MIS võib olla hullem kui ebaedu? Selleks on võltsedu. Näiteks kui meil mõni ettevõtmine ebaõnnestub, saame midagi teha, et olukorda parandada, või vähemalt oma kogemusest õppida ja olla tulevikus targem. Võltseduga on lood teisiti. Sellest pimestatuna võime mõelda, et oleme võitjad, kuid tegelikult oleme kaotajad. Ja kui me siis viimaks mõistame, et peaks midagi muutma, võib olla juba liiga hilja.

Seda mõtet illustreerivad jõuliselt Jeesus Kristuse sõnad „Mis kasu oleks inimesel sellest, kui ta saaks endale kogu maailma, kuid kaotaks oma hinge?” (Matteuse 16:26). Tema öeldu sobib hästi nende kohta, kes ajavad taga raha ja seda, mida raha eest saab, ning see iseloomustab hästi võltsedu olemust. „Kui mõelda ainult edutamisest, suuremast sissetulekust ja uute asjade soetamisest, jääb hing nälga,” kirjutab karjäärinõustaja Tom Denham. „Edukuse hindamine lihtsalt rahakoti paksuse järgi on pinnapealne ja toob lõpuks tühjustunde.”

Paljud tänapäeval nõustuvad sellega. Ühest Ameerika Ühendriikides tehtud küsitlusest selgus, et „suure raha omamist” peetakse 22 edukuse teguri hulgas alles 20-ndaks. Selliseid tegureid nagu hea tervis, head suhted teistega ja meeldiv töö peeti tähtsamaks.

Niisiis pole kahtlustki, et paljud teevad vahet võltsedul ja tõelisel edul — vähemalt kui neilt seda otsesõnu küsitakse. Hulga raskem aga on teha elus otsuseid, mis näitaksid õiget arusaama edukusest.