõigilt oma teenijatelt, et nad peaksid lugu neist, kelle ta on ametisse määranud, ja „peaksid kalliks ustavust”. (Loe Miika 6:8.)

3. Milles avaldus Abisai ustavus Taavetile?

3 Abisai suhtus Taavetisse lugupidavalt. Milles see avaldus?  Taavet oli rikkunud abielu Batsebaga ning oma teo varjamiseks lasi ta Abisai vennal Joabil korraldada asjad nii, et Batseba mees Uurija lahingus tapetaks. (2. Saam. 11:2–4, 14, 15; 1. Ajar. 2:16.) Abisai võis sellest loost midagi teada, kuid ta austas Taavetit ikka kui Jumala poolt ametisse määratud kuningat. Ka ei püüdnud Abisai kunagi ära kasutada oma sõjaväelist positsiooni, et Iisraeli trooni endale haarata. Ta hoopis kaitses Taavetit reeturite ja teiste vaenlaste eest. (2. Saam. 10:10; 20:6; 21:15–17.)

4. a) Miks võib öelda, et Taavet on heaks eeskujuks ustavuses Jumalale? b) Milliseid näiteid me veel uurime?

4 Taavet oli Jehoovale ustav kogu oma elu. Noorena oli Taavet läinud vastu vilistist hiiglasele Koljatile, kes jultunult mõnitas „elava Jumala sõjaväge”. (1. Saam. 17:23, 26, 48–51.) Hiljem, kui Taavet oli kuningas ja patustas rängalt, rikkudes abielu ja korraldades mõrva, võttis ta kuulda prohvet Naatani noomimist ja kahetses oma teguviisi. (2. Saam. 12:1–5, 13.) Kui Taavet oli juba vana mees, oli ta ikka Jumalale ustav. Näiteks annetas ta heldelt Jehoova templi ehitamiseks. (1. Ajar. 29:1–5.) Taavet tegi küll ränki patte, kuid ta jäi Jumalale ustavaks. (Laul 51:4, 10; 86:2.) Vaatleme nüüd veel teisi juhtumeid Taaveti ja tema kaasaegsete elust ning otsime vastuseid järgmistele küsimustele: kellele me peame eelkõige olema ustavad ja missuguseid omadusi on tarvis, et olla ustav?

KELLELE EELKÕIGE TULEB MEIL OLLA USTAV?

5. Mida me õpime Abisai loost?

5 Kui Abisai hiilis Sauli laagrisse, ei mõistnud ta veel, kellele eelkõige peaks ta olema ustav. Ustavusest Taavetile oli Abisai valmis kuningas Sauli tapma, kuid Taavet keelas teda, öeldes, et oleks vale tõsta kätt „Jehoova võitu vastu”. (1. Saam. 26:8–11.) Sellest juhtumist õpime, et kui meil tuleb otsustada, kellele eelkõige olla ustav, siis oleks hea mõelda, millised Piibli põhimõtted selles olukorras kehtivad.

6. Ehkki on loomulik olla ustav oma perele ja sõpradele, siis mille suhtes peaksime olema hoolikad?

6 Ustavus lähtub südamest, kuid inimese süda on reeturlik. (Jer. 17:9.) Seega võib mõni ustav jumalateenija kergesti tunda, et ta peab olema lojaalne oma sõbrale või sugulasele isegi sel juhul, kui see inimene on läinud halvale teele. Eriti siis, kui mõni meie lähedane hülgab tõe, tuleb meil meeles pidada, et eelkõige tuleb meil ustav olla Jehoovale. (Loe Matteuse 22:37.)

7. Kuidas jäi üks õde keerulises olukorras Jumalale ustavaks?

7 Kui mõni meie lähedane sugulane eemaldatakse, peame tõsiselt mõtlema sellele, kellele eelkõige kuulub meie ustavus. Näiteks meie usuõele Annele [1] helistas ta eemaldatud ema, kes soovis talle külla tulla, sest tundis end väga üksildasena. Anne oli tema palve pärast suures segaduses ja lubas talle vastata kirja teel. Enne kirjutamist vaatas ta üle mõned Piibli põhimõtted. (1. Kor. 5:11; 2. Joh. 9–11.) Anne kirjutas emale ja tuletas talle lahkel viisil meelde, et ta ise oli end oma perekonnast ära lõiganud oma väärteo ja mittekahetseva suhtumisega. „Ainus viis, kuidas sa saad oma valu leevendada, on Jehoova juurde tagasi tulla,” kirjutas Anne. (Jaak. 4:8.)

8. Mis omadused aitavad meil olla Jumalale ustavad?

 8 Taaveti kaasaegsete ustavusest Jumalale ilmneb kolm omadust, mis aitavad meilgi jääda Jumalale ustavaks. Need omadused on alandlikkus, lahkus ja julgus. Vaadelgem neid ükshaaval.

