„Jehoova, ... sina oled pottsepp, me kõik oleme sinu kätetöö.” (JES. 64:8)

LAULUD: 89, 26

1. Miks võib öelda, et Jehoova on võrreldamatu pottsepp?

NOVEMBRIS aastal 2010 pakuti Inglismaal Londonis ühel oksjonil 18. sajandist pärit Hiina vaasi väärtuseks ligi 65 miljonit eurot. Nagu näha, võib pottsepp millestki nii tavalisest ja odavast kui savi valmistada kauni ja kalli meistriteose. Siiski ei saa ühtegi inimesest pottseppa võrrelda Jehoovaga. Kuuenda loomispäeva lõpus valmistas Jumal maamullast täiusliku inimese ja andis talle võime ilmutada Looja omadusi. (1. Moos. 2:7.) Seda täiuslikku inimest Aadamat, kes mullast valmistati, võis õigustatult nimetada Jumala pojaks. (Luuka 3:38.)

2., 3. Kuidas me saame olla samasuguse meelelaadiga nagu kahetsevad iisraellased?

2 Aadam aga hakkas Looja vastu mässama ja rikkus suhted oma taevase isaga. Samas on aastatuhandete vältel suur hulk Aadama järglasi otsustanud toetada Jumala ülemvõimu. (Heebr. 12:1.) Alandlikult Loojale kuuletudes on nad tõendanud oma soovi, et nende isa ja pottsepp oleks tema, mitte Saatan. (Joh. 8:44.) Nende ustavus Jumalale tuletab meile meelde kahetsevate iisraellaste sõnu Jesaja raamatust: „Ometi  oled sina, Jehoova, meie isa. Meie oleme savi ja sina oled pottsepp, me kõik oleme sinu kätetöö.” (Jes. 64:8.)

3 Tänapäeval püüavad kõik, kes teenivad Jehoovat vaimus ja tões, olla samasuguse alandliku meelelaadiga. Neile on suureks auks nimetada Jehoovat oma isaks ja alluda talle kui oma pottsepale. Kas sa oled Jumala käes otsekui pehme savi, millest on hea valmistada kaunist anumat? Ja kas näed igat oma usuvenda ja -õde otsekui pooleli olevat tööd Jumala käes? Et meil oleks seda kergem teha, arutagem lähemalt kolme punkti: mille järgi Jehoova valib, keda ta hakkab vormima, miks ta inimesi vormib ja kuidas ta seda teeb.

JEHOOVA VALIB, KEDA TA VORMIB

4. Mille järgi Jehoova valib, keda ta enda juurde tõmbab? Too mõni näide.

4 Kui Jehoova inimesi vaatab, ei pööra ta tähelepanu välimusele, vaid uurib südant, isiksust. (Loe 1. Saamueli 16:7b.) See tõsiasi ilmnes selgelt siis, kui Jumal moodustas kristliku koguduse. Ta tõmbas enda ja oma poja juurde palju selliseid, keda inimesed oleksid ära põlanud. (Joh. 6:44.) Üks, keda Jehoova enda juurde tõmbas, oli variser nimega Saulus, „teotaja, tagakiusaja ja jultunud mees”. (1. Tim. 1:13.) Jehoova, kes „uurib südamed läbi”, ei pidanud Saulust kasutuks savikamakaks. (Õpet. 17:3.) Jumal nägi, et teda saab vormida kauniks ja väärtuslikuks anumaks. Õigupoolest pidi Saulus andma tunnistust „nii mittejuutidele, kuningatele kui ka Iisraeli poegadele”. (Ap. t. 9:15.) Nende hulgas, kellest võisid Jumala silmis saada anumad „auväärseks ... kasutuseks”, oli ka endisi joodikuid ja vargaid ning kõlvatut elu elanud inimesi. (Rooml. 9:21; 1. Kor. 6:9–11.) Kui nad omandasid teadmisi Jumala sõnast, tugevnes nende usk ja nad lasid end Jehooval vormida.

5., 6. Kuidas peaks teadmine, et Jehoova on meie pottsepp, mõjutama meie suhtumist a) inimestesse kuulutustööl, b) vendadesse ja õdedesse?

