„Kus on Jehoova püha vaim, seal on vabadus.” (2. KOR. 3:17)

LAULUD: 62, 65

1., 2. a) Milliseid arvamusi on inimestel tahtevabaduse kohta? b) Mida õpetab tahtevabaduse kohta Piibel ja milliseid küsimusi me arutama hakkame?

ÜKS naine, kel tuli langetada isiklikku laadi otsus, ütles oma sõbrale: „Ära hakka minuga arutlema, lihtsalt ütle, mida ma peaksin tegema! See on palju kergem.” See naine eelistas, et talle öeldaks ette, mida teha. Ta ei soovinud kasutada Looja kingitud tahtevabadust. Kuidas on lood sinuga? Kas sulle meeldib ise otsuseid teha või eelistad, et teised seda sinu eest teeksid? Kuidas sa suhtud sellesse, et sul on vaba tahe?

2 Inimesed on selle teema üle juba sajandeid arutlenud. Mõned väidavad, et polegi olemas sellist asja nagu vaba tahe ja et Jumal on kõik meie teod ette määranud. Teised ütlevad, et tahtevabadus on võimalik vaid siis, kui meil on täielik vabadus ise kõige üle otsustada. Et mõista, kuidas asi tegelikult on, peame otsima vastuseid Jumala sõnast. Miks? Sealt saame teada, et Jehoova on loonud meid tahtevabadusega, see tähendab, et meil on võime ja vabadus mõistuspäraseid otsuseid langetada. (Loe Joosua 24:15.) Samuti vastab Piibel järgmistele küsimustele. Kuidas meil tuleks oma tahtevabadust kasutada? Kas sel vabadusel on mingeid piiranguid? Kuidas näitavad meie valikud, kui tugev on meie armastus Jehoova vastu? Kuidas  me saame näidata, et austame teiste otsuseid?

MIDA ME ÕPIME JEHOOVALT JA JEESUSELT?

3. Kuidas Jehoova oma vabadust kasutab?

3 Ainult Jehooval on absoluutne vabadus, aga me võime palju õppida sellest, kuidas ta oma vabadust kasutab. Näiteks valis ta iisraellased „oma rahvaks, enda eriliseks omandiks”. (5. Moos. 7:6–8.) See polnud mingi juhuslik otsus. Sellega Jehoova näitas, et peab oma tõotust, mille ta sajandeid varem oli andnud oma sõbrale Aabrahamile. (1. Moos. 22:15–18.) Peale selle on Jehoova oma vabadust kasutades alati armastav ja õiglane. See ilmnes näiteks sellest, kuidas ta distsiplineeris iisraellasi, kes korduvalt hülgasid õige jumalateenimise. Kui nad südamest kahetsesid, oli Jehoova valmis ilmutama armastust ja halastust. Ta ütles nende kohta: „Mina ravin nad truudusetusest terveks. Ma armastan neid oma vabast tahtest.” (Hoosea 14:4.) Milline hea eeskuju, kuidas kasutada oma tahtevabadust teiste heaks!

4., 5. a) Kes oli esimene, kellele Jumal kinkis vaba tahte, ja kuidas ta seda kasutas? b) Mida peaks igaüks meist endalt küsima?

4 Jehoova otsustas kinkida oma intelligentsetele loodutele vaba tahte. Esimene, kes selle kingituse sai, oli tema poeg, „nähtamatu Jumala peegeldus, kogu loodu esmasündinu”. (Kol. 1:15.) Juba enne seda, kui Jeesus tuli maa peale, tõendas ta oma ustavust taevasele isale ega ühinenud Saatanaga tema mässus. Hiljem maa peal elades kasutas ta samuti oma tahtevabadust õigesti ega langenud Saatana ahvatluste lõksu. (Matt. 4:10.) Ööl enne oma surma kinnitas Jeesus Jehoovale oma otsustavust täita tema tahet. Ta ütles: „Isa, kui see on sinu tahe, siis võta see karikas minult ära. Siiski ärgu sündigu mitte minu, vaid sinu tahtmine.” (Luuka 22:42.) Järgigem Jeesuse eeskuju ja kasutagem oma tahtevabadust selleks, et tuua au Jehoovale ja täita tema tahet. Kas meil on tõesti võimalik seda teha?

