Kas sina leinad mõnda pereliiget? Kui nii, siis mis aitaks sul oma kaotusvaluga toime tulla? Pane tähele, kuidas Piibel aitas kolmel noorel selles raskes olukorras hakkama saada.

DAMI LUGU

Dami

Algul näis isal olevat lihtsalt peavalu. Ent valu läks hullemaks ja ema kutsus kiirabi. Mul on siiani meeles, kuidas kiirabi isa ära viis. Mul polnud aimugi, et see on viimane kord, kui teda elusana näen. Kolm päeva hiljem suri isa aneurüsmi tagajärjel. Olin kõigest kuuene.

Aastaid süüdistasin end isa surmas. Ketrasin oma peas üha uuesti hetke, kui kiirabitöötajad ta ära viisid, ja arutlesin endamisi, miks ma lihtsalt seisin seal ja midagi ei teinud. Nähes vanemaid inimesi, kel oli tervisehädasid, mõtlesin, miks nemad küll elus on, aga minu isa mitte. Aja jooksul aitas ema mul oma tunnetest rääkida. Kuna oleme Jehoova tunnistajad, saime palju tuge ka koguduseliikmetelt.

Mõned arvavad, et sa leinad kohe pärast lähedase surma ja saad siis sellest üle, aga minu puhul polnud nii. Minu lein algas põhimõtteliselt alles varases teismeeas.

Minu soovitus noortele, kes on kaotanud oma vanema, oleks järgmine. Räägi kellelegi oma läbielamistest. Mida varem sa oma tunnetest räägid, seda parem see sulle on.

See, et isa pole minu elu tähtsamate sündmuste tunnistajaks, on mulle väga raske. Aga mind lohutab Piibli tõotus, mis on kirjas tekstis Ilmutus 21:4, et Jumal „pühib ära kõik pisarad ... [meie] silmist ja enam ei ole surma ega leinamist, hädakisa ega valu”.

DERRICKI LUGU

Derrick

Minu ilusaimad mälestused isast on seotud meie ühiste kalalkäikude ja mägedes telkimisega. Ta armastas mägesid.

Isal oli juba mõnda aega südamega probleeme olnud. Mäletan, et käisin teda paar korda haiglas vaatamas, kui väike olin. Aga ma ei mõistnud, kui tõsine tema haigus oli. Isa suri südamehaigusse, kui olin üheksa-aastane.

Pärast tema surma ma muudkui nutsin. Mulle tundus, nagu hakkaksin lämbuma, ja ma ei tahtnud kellegagi rääkida. Ma polnud mitte kunagi varem end nii halvasti tundnud ning mul puudus igasugune tahe midagi teha. Kuulusin kiriku noorterühma, mille liikmed tundsid algul mu vastu huvi, aga see vaibus kiiresti. Nad ütlesid mulle midagi sellist, nagu: „Su isa aeg oli kätte jõudnud” või „Jumal kutsus ta enda  juurde” või „Ta on nüüd taevas.” Need vastused ei rahuldanud mind, aga ma ei teadnud ka, mida Piibel nende asjade kohta tegelikult õpetab.

Siis hakkas mu ema Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima ning hiljem ka mina ja mu vend. Me saime teada, milline on surnute olukord, samuti kuulsime lohutavast ülesäratamislootusest, mida Jumal on tõotanud. (Johannese 5:28, 29.) Kuid piiblikoht, mis mind kõige enam aitas, oli Jesaja 41:10, kus Jumal ütleb: „Ära karda, sest mina olen sinuga. Ära muretse, sest mina olen su Jumal. Ma teen sind tugevaks, ma aitan sind.” Leinaajal lohutas mind tohutult teadmine, et Jehoova on minuga, tegelikult on see mulle toeks siiani.

JEANNIE LUGU

Jeannie

Kui olin seitsmene, suri mu ema vähki. Kogu see päev tundus ebareaalsena. Mäletan, et ta suri kodus ja vanavanemad olid meil. Kõik olid rahulikud. Mul on meeles, et sõime õhtuks munaputru. Kogu mu elu oleks justkui aegluubis pea peale keeratud.

Tol ajal ja ka aastaid hiljem ma arvasin, et pean oma väikse õe pärast tugev olema, seega hoidsin tundeid sügaval enda sees. Isegi praegu kipun valusaid tundeid maha suruma, kuid see pole hea.

Mul on meeles, kuidas kohalik Jehoova tunnistajate kogudus meid armastavalt toetas. Kuigi olime alles hakanud kuningriigisaalis koosolekutel käima, pakkusid usukaaslased meile oma abi, otsekui oleksime olnud üks pere juba aastaid. Isal ei tulnud vist terve aasta süüa teha, sest alati ootas valmis toit meid juba ukse taga.

Üks piiblikoht, mis mulle hinge läks, oli Laul 25:16, 17. Seal anus laulukirjutaja Jumalat: „Pööra oma pale minu poole ja ole mulle armuline, sest ma olen üksi ja abitu. Aina rohkem on mul südames vaeva, aita mind välja mu ahastusest.” Mind lohutab teadmine, et kui oleme kurvad, pole me kunagi üksi. Jumal on meiega. Tänu Piiblile olen suutnud eluga edasi minna ja keskenduda positiivsetele asjadele, näiteks Piibli lohutavale ülesäratamistõotusele. Usun, et näen oma ema taas ja õpin teda tundma maises paradiisis, kus tal on täiuslik tervis. (2. Peetruse 3:13.)

Kui soovid rohkem teada saada Piibli lohutussõnumist leinajaile, mine veebisaidile jw.org ja laadi tasuta alla väljaanne „Kui sureb armastatud inimene”. Vaata VÄLJAANDED > RAAMATUD JA BROŠÜÜRID.