5 Mida eeltoodu meile õpetab? Kuna me teame, et Jehoova näeb, mis on inimese südames, ja tema valib, kelle ta enda juurde tõmbab, ei peaks me teiste üle kohut mõistma ei kuulutustööl ega koguduses. Mõelgem näiteks mehele nimega Michael. Ta räägib: „Kui Jehoova tunnistajad minu ukse taha tulid, ma lihtsalt ignoreerisin neid, nagu neid polekski olemas. Olin väga ebaviisakas. Hiljem ühes teises olukorras kohtusin perega, kelle hea käitumine minus imetlust tekitas. Siis aga sain teada midagi jahmatavat – nad olid Jehoova tunnistajad! Nende käitumine pani mind analüüsima, millel minu eelarvamus põhineb. Peagi mõistsin, et minu hoiaku taga on teadmatus ja kuuldused, mitte faktid.” Et teada saada fakte, hakkas Michael Piiblit uurima. Mõne aja jooksul võttis ta tõe vastu ja temast sai täisajaline jumalateenija.

6 Kui tunnistame, et oleme Jehoova käes otsekui savi, mõjutab see ka meie suhtumist kaaskristlastesse. Kas näed usukaaslasi sellisena, nagu näeb neid Jumal – pooleli oleva, mitte valmis tööna? Ta näeb, milline on inimese süda ja milliseks inimene võib tema osavate käte vahel muutuda. Jehoova suhtub inimestesse positiivselt ega keskendu nende puudustele, mis on ajutised. (Laul 130:3.) Teda eeskujuks võttes võiksime meiegi näha tema teenijaid positiivses valguses. Me saame Jumala kui pottsepaga koostööd teha ning toetada vendi ja õdesid, kui nad püüavad vaimselt edeneda. (1. Tess. 5:14, 15.)  Kogudusevanemad, kes on meile kui annid, peaksid selles head eeskuju andma. (Efesl. 4:8, 11–13.)

MIKS JEHOOVA MEID VORMIB?

7. Miks on hea, et Jehoova meid manitseb?

7 Võib-olla oled kuulnud mõnd lapsevanemat ütlemas midagi sellist: „Seda, et ema-isa mind manitsesid, hakkasin väärtustama alles siis, kui ise lapsed sain.” Suureks saades näeme manitsemist uues valguses ja nii nagu Jehoova: me saame aru, et selles väljendub armastus. (Loe Heebrealastele 12:5, 6, 11.) Kuna Jehoova armastab meid kui oma lapsi, vormib ta meid kannatlikult. Ta tahab, et oleksime targad ja õnnelikud ning armastaksime teda. (Õpet. 23:15.) Ta ei tunne rõõmu meie kannatuste üle ega taha, et sureksime seepärast, et oleme Aadama järeltulijatena „sünnist saati Jumala viha all”. (Efesl. 2:2, 3.)

8., 9. Kuidas on Jehoova meid tänapäeval õpetanud ja millises ulatuses pakub ta õpetust tulevikus?

8 Varem, kui olime „Jumala viha all”, oli meil palju selliseid omadusi, mis Jumalale ei meeldi. Meil võis olla koguni kiskjalikke omadusi. Aga tänu Jehoova vormimisele oleme saanud otsekui tallekesteks. (Jes. 11:6–8; Kol. 3:9, 10.) Seega me oleme praegu vaimses paradiisis, kus Jehoova vormib meid edasi. Me tunneme end kindlalt ja kaitstuna, kuigi meid ümbritseb kuri maailm. Kuna oleme vaimses paradiisis, võivad ka need meie hulgast, kes on kasvanud üles probleemses peres, kogeda ehtsat armastust. (Joh. 13:35.) Samuti oleme õppinud ise teisi armastama. Ennekõike aga oleme õppinud tundma Jehoovat ja kogeme tema isalikku armastust. (Jaak. 4:8.)

9 Uues maailmas võime vaimse paradiisi õnnistusi täiel määral nautida. Siis saame vaimse paradiisi kõrval tunda rõõmu ka maisest paradiisist, mille üle valitseb Jumala kuningriik. Sel ajal kui maad muudetakse paradiisiks, vormib Jehoova maa elanikke edasi ja pakub õpetust sellises ulatuses, mida on praegu raske isegi ette kujutada. (Jes. 11:9.) Peale selle teeb Jumal meie mõistuse ja keha täiuslikuks, mistõttu me saame tema õpetust hästi vastu võtta ja laitmatult tema tahet täita. Niisiis, allugem ka edaspidi Jehoovale ja olgem tänulikud, et ta meid manitseb, sest selles väljendub tema armastus meie vastu. (Õpet. 3:11, 12.)