5 Jah, me suudame järgida Jeesuse eeskuju, sest Jumal lõi ka meid enda sarnaseks. (1. Moos. 1:26.) Siiski on meil teatud piirangud. Meil pole täielikku vabadust, nagu on Jehooval. Jumala sõna selgitab, millised piirid on meie vabadusel ja kuidas meil tuleks Jehoova seatud piiridega arvestada. Näiteks naised peavad alluma oma mehele ja lapsed oma vanematele. (Efesl. 5:22; 6:1.) Kuidas mõjutavad Jumala seatud piirid seda, kuidas me kasutame oma tahtevabadust? Vastus sellele küsimusele on väga oluline, sest sellest sõltub meie igavene elu.

TAHTEVABADUSE ÕIGE JA VÄÄR KASUTUS

6. Miks on hea, et meie vabadus on piiratud? Too näide.

6 Kas piiratud vabadus on ikka tõeline vabadus? On küll. Miks võib nii väita? Sellepärast, et piirangud võivad olla meile kaitseks. Oletame näiteks, et sul on tarvis sõita autoga teise linna. Ent kas sa tunneksid end turvaliselt, kui maanteel ei kehtiks mitte mingid liiklusreeglid ja igaühel oleks vabadus otsustada, kui kiiresti või kummal teepoolel ta sõidab? Ilmselgelt mitte. Piirangud on vajalikud, et kõik võiksid tõelisest vabadusest rõõmu tunda. Et veelgi paremini mõista, kui tark on oma tahtevabadust kasutades arvestada Jehoova seatud piirangutega, võiksime käsitleda mõnd Piibli näidet.

7. a) Mis oli üks asi, mis eristas Aadamat loomadest? b) Too näide, kuidas Aadam oma vaba tahet kasutas.

 7 Kui Jumal lõi esimese inimese Aadama, andis ta talle sama kingituse, mille ta oli andnud oma taevastele loodutele: vaba tahte. See eristas Aadamat loomadest, keda juhivad instinktid. Mõtle ühele näitele, kuidas Aadam kohasel viisil oma tahtevabadust kasutas. Loomad loodi enne inimest. Kuid loomadele nimetuste andmise jättis Jehoova esimese inimese hooleks. Piiblis öeldakse, et Jumal „tõi need inimese juurde, et näha, kuidas see igaüht nimetab”. Kui Aadam oli igat looma jälginud ja talle sobiva nimetuse andnud, ei hakanud Jehoova tema valikuid arvustama. „Nii nagu inimene igat elusolendit nimetas, niisuguse nime see ka sai.” (1. Moos. 2:19.)

8. Millisel vääral viisil Aadam oma tahtevabadust kasutas ja mis on selle tagajärg?

8 Kahjuks polnud Aadam rahul Jumala antud ülesandega hoolitseda paradiisi eest. Talle ei piisanud sellest suurest vabadusest, mille Jumal oli inimestele andnud, öeldes: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see. Valitsege kalade üle meres, tiivuliste üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad.” (1. Moos. 1:28.) Aadam astus üle Jumala seatud piiridest, süües keelatud vilja. Selle tagajärjel on tema järeltulijad tuhandeid aastaid pidanud kannatama valu ja hädasid. (Rooml. 5:12.) See teadmine peaks ajendama meid kasutama Jehoova antud vaba tahet vastutustundlikult ja tema seatud piirides.

9. Millise valiku seadis Jehoova Iisraeli rahva ette ja kuidas rahvas reageeris?

9 Aadama ja Eeva järeltulijad pärisid oma sõnakuulmatutelt vanematelt ebatäiuse ja surma. Siiski jäi neile alles nende tahtevabadus. See ilmneb näiteks sellest, kuidas Jumal tegeles Iisraeli rahvaga. Oma teenija Moosese kaudu andis Jehoova sellele rahvale võimaluse valida, kas nad soovivad saada tema eriliseks omandiks või mitte. (2. Moos. 19:3–6.) Kuidas rahvas reageeris? Nad tegid vabatahtlikult valiku täita kõik tingimused, mis olid vajalikud selleks, et saada Jumala rahvaks. Nad teatasid üksmeelselt: „Me teeme kõik, mis Jehoova on öelnud.” (2. Moos. 19:8.) Kahjuks kasutasid iisraellased hiljem oma vabadust vääriti ja murdsid oma lubadust. Meil tuleks sellest hoiatavast näitest õppust võtta ja pidada alati kalliks vaba tahte andi, jäädes Jehoova ligi ja kuuletudes tema seadustele. (1. Kor. 10:11.)