USTAVUS JUMALALE NÕUAB ALANDLIKKUST

9. Miks soovis Abner Taavetit tappa?

9 Kui Taavet hoidis käes Koljati pead ja rääkis kuningas Sauliga, nägid seda pealt vähemalt kaks meest. Üks oli Sauli poeg Joonatan, kes sõlmis Taavetiga sõpruslepingu. Teine oli väepealik Abner. (1. Saam. 17:57–18:3.) Hiljem toetas Abner Sauli püüdeid Taavet ära tappa. „Julmurid jahivad mu elu,” kirjutas Taavet. (Laul 54:3; 1. Saam. 26:1–5.) Miks suhtusid Joonatan ja Abner Taavetisse nii erinevalt? Nii Joonatan kui ka Abner teadsid, et Jumal on valinud Taaveti Iisraeli järgmiseks kuningaks. Pärast Sauli surma oleks Abner võinud ilmutada alandlikkust ja tõestada oma ustavust Jumalale, toetades Taavetit, mitte Sauli poega Iisbosetti. Hiljem oli Abner seksuaalvahekorras kuningas Sauli liignaisega ja seda võib-olla just sellepärast, et ise troonile saada. (2. Saam. 2:8–10; 3:6–11.)

10. Miks polnud Absalom Jumalale ustav?

10 Ka Taaveti poeg Absalom polnud Jumalale ustav, kuna tal puudus alandlikkus. Näiteks „lasi Absalom teha endale vankri, hankis hobused ja pani enda ees jooksma 50 meest”. (2. Saam. 15:1.) Lisaks meelitas ta kavalalt iisraellasi ja võitis paljude südamed. Nagu Abner, nii püüdis ka Absalom Taavetit tappa, kuigi teadis, et Jehoova on pannud ta Iisraeli kuningaks. (2. Saam. 15:13, 14; 17:1–4.)

11. Mida me õpime Abneri, Absalomi ja Baaruki lugudest?

11 Abneri ja Absalomi tegudest on selgelt näha, et auahnuse tõttu võib inimene kergesti Jumalale truudust murda. Kindlasti ei soovi ükski Jehoova ustav teenija olla nii isekas või teha midagi nii kurja. Siiski võib kristlase vaimsusele avaldada kahjulikku mõju see, kui ta soovib selles maailmas endale rikkust koguda või hiilgavat karjääri teha. Näiteks kaotas prohvet Jeremija kirjutaja Baaruk  mingil teadmata põhjusel silmist oma eesmärgi. Siis tuli Jehoovalt talle sõnum: „Mis ma olen üles ehitanud, selle ma kisun maha, mis ma olen istutanud, selle ma juurin välja – kogu maa. Aga sina ihaldad suuri asju. Ära ihalda!” (Jer. 45:4, 5.) Baaruk võttis seda manitsust kuulda. Tark on hoida neid Jumala sõnu meeles ka praegu, mil me ootame selle kurja maailma lõppu.

12. Selgita, miks ei saa isekas inimene olla Jumalale ustav?

12 Meie vennal Danielil, kes elab Mehhikos, tuli valida, kas jääda ustavaks Jumalale või anda järele oma isekatele soovidele. Ta tahtis abielluda ühe neiuga, kes polnud Jehoova tunnistaja. Daniel jutustab: „Ma jätkasin temaga kirjavahetust isegi siis, kui olin alustanud pioneerteenistust. Viimaks aga surusin oma uhkuse maha ja rääkisin oma probleemist ühele kogenud kogudusevanemale. Ta aitas mul mõista, et Jumalale ustavaks jäämiseks tuleb mul see kirjavahetus lõpetada. Pärast paljusid palveid ja pisaraid suutsin seda teha. Peagi hakkasin teenistusest rohkem rõõmu tundma.” Hiljem abiellus Daniel ühe tubli kristliku õega ja praegu teenib ta ringkonnaülevaatajana.

USTAVUS JUMALALE AITAB MEIL OLLA LAHKE

Kui saad teada usukaaslase tõsisest väärteost, kas püüad siis ustavalt aidata tal kogudusevanematelt abi otsida? (Vaata lõiku 14)

13. Kuidas jäi Naatan Taaveti patustamise korral ustavaks nii Jumalale kui ka Taavetile?

13 Ustavus Jumalale aitab meil olla ustav oma kaaslastele. Prohvet Naatan oli ustav nii Jehoovale kui ka Taavetile. Kord sai Naatan teada, et Taavet on rikkunud ühe naisega abielu ja korraldanud selle naise abikaasa tapmise lahingus. Kui siis Jehoova saatis Naatani Taavetit manitsema, prohvet kuuletus ja tegutses julgelt, kuigi ta oli ustav ka Taavetile. Naatan manitses Taavetit targalt ja lahkelt. Et Taavet mõistaks oma patu tõsidust, jutustas Naatan talle loo ebaõiglasest rikkast mehest, kes võttis endale vaese mehe utetalle. Kui Taavet väljendas oma raevu rikka mehe teo üle, ütles Naatan talle: „See mees oled sina!” Taavet mõistis, et see lugu käib tema kohta. (2. Saam. 12:1–7, 13.)