KUIDAS JEHOOVA MEID VORMIB?

10. Kuidas peegeldas Jeesus Jehoova kannatlikkust ja meisterlikkust?

10 Jehoova kui meisterlik pottsepp teab, mis tüüpi ja millise kvaliteediga savi tema ees on, ning arvestab sellega. (Loe Laul 103:10–14.) Ta tegeleb meiega individuaalselt ning võtab arvesse meie nõrkusi ja piire, samuti seda, kui küpsed me vaimselt oleme. Jumala suhtumise oma ebatäiuslikesse teenijatesse toob hästi välja see, kuidas tema poeg suhtus apostlitesse. Mõelgem, kuidas Jeesus tegeles nende puudustega, eriti kalduvusega vaielda selle üle, kes nende seast on tähtsaim. Kui sina oleksid apostlite tuliseid vaidlusi pealt kuulnud, kas oleksid pidanud neid alandlikeks meesteks, kes lasevad end vormida? Jeesus ei hakanud neisse negatiivselt suhtuma. Ta teadis, et kui nad võtavad kuulda tema lahkeid, kannatlikult antud nõuandeid ja järgivad tema alandlikkuse eeskuju, siis see vormib neid. (Mark. 9:33–37; 10:37, 41–45; Luuka 22:24–27.) Pärast Jeesuse ülesäratamist ja püha vaimu väljavalamist polnud apostlitele enam tähtis  mitte nende positsioon, vaid töö, mis neile oli usaldatud. (Ap. t. 5:42.)

11. Kuidas tõendas Taavet, et ta on nagu pehme savi, ja kuidas saame meie temast eeskuju võtta?

11 Jehoova vormib oma teenijaid tänapäeval peamiselt Piibli, püha vaimu ja kristliku koguduse kaudu. Me laseme Jumala sõnal end vormida, kui loeme seda sihipäraselt, mõtiskleme selle üle ja palume, et Jehoova aitaks meil selle järgi elada. Taavet kirjutas: „Ma meenutan sind oma asemel, mõtlen sulle öiste vahikordade ajal.” (Laul 63:6.) Samuti kirjutas ta: „Ma ülistan Jehoovat, kes mulle nõu on andnud. Ööselgi noomivad mind mu sisimad mõtted.” (Laul 16:7.) Taavet lasi Jumala nõuannetel end väga sügavalt puudutada ning oma sisimaid mõtteid ja tundeid vormida. Ta tegi seda ka siis, kui Jumala sõnad olid olnud väga karmid. (2. Saam. 12:1–13.) Taavet on meile tõesti heaks eeskujuks alandlikkuses ja kuulekuses. Kas ka sina mõtiskled Jumala sõnade üle ja lased neil tungida oma sisimate mõtete ja tunneteni? Kas võiksid selles vallas edeneda? (Laul 1:2, 3.)

12., 13. Kuidas vormib Jehoova meid püha vaimu ja koguduse kaudu?

12 Püha vaim vormib meid mitmel viisil. Näiteks aitab see meil arendada kristlikku isiksust ja ilmutada Jumala vaimu vilja omadusi. (Gal. 5:22, 23.) Üks vaimu vilja tahk on armastus. Me armastame Jumalat ja mõistame, et tema käsud ei ole koormavad, sellepärast me tahame talle kuuletuda ning lasta tal end vormida. Samuti saame püha vaimu kaudu jõudu, et mitte lasta end vormida praegusel maailmal ja selle vaimul. (Efesl. 2:2.) Apostel Paulus, keda oli nooruses mõjutanud juudi usujuhtide uhke vaim, kirjutas hiljem: „Ma suudan kõike tänu temale, kes annab mulle jõudu.” (Filipl. 4:13.) Palugem siis meiegi Jumalalt püha vaimu. Ta ei jäta meie siiraid palveid tähelepanuta. (Laul 10:17.)

