Hüppa sisu juurde

4. JUULI 2017
TÜRKMENISTAN

Kas Türkmenistan hakkab juhinduma ÜRO inimõiguste komitee otsustest?

Kas Türkmenistan hakkab juhinduma ÜRO inimõiguste komitee otsustest?

Oma viimase kümne otsusega nõuab ÜRO inimõiguste komitee (edaspidi komitee), et Türkmenistani valitsus täidaks endale võetud kohustusi ning kaitseks oma kodanike inimõigusi. * 2015. ja 2016. aasta otsuste kohaselt peab valitsus lõpetama süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keeldujate karistamise ning järgima ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Türkmenistan on liitunud.

Jehoova tunnistajad ootavad olukorra lahenemist

Komitee otsused põhinevad 2012. aasta septembris esitatud kaebustel, mille andsid sisse kümme Jehoova tunnistajat, keda karistati süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keeldumise eest. Üheksa neist meestest olid viibinud karmides oludes vanglas, kus neid peksti ja alandati. Samuti pidid nad taluma äärmuslikke temperatuure räpastes ning ülerahvastatud kongides, kus levisid nakkushaigused.

Kõik komitee otsused tõid selgelt välja, et Türkmenistan on rikkunud süümelistel kaalutlustel keeldujate mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadust. Komitee lisas, et Türkmenistan on neid üheksat vangistatud meest kohelnud ebainimlikult ja lugupidamatult. Mehed on pidanud taluma piinamist või karmi, julma ja alandavat kohtlemist.

Komitee sõnul peab Türkmenistani valitsus rikkumiste heastamiseks kustutama Jehoova tunnistajate andmed karistusregistrist ja nõuetekohaselt hüvitama neile põhjustatud kannatused. Samuti oodatakse valitsuselt, et see teeks õigusaktides parandused, mis tagaksid õiguse süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keelduda. Komitee käskis valitsusel erapooletult ja põhjalikult uurida väärkohtlemise juhtumeid ning võtta kõik süüdlased vastutusele.

Aastal 2013 esitasid veel viis Jehoova tunnistajat komiteele kaebused, kuna neid oli karistatud usulistel põhjustel sõjaväeteenistusest keeldumise eest. Meeste advokaatide sõnul on tõenäoline, et ka nende kaebuste kohta tehtavad otsused sarnanevad eelmise kümne otsusega.

Nawruz Nasyrlaýewi jõhker väärkohtlemine

Nawruz Nasyrlaýew

Üks komitee 15. juuli 2016 otsustest puudutas Nawruz Nasyrlaýewit. Esimest korda kutsuti Nawruz väeteenistusse 2009. aasta aprillis, kui ta oli 18-aastane. Ta selgitas võimudele, et tema südametunnistus ei luba tal sõjaväkke astuda. Samas ütles ta, et on valmis osalema asendusteenistuses. Nawruz mõisteti süüdi sõjaväest kõrvalehoidmises ja teda karistati kaheaastase vangistusega, mida ta kandis Seýdis asuvas LB-E/12 vanglas. Seal hoiti Nawruzi korduvalt üksikvangistuses ning maskides valvurid peksid teda jõhkralt.

Jaanuaris 2012, kuu aega pärast vanglast vabanemist, kutsuti ta taas sõjaväeteenistusse. Nawruz kordas, et on valmis osalema asendusteenistuses, kuid sama süüdistuse alusel määrati talle jälle kaheaastane vangistus range režiimiga vanglas, kus valitsesid armetud tingimused. Nii nagu eelmine kordki, peksid vangivalvurid teda julmalt ning sundisid teda tegema alandavat tööd.

Nawruzi pereliikmed kannatasid samuti. Veidi pärast seda, kui komitee nõudis, et Türkmenistani valitsus reageeriks Nawruzi esitatud kaebusele, tungisid politseinikud perekonna koju Daşoguzis ning pereliikmed ja nende külalised pidid taluma ametnike julma väärkohtlemist. Ilmselt oli see kättemaks esitatud kaebuse eest.

Kuigi Nawruz vabanes vanglast 2014. aasta mais, kannatab ta seal kogetu tõttu siiani. Komitee märkis, et Nawruzile sai osaks tõsine väärkohtlemine ning et kahel korral mõisteti talle sama karistus selle eest, et ta juhindus vankumatult oma südametunnistusest. Komitee jõudis seisukohale, et Nawruz oli keeldunud kohustuslikust sõjaväeteenistusest oma usuliste veendumuste tõttu ning sellele järgnenud süüdimõistmine ja karistamine rikkus tema mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadust.