10. Millised näited kinnitavad, et ebatäiuslikel inimestel on võimalik kasutada oma vaba tahet viisil, mis toob Jumalale au? (Vaata pilti artikli alguses.)

10 Heebrealastele 11. peatükis on nimeliselt mainitud kuutteist jumalateenijat, kes kasutasid oma tahtevabadust Jehoova seatud piirides. Tänu sellele said nad rikkalikult õnnistusi ja neil oli kindel tulevikulootus. Näiteks Noa ilmutas tugevat usku ja kuuletus Jumala käsule ehitada laev, mis hoidis elus tema pere ja tagas inimsoo püsimajäämise. (Heebr. 11:7.) Aabraham ja Saara kuuletusid varmalt Jumala juhtnööridele ja läksid maale, mille Jumal oli tõotanud neile anda. Veel pärast seda, kui nad olid asunud oma pikale teekonnale, oleks neil olnud võimalus tagasi pöörduda jõukasse Uri linna. Nemad aga nägid oma ususilmadega Jumala tõotuste täitumist ja „igatsesid paremat paika”. (Heebr. 11:8, 13, 15, 16.) Mooses keeras selja Egiptuse rikkustele ja „otsustas pigem lasta end koos Jumala rahvaga halvasti kohelda kui nautida üürikest paturõõmu”. (Heebr. 11:24–26.) Me teeme hästi, kui võtame eeskujuks  nende muistsete jumalateenijate usku, peame kalliks oma tahtevabadust ja kasutame seda Jumala tahte täitmiseks.

11. a) Milline õnnistus kaasneb tahtevabadusega? b) Mis ajendab sind Jumala antud tahtevabadust õigesti kasutama?

11 Kuigi võib tunduda kergem, kui keegi teeks otsuse meie eest, võtaks see meilt võimaluse tunda rõõmu ühest suurest õnnistusest, mis tahtevabadusega kaasneb. See õnnistus tuleb ilmsiks tekstist 5. Moosese 30:19, 20 (loe). Salmis 19 räägitakse valikust, mille Jumal iisraellaste ette seadis. Järgmisest salmist saame teada, et Jehoova andis neile võimaluse näidata, mis on nende südames. Ka meil on võimalik teha valik teenida Jehoovat. Pole paremat viisi Jumala antud tahtevabaduse kasutamiseks, kui väljendada talle oma armastust ning tuua talle au ja kiitust!

ÄRA KASUTA OMA TAHTEVABADUST VALESTI

12. Mida me ei tohiks kunagi oma tahtevabadusega teha?

12 Kujutle, et teed oma sõbrale kalli kingituse. Ilmselt oleksid väga pettunud, kui saaksid teada, et ta on selle prügikasti visanud või, mis veel halvem, kasutanud seda kellelegi kahju tekitamiseks. Mõtle nüüd, mida Jehoova võib tunda, kui ta näeb, et nii paljud inimesed kasutavad oma tahtevabadust valesti, tehes valikuid, mis toovad teistele halba. Piiblis on tabavalt ennustatud, et „viimseil päevil” on inimesed tänamatud. (2. Tim. 3:1, 2.) Me peame olema hoolsad, et me ei kasutaks seda Jehoova väärtuslikku kingitust valesti ega peaks seda endastmõistetavaks. Mis meid selles aitab?

13. Millest meil tuleb hoiduda, et mitte kasutada oma tahtevabadust valesti?

13 Meil kõigil on võimalus valida, kes on meie sõbrad, milline on meie riietus ja välimus ning kuidas me meelt lahutame. Ent võib juhtuda, et hakkame tahtevabadusega õigustama oma kurje tegusid, kui anname järele patustele ihadele või võtame omaks selle maailma kõlvatu mõtteviisi ja käitumise. (Loe 1. Peetruse 2:16.) Selle asemel et kasutada oma vabadust „patuste ihade rahuldamiseks”, tahame otsusekindlalt teha valikuid, mis  aitavad meil järgida üleskutset „Tehke kõike Jumala auks”. (Gal. 5:13; 1. Kor. 10:31.)