Jehoova vormib meid kogudusevanemate kaudu, kuid meie peame tegema oma osa (vaata lõike 12, 13)

 13 Jehoova kasutab ka kogudust ja selle ülevaatajaid, et igaüht meist vormida. Näiteks kui kogudusevanemad näevad, et sa vajad milleski abi, püüavad nad sind aidata, kuid seda mitte oma tarkusele tuginedes. (Gal. 6:1.) Nad paluvad alandlikult juhatust ja tarkust Jumalalt. Pidades silmas meie olukorda, tegutsevad nad oma palvete kohaselt ning otsivad nõu Piiblist ja meie väljaannetest. Tänu sellele saavad nad anda just sellist nõu, mida meil on vaja. Kui nad annavad sulle lahkelt nõu, näiteks sinu riietuse kohta, siis kas võtad neid kuulda ja suhtud nende nõuannetesse kui Jumala armastuse väljendusse sinu vastu? Nii tehes näitad, et oled nagu pehme savi Jehoova käes, valmis laskma tal end vormida.

14. Kuidas Jehoova näitab, et ta peab lugu meie tahtevabadusest?

14 Kui mõistame, kuidas Jumal meid vormib, parandab see meie suhteid kaasusklikega ja aitab suhtuda õigesti inimestesse, keda kohtame kuulutustööl, ja neisse, kellega uurime Piiblit. Piibliaegadel pidi pottsepp savi kõigepealt puhastama: eemaldama kivikesed ja muu prahi. Alles siis sai ta hakata sellest midagi voolima. Samamoodi tegutseb Jehoova nendega, kes lasevad end vormida. Ta ei sunni kedagi tegema muudatusi, vaid on andnud teada oma õigusnormid, et inimesed võiksid ise oma elu korda seada ja end muuta.

15., 16. Kuidas saavad piibliõpilased näidata oma soovi, et Jehoova neid vormiks? Too näide.

15 Mõelgem ühele õele Austraalias, kelle nimi on Tessie. Jehoova tunnistaja, kes temaga Piiblit uuris, ütleb: „Tessie omandas teadmisi Piiblist suhteliselt kergesti. Siiski ei toimunud tema puhul mingit märkimisväärset arengut, ta ei käinud isegi koosolekutel. Seega otsustasin pärast palvetamist ja hoolikat järelemõtlemist, et lõpetan temaga uurimise. Ent siis juhtus midagi hämmastavat. Piibliuurimisel, mis minu otsuse järgi pidi jääma viimaseks, avas Tessie mulle oma südame. Ta ütles, et tunneb end silmakirjatsejana, sest talle meeldib mängida hasartmänge. Samas ta lisas, et on nüüd otsustanud sellest harjumusest vabaneda.”

16 Peagi pärast seda hakkas Tessie käima koosolekutel ja ilmutama kristlikke omadusi, kuigi mõned tema endised sõbrad teda pilkasid. Temaga uurinud õde räägib: „Mõne aja pärast Tessie ristiti ja hiljem alustas ta pioneerteenistust, ehkki ta lapsed olid veel üsna väikesed.” Tõepoolest, kui piibliõpilane hakkab seadma oma elu pühakirja põhimõtete järgi, et Jumalale heameelt valmistada, saab Jumal temaga lähedasemaks ja vormib ta väärtuslikuks anumaks.

17. a) Miks sulle meeldib, et Jehoova sind vormib? b) Mida me järgmises artiklis arutame?

17 Ka tänapäeval valmistavad pottsepad käsitsi savist ilusaid anumaid. Samamoodi oleme meie Jehoova kui pottsepa käte vahel; ta vormib meid kannatlikult oma nõuannetega ja paneb tähele meie reageeringut nendele. (Loe Laul 32:8.) Kas sina märkad, milles ilmneb Jehoova isiklik hool sinu vastu? Kas sa näed, kui hoolitsevalt ta sind oma käte vahel vormib? Ent millised omadused aitavad sul ka edaspidi jääda otsekui pehmeks ja hästi voolitavaks saviks? Millistest loomujoontest tuleks sul hoiduda, et sa ei muutuks kõvaks ja raskesti vormitavaks? Kuidas saavad lapsevanemad teha koostööd Jehoovaga, kui vormivad oma lapsi? Neid küsimusi arutame järgmises artiklis.