Türgis sündinud Gaffari häiris mõte, et Jumal on kättemaksuhimuline, nagu tema religioon õpetas. Tema naine Hediye oli hakanud religioonis, millesse ta kuulus, kahtlema juba 9-aastaselt. „Mulle õpetati, et meie elu juhib saatus,” ütles ta. „Olin orb ja mõtlesin: „Millega ma küll selle ära olen teeninud?” Sageli nutsin öö läbi. 15-aastaselt olin oma südames selle religiooni hüljanud.”

KAS ka sina oled religioonile selja keeranud? Nende inimeste arv, kes peavad end mittereligioosseks, kasvab paljudes maades. Ja see suundumus paneb organiseeritud religiooni tuleviku küsimärgi alla. Siin ja järgmistel lehekülgedel on põgus ülevaade olukorrast mõnedes maades.

 Miks inimesed religiooni hülgavad?

Inimesed on organiseeritud religioonis pettunud mitmel põhjusel. Nende põhjuste hulgas on religioosselt motiveeritud või religiooni heakskiidul toime pandud vägivalla- ja terroriaktid ning vaimulike seksiskandaalid. Kuid on ka teisi põhjusi, miks inimesed on usust kaugele jäänud. Need pole nii ilmsed, kuid on mõjutanud ehk isegi suuremat hulka inimesi. Toome ära mõned neist.

  • Materiaalne õitseng. „Jõukuse kasv toob kaasa religioossuse kahanemise,” öeldakse väljaandes „Global Index of Religion and Atheism”. Selline järeldus on väga kõnekas, kuna paljudes maades on inimeste elujärg kõvasti paranenud. Mõnel pool on „elatustase nii kõrge, et kui mõni paarsada aastat tagasi elanud võimas kuningas seda näeks, läheks ta kadedusest roheliseks”, ütleb majandusprofessor John Nye.

    MIDA ÜTLEB PIIBEL. Piiblis on ennustatud viimsete päevade kohta, et raha- ja lõbuarmastus lämmatavad jumala- ja ligimesearmastuse. (2. Timoteosele 3:1–5.) Üks piiblikirjutaja, kes mõistis rikkusega kaasnevaid vaimseid ohte, palus Jumal Jehoovat: „Ära anna mulle vaesust ega rikkust.” Ta põhjendas oma soovi: „Et ma küllastudes ei salgaks sind.” (Õpetussõnad 30:8, 9.)

  • Religioossed kombetalitused ja moraal. Paljud inimesed, eriti just noored, tunnevad, et organiseeritud religioon on elukauge ja kasutu. Paljud teised jällegi on kaotanud religiooni vastu usalduse. Šoti humanistide ühenduse meedianõunik Tim Maguire ütleb: „Selle tõttu, kuidas kirikud on sajandite jooksul käitunud, on inimesed neist ära pöördunud, sest nad ei pea neid moraaliküsimustes enam autoriteediks.”

    MIDA ÜTLEB PIIBEL. Jeesus Kristus ütles valeõpetajate kohta: „Nende viljade järgi te tunnete nad ära. ... iga hea puu kannab head vilja, ent iga halb puu kannab halba vilja.” (Matteuse 7:15–18.) Nende halbade viljade hulka kuuluvad näiteks sekkumine poliitikasse ja Jumalat solvavate teguviiside, nagu homoseksuaalse käitumise, heakskiitmine. (Johannese 15:19; Roomlastele 1:25–27.) Peale selle pakub valereligioon Piibli kosutava õpetuse asemel tühje kombetalitusi ja traditsioone. (Matteuse 15:3, 9.) Jeesus andis käsu tema lambaid  toita. (Johannese 21:17.) Ometi on paljud inimesed praegusajal vaimses näljas.

  • Religioon ja raha. Pew’ uuringukeskuse andmetel tunnevad paljud inimesed, et religioon paneb liiga suurt rõhku rahale. Probleemi paisutab veel see, et mõned vaimulikud – erinevalt nende koguduse liikmetest – elavad luksuses. Näiteks ühes Saksamaa linnas, kus paljud kirikulised vaevu ots otsaga välja tulevad, on piiskopile süüks pandud pillavat elulaadi. Paljude sealsete katoliiklaste meelest on tema laiutav eluviis solvav. Ja ajakirjas GEO öeldakse, et Nigeerias, „kus 100 miljonil inimesel tuleb toime tulla vähem kui ühe euroga päevas, on mõnede pastorite toretsev elustiil probleemiks saamas”.

    MIDA ÜTLEB PIIBEL. Piiblikirjutaja Paulus ütles: „Me ei lõika Jumala sõna pealt kasu.” (2. Korintlastele 2:17, allmärkus.) Kuigi Paulus oli esimese sajandi kristlikus koguduses silmapaistev jumalateener, teenis ta endale sageli ise elatist, tehes füüsilist tööd. Ta ei soovinud panna teiste peale rahalist koormat. (Apostlite teod 20:34.) Tema suhtumises väljendus kuulekus Jeesuse käsule „Tasuta olete saanud, tasuta andke”. (Matteuse 10:7, 8.)

