Hüppa sisu juurde

5. JAANUAR 2021
ASERBAIDŽAAN

ÜRO inimõiguste komitee langetas otsuse Aserbaidžaani Jehoova tunnistajate kasuks

ÜRO inimõiguste komitee langetas otsuse Aserbaidžaani Jehoova tunnistajate kasuks

15. detsembril 2020 langetas ÜRO inimõiguste komitee kaks olulist otsust Aserbaidžaani Jehoova tunnistajate kasuks. Tegemist oli järgmiste kohtuasjadega: „Rəhimə Hüseynova versus Aserbaidžaan” ning „Saləddin Məmmədov, Rəşad Niftəliyev ja Sədaqət Abbasova versus Aserbaidžaan”. Mõlemal juhul otsustas komitee, et riik on rikkunud Jehoova tunnistajate õigusi, ja soovitas Aserbaidžaanil oma seadusi muuta, et edaspidi selliseid rikkumisi vältida.

Kohtuasi „Rəhimə Hüseynova versus Aserbaidžaan” algas 2014. aasta detsembris. Politseinikud võtsid õde Rəhimə Hüseynova Bakuus vahi alla, kuna ta rääkis teistele oma usulistest veendumustest. Hiljem määras ringkonnakohus talle 1500 Aserbaidžaani manati (724 euro) suuruse rahatrahvi, kuna tollal ei olnud Jehoova tunnistajate usuline ühendus Bakuus registreeritud. * Apellatsioonikohus jättis otsuse jõusse. Õde Hüseynova kaebas otsuse edasi rahvusvahelisse kohtusse.

ÜRO inimõiguste komitee otsustas, et riik rikkus kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 18 lõiget 1. Komitee nõudis, et Aserbaidžaan maksaks meie õele hüvitist. Väärib märkimist, et oma otsustes ütles komitee muu hulgas seda, et Aserbaidžaan on „kohustatud tegema kõik, mis võimalik, et selliseid rikkumisi tulevikus vältida. See hõlmab seda, et riigil tuleb läbi vaadata oma seadused, määrused ja/või nende rakendamine, et tagada kõigile kodanikele artiklis 18 sätestatud õigused.”

Kohtuasi „Saləddin Məmmədov, Rəşad Niftəliyev ja Sədaqət Abbasova versus Aserbaidžaan” käsitleb olukorda, kus mõned vennad ja õed kogunesid Gəncə linnas vend Məmmədovi koju, et koos piiblit uurida. 2014. aasta oktoobris tungisid politseinikud ühele sellisele koosviibimisele. Nad korraldasid läbiotsimise ning konfiskeerisid piibleid ja muid esemeid. Vennad Məmmədov ja Niftəliyev ning õde Abbasova viidi politseijaoskonda, kus neid hoiti kuus tundi vahi all. Kaks päeva hiljem kutsuti nad Gəncə linna Nizami ringkonnakohtusse. Kohus otsustas, et nende koosviibimine oli ebaseaduslik, kuna nende usuline ühendus ei olnud Gəncəs registreeritud. Igaühele neist määrati 2000 Aserbaidžaani manati (965 euro) suurune trahv. Nad kaebasid otsuse edasi Gəncə apellatsioonikohtusse. Kahjuks jättis kohus varasema otsuse jõusse. Seejärel esitasid nad kaebuse ÜRO inimõiguste komiteele.

Komitee leidis, et Aserbaidžaan on rikkunud mitmeid kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikleid ning et riigil tuleb kolmele Jehoova tunnistajale tekitatud kahju hüvitada. Komitee otsustes öeldi ka, et „ringkonnakohus ei põhjendanud kuidagi, miks on vaja ametlikult registreerida see, kui saadakse kellegi kodus kokku, et koos Jumalat teenida.” See kinnitab, et meie Aserbaidžaani vendadel ja õdedel on õigus saada jumalateenimiseks kokku ilma, et nende usuline ühendus oleks ametlikult registreeritud.

Lisaks tegi komitee sama soovituse, mis Rəhimə Hüseynova juhtumi puhul ja ütles, et Aserbaidžaanil tuleks läbi vaadata oma seadused, määrused ja/või nende rakendamine, nii et need tagaksid kõigile kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis ettenähtud õigused.

Meil on hea meel, et viimastel aastatel on olukord Aserbaidžaanis paranenud ja võimud ei ole takistanud meie vendadel-õdedel Jumalat teenida. Me loodame, et need kaks otsust aitavad kaasa sellele, et hea sõnumi kuulutamine seadustataks kogu Aserbaidžaanis. (Filiplastele 1:7.)

^ lõik 3 Jehoova tunnistajate usuline ühendus Bakuus registreeriti 2018. aasta novembris.