Tänapäeval võib leida infot peaaegu et kõige kohta, näiteks selle kohta, kuidas kaitsta oma elu ja tervist. Kuid siiski tasub olla kriitilise meelega, et mitte lasta end mõjutada

•   eksitaval infol,

•   valeuudistel,

•    vandenõuteooriatel.

 ÜRO peasekretäri sõnul levib praegusel ajal lisaks koroonaviirusele ka valeinfo. Ta ütles: „Kahjulikud tervisesoovitused ja küsitava väärtusega ravivõtted lausa vohavad. Meedia on täis valesid ja pööraseid vandenõuteooriaid. Järjest enam on vihkamist ja eelarvamusi teatud rahvuste või inimrühmade suhtes.”

 Valeinfo pole mingi uus nähtus. Kuid praeguse aja kohta on piibel ennustanud järgmist: „Kurjad inimesed ja petised lähevad aga veelgi kurjemaks, eksitavad teisi ja lasevad end eksitada.” (2. Timoteosele 3:1, 13.) Praegusel ajal levib valeinfo nagu kulutuli, kuna sellele on lihtne ligi pääseda ja inimesed jagavad seda pahaaimamatult edasi. Ja nii võivadki meie meilikasti, sotsiaalmeediasse ja uudistesse, mida loeme, sattuda moonutatud faktid ja pooltõed.

 Kuidas siis mitte langeda valeinfo või vandenõuteooriate ohvriks? Vaatame mõnda piibli nõuannet.

•   Ära usu kõike, mida näed või kuuled

   Piibel ütleb: „Lihtsameelne usub igat sõna, aga arukas kaalub igat oma sammu.” (Õpetussõnad 14:15.)

   Meil tuleks olla hoolas, et mitte lasta end petta. Sotsiaalmeedias levivad laialdaselt meemid ehk tekstidega naljapildid ja lühivideod. Need on aga tihti moonutatud või kontekstist välja rebitud. Inimesed suudavad luua isegi videoid, kus keegi ütleb või teeb midagi, mida ta tegelikult pole kunagi öelnud või teinud.

   „Teadlaste sõnul on suurem osa väärinfost, mis sotsiaalmeedias levib, kontekstist välja võetud pildid ja videod, sealhulgas meemid.” (Axios Media)

   Mõtteainet. Kas seda infot saab usaldada või on see kontekstist välja rebitud ja moonutatud?

•   Tee kindlaks, kust info pärineb ja mis on selle sisu

   Piibel ütleb: „Uurige kõige paikapidavust.” (1. Tessalooniklastele 5:21.)

   Mõni uudis võib olla väga populaarne ja sotsiaalmeedias palju jagatud. Kuid see veel ei tähenda, et selles sisalduv info on tõene ja et seda tasub edastada. Kuidas siis teha kindlaks, kas see on usaldusväärne või mitte?

   Tee kindlaks, kas uudis pärineb usaldusväärsest allikast. Uudisteagentuurid või teised organisatsioonid võivad avaldada kallutatud uudiseid, lähtudes oma majanduslikest huvidest või poliitilistest eelistustest. Seepärast tasub võrrelda eri allikatest pärit uudiseid. Vahel võivad ka meie sõbrad tahtmatult valeinfot levitada, näiteks meili teel või sotsiaalmeedias. Ära võta tõepähe uudist, mille allikat pole võimalik kindlaks teha.

   Veendu, et uudis on ajakohane ja sisaldab täpset infot. Kas seal on ära toodud kuupäevad ja faktid, mida saab kontrollida? Kas öeldu on hästi ära põhjendatud? Ole ettevaatlik, kui keeruline info tundub olevat üle lihtsustatud või kui uudisega rõhutakse emotsioonidele.

   „Praegusel ajal on faktide kontrollimine pea sama tähtis kui kätepesu.” (Sridhar Dharmapuri, ÜRO juhtivametnik toitumise ja toiduohutuse alal)

   Mõtteainet. Kas see uudis esitab kellegi arvamust kui fakti või kajastab ainult ühe osapoole vaatenurka?

•   Juhindu faktidest, mitte oma eelistustest

   Piibel ütleb: „Kes loodab oma südamele, on rumal.” (Õpetussõnad 28:26.)

   Me kipume usaldama infot, mis ühtib meie vaadetega. See, millest oleme huvitatud, või see, mida oleme internetis varem otsinud, mõjutab seda, milliseid uudiseid meile veebis näidatakse. Kuid info, mis on meile meele järgi, ei pruugi alati olla tõene.

   „Me oleme võimelised infot analüüsima ja loogilisi järeldusi tegema. Kuid meie soovid, lootused, hirmud ja ajendid võivad panna meid uskuma midagi lihtsalt sellepärast, et me tahame, et see nii oleks.” (Peter Ditto, sotsiaalpsühholoog)

   Mõtteainet. Kas ma usun, et see info on tõene lihtsalt sellepärast, et ma tahan seda uskuda?

•   Ära levita valeinfot

   Piibel ütleb: „Ära levita valekuuldusi.” (2. Moosese 23:1.)

   Hoia meeles, et kõik, mida sa teistega jagad, võib mõjutada nii nende mõtteid kui ka tegusid. Isegi kui levitad valeinfot tahtmatult, võivad sel olla halvad tagajärjed.

   „Enne kui teistele midagi edasi saadad, peatu ja mõtle, kas oled selle info õigsuses nii kindel, et võid seda rahuliku südamega jagada. Kui kõik nii toimiksid, leviks internetis oluliselt vähem valeinfot.” (Peter Adams, News Literacy Projecti vanemasepresident)

   Mõtteainet. Kas jagan ainult sellist infot, mille tean olevat õige?