Religioonilt oodatakse, et see oleks ühendav jõud. Pahatihti aga sünnitab religioon hoopis konflikte ja usaldamatust.

Maailm.

Rohkem kui kolm neljandikku maailma elanikkonnast elab maades, kus religioosne tegevus on kas riigi seatud piirangute või ühiskonnas esineva usulise sallimatuse tõttu kitsendatud. Viimase viie aasta jooksul on nende maade arv, kus esineb vägivallajuhtumeid usuvähemuste vastu, peaaegu kahekordistunud.

MÕTTEAINET. Millistel vastandlikel põhjustel suhtuvad paljud religiooni vaenulikult? (Matteuse 23:27, 28; Johannese 15:19.)

Inglismaa.

Endine peaminister Tony Blair kirjutas ajalehes Observer, et hiljutiste terroriaktide ühisjooneks on see, et need on tulenenud religiooni kuritarvitamisest. „Selle sajandi konfliktid pole sageli mitte äärmusliku poliitilise ideoloogia tagajärg — nagu see oli 20. sajandil —, vaid pigem on need põhjustatud kultuurilistest ja usulistest erimeelsustest.”

MÕTTEAINET. Miks on religioon nii tihti konfliktide põhjustaja? (Markuse 7:6—8.)

Austraalia.

Austraalia statistikaameti aruande kohaselt ütleb üks viiest austraallasest, et ta ei kuulu mitte ühtegi religiooni. Isegi mingi religiooni liikmeks olemine ei tähenda veel, et inimene ka aktiivselt selle religiooni tegevuses osaleks, ütleb aruanne. Ainult 15 protsenti religioosse kuuluvusega meestest ja 22 protsenti naistest ütlesid end ka osalevat religioosses tegevuses või vaimses liikumises.

MÕTTEAINET. Milliseid ebasoovitavaid jooni võib täheldada paljude nüüdisaja religioonide juures? (Matteuse 7:15—20.)