14. Kuidas sa saad olla ustav nii Jehoovale kui ka oma sõbrale või sugulasele?

14 Lahkus aitab sul olla ustav nii Jehoovale kui ka oma kaaslastele. Oletame  näiteks, et sa tead täiesti kindlalt, et üks su usukaaslane on toime pannud tõsise väärteo. Sa võid soovida olla talle lojaalne, iseäranis siis, kui tegemist on lähedase sõbra või sugulasega. Ent kui sa tema väärtegu varjaksid, murraksid sa truudust Jumalale. Ustavus Jehoovale on kõige tähtsam. Seega püüa tegutseda lahkelt ja kindlameelselt nagu Naatan. Õhuta oma sõpra või sugulast otsima abi kogudusevanematelt. Kui ta aga mõistliku aja jooksul seda ei tee, siis peaks ustavus Jumalale ajendama sind kogudusevanemaid sellest asjast teavitama. See näitab sinu ustavust Jehoovale ning samas osutad sa lahkust oma sõbra või sugulase vastu, sest kogudusevanemad püüavad tasase meelega aidata tal asjad korda seada. (Loe 3. Moosese 5:1; Galaatlastele 6:1.)

USTAVUS JUMALALE NÕUAB JULGUST

15., 16. Miks vajas Huusai julgust, et jääda Jumalale ustavaks?

15 Huusai oli Taaveti truu sõber. Et aga Taavetile ja Jumalale ustavaks jääda, pidi ta tegutsema julgelt. Tema ustavus pandi proovile, kui Taaveti poeg Absalom võitis paljude iisraellaste südamed, üritas vallutada Jeruusalemma ja haarata endale kuningavõimu. (2. Saam. 15:13; 16:15.) Taavet põgenes linnast, kuid mida tegi Huusai? Kas ta hülgas Taaveti ja läks üle Absalomi poolele või järgnes eakale kuningale, kelle elu oli ohus? Huusai jäi otsusekindlalt ustavaks Jumala määratud kuningale ja läks Taaveti juurde Õlimäele. (2. Saam. 15:30, 32.)

16 Taavet andis Huusaile ülesande minna tagasi Jeruusalemma ja teeselda seal, et ta on Absalomi sõber, ning nurjata Ahitofeli nõu. Oma eluga riskides näitas Huusai oma ustavust Jehoovale ja täitis Taaveti korralduse. Nagu Taavet oli Jehoovat palunud, suutis vapper Huusai nurjata Ahitofeli nõu. (2. Saam. 15:31; 17:14.)

17. Miks me vajame julgust, et jääda Jumalale ustavaks?

17 Me vajame julgust, et jääda Jehoovale ustavaks. Paljudel meist on olnud julgust seista kindlalt vastu pereliikmete, töökaaslaste või valitsusametnike survele. Jaapanis elav Taro oli poisipõlvest saati pidanud tähtsaks lojaalsust ja kuulekust oma vanematele. Ta ei teinud seda pelgalt kohusetundest, vaid tõesti soovis oma vanematele rõõmu valmistada. Kui ta aga hakkas Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima, olid vanemad sellele väga vastu ja nõudsid, et ta uurimise lõpetaks. Tarol oli äärmiselt raske neile öelda, et ta on võtnud kindlalt nõuks käia kristlikel koosolekutel. Taro jutustab: „Nad olid nii vihased, et keelasid mul aastaid end külastada. Palvetasin, et mul oleks julgust jääda oma otsuse juurde. Nüüd on aga nende suhtumine leebunud ja ma käin neil korrapäraselt külas.” (Loe Õpetussõnad 29:25.)

18. Mida oled sina sellest artiklist õppinud?

18 Nagu Taavet, Joonatan, Naatan ja Huusai võime meiegi kogeda sügavat rahulolu, et oleme jäänud Jehoovale ustavaks. Samas on Abneri ja Absalomi lood meile hoiatavaks õppetunniks. Kindlasti me tahame jääda Jehoova ligi nagu Taavet. Ebatäiuslike inimestena teeme paratamatult vigu, ent me saame näidata, et ustavus Jehoovale on meile kõige tähtsam.

^ [1] (7. lõik.) Nimesid on muudetud.