Neidsamu põhimõtteid järgivad ka Jehoova tunnistajad. Nad ei küsi oma piiblikirjanduse ega õpetustöö eest tasu. Ka ei ole nende koguduses kümnise maksmise kohustust ja nende koosolekutel ei tehta korjandusi. Kogu vajaminev raha saadakse vabatahtlikest annetustest, kusjuures annetajad jäävad anonüümseks. (Matteuse 6:2, 3.)

Organiseeritud religiooni liikmeskonna kahanemine oli ette kuulutatud

Veel mõnikümmend aastat tagasi poleks organiseeritud religiooni praegust täbarat seisu osatud ettegi kujutada. Jumal aga teadis, et see nii läheb, ja on seda Piibli kaudu ennustanud. Kasutades kujundlikku keelt, räägib Jumal talle ustavusetust religioonist kui luksust taga ajavast prostituudist nimega Suur Babülon. (Ilmutus 17:1, 5.)

Võrdlus prostituudiga on tabav, sest valereligioon, kes väidab end olevat ustav Jumalale, on võimu ja rikkuse nimel olnud lubamatutes suhetes poliitiliste valitsejatega. „Maa kuningad ... hoorasid [temaga],” öeldakse tekstis Ilmutus 18:9. Nimi Babülon on samuti väga sobiv, sest paljud valereligiooni tavad ja õpetused, nagu näiteks hinge surematuse ja kolmainsuse õpetus ning okultism, on saanud alguse muistsest Babüloni linnast, kus lokkasid vääruskumused ja ebausk. * (Jesaja 47:1, 8–11.)

Võimas Babüloni linn langes, kui selle kaitsekraavi veed, mis olid pärit Eufrati jõest, ära kuivasid, nagu Piibel prohvetlikus keeles ütleb, ning meedlaste ja pärslaste sõjavägi linna pääses. (Jeremija 50:1, 2, 38.) Nad vallutasid Babüloni ühe ööga. (Taaniel 5:7, 28, 30.)

 Ka Suur Babülon „istub paljude vete peal”. Need veed „sümboliseerivad hõime, rahvahulki, rahvaid” – kõiki neid miljoneid inimesi, kes valereligiooni toetavad. (Ilmutus 17:1, 15.) Piiblis on ennustatud, et need sümboolsed veed kuivavad ära, mis on Suure Babüloni äkilise hävingu endeks. (Ilmutus 16:12; 18:8.) Kes Suure Babüloni hävitavad? Seda teevad tema poliitilised armukesed, kes hakkavad teda vihkama. Nad „söövad ta liha” ehk rüüstavad ta. (Ilmutus 17:16, 17.) *

See, et Babüloni ümbritsevad veed alanesid, sümboliseerib inimeste lahkumist Suurest Babülonist

„Minge välja temast”

Selle tõttu, mis Suurt Babüloni ees ootab, esitab Jumal armastavalt üleskutse: „Minge välja temast, minu rahvas, kui te ei taha saada tema pattude kaasosaliseks ja kui te ei taha saada osa tema nuhtlustest!” (Ilmutus 18:4.) Need sõnad on suunatud inimestele, keda häirivad religioonide mahakiskuvad õpetused ja kes soovivad Jumalale meelepärased olla, inimestele nagu varem mainitud Gaffar ja Hediye.

Kui Gaffar veel Piiblit ei uurinud, oli Jumal tema silmis keegi, kellele tuleks kuuletuda peamiselt hirmust. Ta ütleb: „Oli tohutu kergendus teada saada, et Jehoova on armastav Jumal ja soovib, et kuuletuksime talle eeskätt armastusest.” (1. Johannese 4:8; 5:3.) Hediye leidis meelerahu, kui sai teada, et Jumal pole teda orvuks teinud – et tema olukord pole saatusest määratud. Ta sai lohutust näiteks kirjakohast Jaakobuse 1:13, kus on mõte, et Jumal ei saada kellelegi katsumusi. Hediye ja Gaffar võtsid omaks Piibli tõe ning läksid välja Suurest Babülonist. (Johannese 17:17.)

Suure Babüloni hävingu ajal ei kannata mingit kahju need, kes on sealt lahkunud ning „kummardavad Isa vaimus ja tões”. (Johannese 4:23.) Nad saavad näha aega, kui „Jehoova tundmine täidab maa, otsekui veed katavad merepõhja”. (Jesaja 11:9.)

Me võime kindlad olla, et valereligioon ja selle tülgastavad viljad kaovad, sest Jumal ei valeta. (Tiitusele 1:2.) Õige jumalateenimine aga õitseb igavesti.

^ lõik 16 Rohkem infot Suure Babüloni ja selle kohta, mida Piibel ütleb surnute olukorra, Jumala olemuse ja okultismi kohta, võib saada raamatust „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?”, mis on saadaval ka saidil www.jw.org/et.

^ lõik 18 Vaata sellest numbrist artiklit „Piibli seisukoht. Maailma lõpp”.