Kas Türkmenistan lõpetab Jehoova tunnistajate väärkohtlemise?

Ühes varasemas 2012. aasta aruandes, mis käsitles inimõigusi Türkmenistanis, õhutas komitee valitsust lõpetama süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keeldujate süüdimõistmise ning vabastama sel põhjusel karistust kandvad vangid. Türkmenistani valitsus reageeris sellele, kui vabastas 2015. aasta veebruaris viimase Jehoova tunnistaja, kes oli vangis usulistel põhjustel väeteenistusest keeldumise tõttu. Pärast seda pole ühtegi Jehoova tunnistajat samadel alustel vangi mõistetud.

Siiski jätkab Türkmenistan süümelistel kaalutlustel keeldujate süüdimõistmist ja karistamist, rikkudes sellega oma rahvusvahelisi kohustusi kaitsta inimõigusi.

  • Alates 2014. aasta lõpust on valitsus Jehoova tunnistajatest süümelistel kaalutlustel keeldujatele määranud töökaristuse. See tähendab, et nad peavad ühe kuni kahe aasta vältel maksma riigile 20 protsenti oma palgast. Hetkel kannavad kaks Jehoova tunnistajat sellist karistust.

  • Teistel puhkudel on ametnikud avaldanud süümelistel kaalutlustel keeldujatele tugevat survet, et sundida neid taganema oma sügavatest veendumustest.

Artur Ýangibaýew

Näiteks 16. juunil 2016 läks kohalik konstaabel koos kahe sõjakomissariaadi esindajaga Artur Ýangibaýewi koju. Artur on Jehoova tunnistaja, kes oli saatnud võimudele kirja sooviga osaleda asendusteenistuses. Ametnikud viisid ta prokuratuuri, kus talle avaldati tugevat psühholoogilist survet võtta oma palvekiri tagasi. Hiljem esitas Artur seoses juhtunuga kaebuse ning pärast kolme nädala pikkust kinnipidamist vabastati ta tingimisi kaheaastase katseajaga. *

Teisi lahendamata inimõiguste rikkumisi

Lisaks süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keeldujate väärkohtlemisele piirab Türkmenistan ka usulist tegevust ning karistab selle eest. ÜRO piinamisvastane komitee esitas oma 2017. aasta jaanuari aruandes Türkmenistani valitsusele nõudmise, et see hakkaks Jehoova tunnistajate Bahram Hemdemowi ja Mansur Maşaripowi juhtumeid esimesel võimalusel erapooletult uurima. Bahrami puhul on tegemist väidetava piinamisega kinnipidamisasutuses 2015. aasta mais. Mansur vahistati 2014. aasta juulis, teda peksti rängalt ning hoiti võõrutusravikeskuses sunniviisiliselt kinni. Mansur vabastati pärast üheaastast vanglakaristust. Nii Bahram, kes mõisteti süüdi ebaseaduslikus usulises tegevuses, kui ka Mansur, kes vangistati tema usulist tegevust puudutavate valesüüdistuste alusel, ei ole teinud midagi väära.

Türkmenistani Jehoova tunnistajad loodavad, et valitsus lahendab lähiajal need mureküsimused ja tagab seeläbi kodanikele usu- ja südametunnistuse vabaduse. Nii tehes väljendaks valitsus lugupidamist meeste vastu, kes on otsustanud toimida oma südametunnistuse järgi, ja näitaks, et soovib parandada oma mainet inimõiguste vallas.

^ lõik 2 Rahvusvaheline õigus tunnustab, et süümelistel kaalutlustel sõjaväeteenistusest keeldumine on inimese põhiõigus, ning enamik riike arvestab sellega oma seadusandluses. Nii nagu Aserbaidžaan, Eritrea, Lõuna-Korea, Singapur ja Türgi keeldub ka Türkmenistan seda õigust tunnustamast ning jätkab südametunnistuse tõttu väeteenistusest keelduvate Jehoova tunnistajate süüdimõistmist.

^ lõik 18 Inimesele, kellele on määratud tingimisi karistus, kehtib katseaeg, mis teatud tingimustel lükkab vangistust edasi või asendab selle. Artur on politsei pideva jälgimise all ning pole pidanud kandma vanglakaristust.