See on seitsmest osast koosneva artiklisarja kolmas artikkel. Piibliajalooga seotud seitsmest maailmariigist jutustav sari ilmub ajakirja ”Ärgake!” järjestikustes numbrites. Eesmärk on näidata, et Piibel on usaldusväärne ja Jumala inspireeritud ning annab edasi lootusesõnumit, et inimese võimu kuritarvitamisest põhjustatud kannatustele saabub lõpp.

MUISTNE Babülon asetses viljakal tasandikul umbes 80 kilomeetri kaugusel paigast, kus tänapäeval paikneb Bagdad. Linn oli tõeliselt grandioosne ning näis oma võimsate kaksikmüüride ja neid ümbritseva vallikraaviga võitmatu. Babülon oli kuulus suurejooneliste templite, rippaedade ja templitornide poolest. Muistse maailma suurimat linna Babüloni on veel hiljaaegu nimetatud imede linnaks.

Muistne Babüloni linn (kunstniku tõlgendus)

Piiblis ”kuningriikide käskijannaks” nimetatud Babülon oli piibliajaloo kolmanda maailmariigi pealinn (Jesaja 47:5). Nii nagu Egiptuse ja Assüüria impeerium, mängis ka Babüloonia impeerium piibliajaloos tähtsat rolli. Meil on võimalik kõrvutada Piiblis kirjasolevat sellega, mida annavad teada ilmalikud allikad.

Usaldusväärne ajalugu

Piibli Taanieli raamat räägib meile Belsassari-nimelisest mehest, kes kunagi valitses  kuningana Babüloni üle (Taaniel 5:1). Mõned ilmalikud allikad väidavad, et kuigi Belsassar oli mõjuvõimas, ei valitsenud ta eales kuningana. Kas Piibel eksis? Arheoloogid on avastanud Mesopotaamiast Uri varemetest mitmeid savisilindreid. Ühel neist on kiilkirjas palve, milles kuningas Nabunaid nimetab ”Bel-sar-ussurit, vanimat poega”. Hilisemad leiud kinnitasid, et Belsassar ”oli pool oma isa valitsusajast asevalitseja” märgib ”New Bible Dictionary”, ”ning sel perioodil oli tema positsioon võrdne kuninga omaga”.

Ajalugu näitab, et muistne Babülon oli äärmiselt religioosne linn, kus õitses astroloogia ja tulevikuennustamine. Näiteks kirjakohast Hesekiel 21:26 võime lugeda, et Babüloni kuningas heitis liisku, otsustamaks, kas rünnata Jeruusalemma või mitte. Piibel annab teada, et kuningas ”uuris maksa”. Miks just maksa? Babüloonlased kasutasid seda organit ennete otsimiseks. Raamatus ”Mesopotamian Astrology” on kirjas, et kõigest ühes paigas muistses Babülonis kaevasid arheoloogid välja ”32 [savist] maksa kujutist, millele olid peale kirjutatud” ended.

Arheoloog Nelson Glueck märkis kord: ”Olen kolmkümmend aastat väljakaevamisi teinud, Piibel ühes ja kühvel teises käes, ja mis puudutab ajaloolist külge, siis pole ma veel kordagi avastanud, et Piibel oleks milleski eksinud.”

”Olen kolmkümmend aastat väljakaevamisi teinud . . . ja mis puudutab ajaloolist külge, siis pole ma veel kordagi avastanud, et Piibel oleks milleski eksinud.” (Nelson Glueck)

Usaldusväärne prohvetikuulutus

Mida sa kostaksid, kui keegi ütleks sulle, et sellistest suurtest pealinnadest nagu Peking, Moskva või Washington jäävad järele vaid hüljatud varemed? Ilmselt oleksid sa õigustatult skeptiline. Kuid just nii juhtus muistse Babüloniga. Ligi 200 aastat varem, aastal 732 e.m.a, inspireeris Jehoova Jumal heebrea prohvetit Jesajat panema kirja ettekuulutust seoses võimsa Babüloni langusega. Ta kirjutas: ”Paabel, kuningriikide ehe, . . . saab Soodoma ja Gomorra sarnaseks, mis Jumal segi paiskas! Seda ei asustata enam iialgi ega elata seal põlvest põlve” (Jesaja 13:19, 20).