14. Miks meil tuleb loota Jehoovale, et oma tahtevabadust õigesti kasutada?

14 Tahtevabadust aitab õigesti kasutada ka see, kui loodame Jehoovale ja arvestame nende kaitsvate piiridega, mis ta meile on seadnud. Tema üksi on see, kes meile õpetab, mis on kasulik, kes juhatab meid teel, mida me peaksime käima. (Jes. 48:17.) Meil tuleks alandlikult tunnustada tõsiasja, mis on kirjas tekstis Jeremija 10:23, kus öeldakse: „Ma tean, Jehoova, et inimesel pole voli omatahtsi toimida, pole ränduri võimuses juhtida oma sammu.” Ärgem langegem sellesse lõksu, et toetume omaenda arusaamisele, nagu seda tegid Aadam ja mässumeelsed iisraellased. Usaldagem hoopis Jehoovat kogu südamest. (Õpet. 3:5.)

AUSTA TEISTE OTSUSEID

15. Mida me võime õppida põhimõttest, mis on kirjas tekstis Galaatlastele 6:5?

15 Üks asi, mis piirab meie tahtevabadust, on see, et meil tuleb pidada lugu teiste õigusest teha ise otsuseid. Kuna meil kõigil on selline õigus, ei tee kaks kristlast samas olukorras tingimata ühesugust otsust. See peab paika ka meie käitumist ja Jehoova teenimist puudutavate valikute puhul. Tuleta meelde põhimõtet, mis on kirjas tekstis Galaatlastele 6:5 (loe). Kui mõistame, et igal kristlasel on kanda oma koorem, siis peame lugu teiste õigusest langetada ise otsuseid.

Me saame langetada otsuseid, ilma et suruksime teistele oma arvamust peale (vaata lõiku 15)

16., 17. a) Milline erimeelsus tekkis Korintose kristlaste seas? b) Kuidas Paulus selle olukorra lahendas ja mida see meile õpetab?

16 Mõelgem ühele Piibli näitele, millest ilmneb, miks meil tuleb austada oma vendade õigust ise otsuseid langetada. Korintose kristlaste seas tekkis erimeelsus turul müüdava liha suhtes, mis võis olla varem ohverdatud ebajumalatele. Mõned olid seisukohal, et kuna ebajumalaid pole olemas, võib seda liha süüa puhta südametunnistusega. Ent teised, kes olid varem olnud ebajumalakummardajad, tundsid, et sellise liha söömine oleks ebajumalateenimine. (1. Kor. 8:4, 7.) See oli üsna tundlik küsimus, mis võinuks kogudust lõhestada. Mida Paulus tegi, et aidata Korintose kristlastel mõista Jumala seisukohta?

17 Esiteks tuletas Paulus neile kõigile meelde, et toit ei vii neid Jumalale lähemale. (1. Kor. 8:8.) Järgmiseks pani ta neile südamele, et nende „valikuvabadus ei saaks komistuskiviks neile, kelle südametunnistus on treenimata”. (1. Kor. 8:9.) Hiljem manitses ta neid, kes polnud nõus sellist liha sööma, et nad ei mõistaks kohut nende üle, kes sellist liha söövad. (1. Kor. 10:25, 29, 30.) Seega tuli selles tähtsas küsimuses igaühel oma südametunnistuse alusel otsus langetada. Kas meie ei peaks siis austama oma usukaaslaste õigust langetada otsuseid palju vähem tähtsates küsimustes? (1. Kor. 10:32, 33.)

18. Kuidas sa saad näidata, et pead oma tahtevabadust kalliks?

18 Jehoova on andnud meile kingituseks vaba tahte ja koos sellega tõelise vabaduse. (2. Kor. 3:17.) Me peame seda kingitust kalliks, sest see võimaldab meil teha otsuseid, mille kaudu saame näidata, kui väga me Jehoovat armastame. Kasutagem seda väärtuslikku kingitust viisil, mis toob Jumalale au, ning seejuures austagem seda, kuidas teised oma tahtevabadust tarvitavad.