ARVATAVASTI umbes 800 aastat tagasi reisisid maoori hõimud tuhandeid miile üle ookeani ja maabusid Uus-Meremaal. Neile avanes täiesti teistsugune vaade kui Polüneesia troopikasaartel, mille nad olid selja taha jätnud. Siin oli mägede ja liustike, kuumaveeallikate ja lume maa. Järgmised asukad saabusid alles viie sajandi pärast, seekord kaugest Euroopast. Enamik tänapäeva uusmeremaalaste ellu kuuluvaid traditsioone on nii anglosaksi kui ka polüneesia sugemetega. Peaaegu 90 protsenti inimestest elab linnades. Wellington on maailma kõige lõunapoolsem pealinn.

Keevad mudaallikad Põhjasaarel

Uus-Meremaa ilu on mitmekesine, maaliline ja suurejooneline. Pole siis ime, et kuigi see paik on suhteliselt  eraldatud, meelitab see aastas ligi umbes kolm miljonit turisti.

Kolmevärviline tüvijalg võib kasvada rohkem kui 10 meetri kõrguseks

Kuni 1948. aastani arvati, et lennuvõimetu lind takahe on välja surnud

Uus-Meremaa võib oma iseäraliku looduse üle uhke olla. Seal elab rohkem lennuvõimetuid linnuliike kui kuskil mujal maailmas. Uus-Meremaa on koduks ka tuataarale, sisalikulaadsele roomajale, kes võib elada kuni saja-aastaseks! Kuid kohalikku päritolu imetajaid on vähe – vaid mõned nahkhiireliigid ja suured mereimetajad, nagu vaalad ja delfiinid.

Jehoova tunnistajad on Uus-Meremaal tegutsenud juba 120 aastat. Nad õpetavad Piibli tõdesid vähemalt 19 keeles, sealhulgas sellistes polüneesia keeltes nagu niue, rarotonga, samoa ja tonga.

Rahvuslikus riietuses maoorid tantsulaulu esitamas