Miks küll ennustas Jumal Babüloni hävingut? Aastal 607 e.m.a hävitasid Babüloonia väehulgad Jeruusalemma ja viisid hävingu üleelanud Babüloni, kus neid julmalt koheldi (Laul 137:8, 9). Jumal kuulutas ette, et tema rahvas peab oma kurjade tegude pärast kannatama seda karmi kohtlemist 70 aastat, siis aga Jumal vabastab nad ja laseb neil kodumaale naasta (Jeremija 25:11; 29:10).

 Jumala prohvetliku Sõna kohaselt vallutasidki aastal 539 e.m.a — just ajal, kui oli lõppemas juutide 70-aastane pagendus — Meedia-Pärsia väehulgad näiliselt võitmatu Babüloni. Aja möödudes muutus linn varemehunnikuks, täpselt nii, nagu oli ennustatud. Mitte ükski inimene poleks midagi sellist suutnud ette kuulutada! Vaieldamatult eristab Piibli autorit tõelist Jumalat Jehoovat teistest jumalatest võime prohvetlikult rääkida ja sündmusi ette ennustada (Jesaja 46:9, 10).

Lootus, mis ei peta

Meie päevil täitub veel üks märkimisväärne prohvetikuulutus. See puudutab Babüloni kuningat Nebukadnetsarit ja tema unenägu hiigelsuurest kujust. Kuju jagunes viieks osaks: peaks; rinnaks ja käsivarteks; kõhuks ja reiteks; säärteks ning jalalabadeks. Selle iga osa oli valmistatud eri metallisegust (Taaniel 2:31—33). Need metallist osad tähistasid järjestikuseid valitsusvõime ehk kuningriike, esimene neist oli Babüloonia ning viimane Inglise-Ameerika, piibliajaloo seitsmes maailmavõim (Taaniel 2:36—41).

Taaniel tegi avalikuks, et kuju säärte ja jalgade osas toimub materjalides märkimisväärne muutus. Mis mõttes? Puhas metall pidi asenduma raua ja savimulla seguga. Taaniel  selgitas Nebukadnetsarile: ”Et sa nägid rauda savimullaga segatult, tähendab seda, et kuigi nad segunevad inimseemne poolest, nad ei püsi üksteise küljes, nagu raud ei segune saviga” (Taaniel 2:43). Jah, rauast ja savist moodustub kergesti murenev kooslus, ”nad ei püsi üksteise küljes”. Kui täpselt see küll kirjeldab tänapäeva poliitiliselt jagunenud maailma!

Taaniel paljastab veel ühe olulise sündmuste käigu. Kuningas Nebukadnetsar nägi unenäos, et suure mäe küljest murdus lahti kivi. Kivi tõsteti üles ja see ”lõi kujule vastu jalgu, mis olid rauast ja savist, ja purustas need” (Taaniel 2:34). Mida see tähendab? Taaniel vastab: ”Nende kuningate päevil [viimase maailmavõimu ajal] püstitab taeva Jumal kuningriigi, mis jääb igavesti hävitamatuks ja mille valitsust ei anta teisele rahvale. See lõhub ja hävitab kõik need kuningriigid, aga ta ise püsib igavesti” (Taaniel 2:44). Toodud prohvetikuulutus osutas kuningriigile, mis erineb kõigist teistest inimestele teadaolevatest valitsusvormidest. Kuningriigi kuningas on Messias Jeesus Kristus. Nagu selle seeria varasemates artiklites mainiti, hävitab Jeesus Saatana ja tema järelkäijad, nii inimesed kui vaimolevused, pärast mida valitseb kogu universumis rahu ja kooskõla (1. Korintlastele 15:25).