ASERBAIDŽAAN on kolmest Lõuna-Kaukaasia riigist suurim. Ligi tuhat aastat tagasi asus piirkonda elama arvukalt turgi hõimude liikmeid. Need asukad võtsid omaks mitmed kohalike traditsioonid ning kohalikud võtsid omakorda üle osa nende kultuurist. Seepärast pole üllatav, et aserbaidžaani keel on üsnagi sarnane türgi ja türkmeeni keelega.

Asereid tuntakse elava ja sooja rahvana. Peresidemed on väga tugevad ja sugulased toetavad üksteist rasketel aegadel.

Aserbaidžaanlased armastavad muusikat ja luulet. Üks muusikaliike on mugaam, mille puhul laulja esitab klassikalist aserbaidžaani luulet rahvapillide saatel. Mugaami esitaja peab traditsioonilisi mugaame hästi tundma ja oskama improviseerida.

Tee on aserbaidžaani kultuuri lahutamatu osa

Tee on aserbaidžaani kultuuri lahutamatu osa.  Seda jooki serveeritakse väikestes pirnikujulistes klaasides koos suhkrutükiga ning tihti pakutakse kõrvale pistaatsiapähkleid, mandleid ja rosinaid. Teemaju võib leida isegi väikseimatest linnadest.

Riigist idapoole jääb Kaspia meri. See veekogu on elupaigaks tuurlastele, kelle sugukonda kuuluv beluuga võib elada rohkem kui 100 aasta vanuseks. Ühe suurima kinnipüütud beluuga pikkus oli 8,5 meetrit ja kaal 1297 kilogrammi! Tuurlasi hinnatakse nende marja pärast, millest valmistatakse kuulsat delikatessi — musta kaaviari.

Aserid on usklikud inimesed, kellele meeldib rääkida Jumalast. Kuigi enamik Aserbaidžaani elanikkonnast on muslimid, on esindatud ka teised religioonid, sealhulgas Jehoova tunnistajad, keda on üle tuhande ja kellest paljud on põlised aserbaidžaanlased.

Aserbaidžaani pärimusmuusikud

KAS SA TEADSID?

Jehoova tunnistajad uurivad Piiblit miljonite inimestega üle kogu maailma, kasutades raamatut „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?” See on saadaval rohkem kui 250 keeles, sealhulgas aserbaidžaani keeles.