MILLES ON PROBLEEM

Lapsena rääkis ta sulle kõigest. Teismelisena ei räägi ta sulle midagi. Kui sa püüadki mingit vestlust arendada, vastab ta sulle midagi mokaotsast või reageerib järsult, vallandades tulise sõnasõja.

Sellegipoolest on sul võimalik oma teismelisest lapsega suhtlema õppida. Vaatleme kõigepealt kahte asjaolu, mis võivad suhtlemise raskeks muuta.

MIKS SELLINE OLUKORD TEKIB

Iseseisvuspüüded. Et vastutustundeliseks täiskasvanuks saada, peab teismeline kujundlikus mõttes tasapisi loobuma kaassõitja rollist ning istuma ümber autojuhi istmele, õppides sõitma mööda elu käänulisi teid. Muidugi on teismelisi, kes soovivad saada rohkem vabadust, kui neil peaks olema, ja samas on vanemaid, kes annavad oma teismelistele vähem vabadust, kui nad võiksid anda. Sellest tulenev vägikaikavedu võib vanemate ja teismeliste vahel kergesti kired valla päästa. „Mu vanemad tahavad kontrollida igat mu sammu,” kurdab 16-aastane Tõnu. * „Kui nad ei kavatse mulle anda suuremat vabadust enne, kui saan 18, kolin ma kodunt minema.”

Abstraktne mõtlemine. Laste mõttemaailm kipub olema konkreetne, must-valge, kuid teismeeas hakkavad paljud märkama ka halle pooltoone. See on abstraktse mõtlemise üks tähtis külg ja see aitab noorel inimesel arendada kainet otsustusvõimet. Näiteks, väikese lapse jaoks on õigluse mõiste lihtne: „Ema murdis küpsise pooleks ning andis ühe poole mulle ja teise vennale.” Sellisel puhul taandub õiglus matemaatiliseks tehteks. Teismelised aga tajuvad, et õigluse mõiste pole sugugi nii lihtne. Pole ju õiglane kohtlemine alati võrdne ja võrdne kohtlemine alati õiglane. Abstraktne mõtlemine aitab teismelistel taoliste keerukate küsimustega rinda pista. Kuid mis on asja pahupool? See võib ajendada neid rinda pistma ka sinuga.

 MIDA SA SAAD TEHA

Leia võimalusi vestlemiseks. Kasuta ära sundimatuid hetki. Näiteks on osa lapsevanemaid pannud tähele, et teismelised on altimad ennast avama üheskoos kodutöid tehes või autoga sõites, kui nad saavad vestelda vanemaga olles tema kõrval, mitte aga rääkides silmast silma. Piibli põhimõte: 5. Moosese 6:6, 7.

Räägi lühidalt. Sul pole vaja kõiki erimeelsusi lõpuni lahata. Selle asemel ütle selgelt välja oma seisukoht . . . ning siis lõpeta. Teismeline noor võib „kuulda” enamikku su sõnadest hiljem, kui ta on üksi ning mõtleb öeldu üle järele. Anna talle selleks võimalus. Piibli põhimõte: Õpetussõnad 1:1—4.

Kuula ja ole paindlik. Kuula tähelepanelikult, vahele segamata, et saaksid probleemi ulatusest täieliku pildi. Rääkides ole mõistlik. Kui sa jäigalt reegleid taga nõuad, võib su laps tunda kiusatust otsida möödahiilimisvõimalusi. „Nii hakkavad lapsed elama kaksikelu. Vanematele öeldakse, mida need kuulda soovivad, kuid nende selja taga talitatakse oma äranägemise järgi,” hoiatatakse raamatus „Staying Connected to Your Teenager”. Piibli põhimõte: Filiplastele 4:5.

Säilita rahu. „Kui me pole sama meelt, solvub ema iga asja peale, mis ma ütlen,” kurdab teismeline Kersti. „See vaid ärritab mind ning meie jutuajamised muutuvad tulisteks vaidlusteks.” Ülereageerimise asemel ütle hoopis midagi, mis peegeldab teismelise tundeid. Näiteks selle asemel, et öelda: „See pole mingi mure!”, ütle: „Ma näen, et sa oled selle pärast mures.” Piibli põhimõte: Õpetussõnad 10:19.

Kui vähegi võimalik, suuna, ära dikteeri. Teismelise oskus abstraktselt mõelda on nagu muskel, mida tuleb treenida. Kui ta seisab mõne keerulise valiku ees, ära tee seda treeningharjutust tema eest ära. Asja arutades anna talle võimalus ise mingeid lahendusi välja pakkuda. Kui te olete koos mõningaid variante kaalunud, võid talle öelda: „Need on mõned võimalikud lahendused. Mõtle nende peale päev või paar ja siis räägime uuesti ning arutame, millist lahendust sa eelistad ja miks.” Piibli põhimõte: Heebrealastele 5:14.

^ lõik 7 Nimed on muudetud.