Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 34. PEATÜKK

Mis saab meist siis, kui me sureme?

Mis saab meist siis, kui me sureme?

NAGU sa tead, vananevad, haigestuvad ja surevad tänapäeval kõik inimesed. Mõnikord surevad isegi lapsed. Kuid kas sa peaksid surma või surnuid kartma? — Kas sa tead, mis saab meist siis, kui me sureme? —

Muidugi pole praegu olemas ühtki sellist inimest, kes oleks kunagi surnud olnud ja siis uuesti ellu ärganud, et ta võiks nüüd meile sellest rääkida. Ent kui Suur Õpetaja Jeesus maa peal oli, elas üks selline mees. Temast lugedes saame teada, mis juhtub nendega, kes surevad. See mees oli Jeesuse sõber ja ta elas Jeruusalemma ligidal Betaania külas. Tema nimi oli Laatsarus ning tal oli kaks õde, Marta ja Maarja. Vaatame, mida Piibel neist räägib.

Ühel päeval jääb Laatsarus raskelt haigeks. Jeesus viibib sel ajal kaugel. Marta ja Maarja saadavad Jeesuse juurde käskjala teatega, et nende vend Laatsarus on haige. Nad teavad, et Jeesus võib tulla ja nende venna terveks teha. Jeesus ei ole küll arst, kuid Jumal on andnud talle väe parandada igasuguseid haigusi (Matteuse 15:30, 31).

Aga enne veel, kui Jeesus Laatsaruse juurde jõuab, on Laatsarus nii haigeks jäänud, et sureb. Kuid Jeesus ütleb oma jüngritele, et Laatsarus magab, ja lubab minna teda üles äratama. Jüngrid ei mõista, mida Jeesus nende sõnadega mõtleb. Seepärast ütleb Jeesus lihtsalt: ”Laatsarus on surnud.” Mida see meile surma kohta näitab? — Jah, see näitab, et surma võib võrrelda  sügava unega. See uni on nii sügav, et inimene ei näe siis isegi unenägusid.

Jeesus asub Marta ja Maarja poole teele. Paljud perekonnasõbrad on juba seal. Nad on tulnud õdesid nende venna surma pärast lohutama. Kui Marta kuuleb, et Jeesus hakkab kohale jõudma, läheb ta temale vastu. Varsti tuleb ka Maarja Jeesuse juurde. Maarja on väga kurb. Ta nutab ja heidab end Jeesuse jalgade ette. Ka Maarjaga kaasa tulnud sõbrad nutavad.

Suur Õpetaja küsib, kuhu Laatsarus on pandud. Seepeale juhatatakse ta kaljukoopa juurde. Kui Jeesus näeb, kuidas kõik inimesed nutavad, hakkab ka tema nutma. Ta teab, millist valu toob see, kui surm viib mõne kalli inimese.

Koopa ees on kivi, seepärast ütleb Jeesus: ”Tõstke kivi ära!” Kas seda on tark teha, mis sa arvad? — Marta meelest pole see hea mõte. Ta ütleb: ”Issand, ta lehkab juba, sest on juba neljas päev!”

Jeesus ütleb talle: ”Eks ma öelnud sulle: kui sa usuksid, saaksid sa näha Jumala au?” Jeesus mõtleb sellega, et Marta võib näha midagi sellist, mis toob Jumalale au. Mida Jeesus kavatseb teha? Kui kivi eemale tõstetakse, palub Jeesus valjul häälel Jehoovat. Seejärel ta hüüab: ”Laatsarus, tule välja!” Kas Laatsarus tõesti tuleb? Kas see on võimalik? —

Kas sina saaksid äratada üles kedagi, kes parasjagu magab? — Jah, kui sa teda kõva häälega hüüaksid, siis ta ärkaks. Kas sa aga suudaksid äratada kedagi ka surmaunest? — Ei. Kuidas sa ka ei hüüaks, surnu sind ei kuuleks. Ei sina ega mina ega ükski teine inimene maa peal saa teha midagi selleks, et kedagi surnuist üles äratada.

Mida Jeesus Laatsaruse heaks tegi?

 Kuid Jeesusega on teised lood. Jumal on andnud talle erilised võimed. Kui nüüd Jeesus Laatsarust hüüab, juhtub midagi hämmastavat. Mees, kes on olnud neli päeva surnud, tuleb hauast välja! Ta on ärganud ellu! Ta saab jälle hingata, kõndida ja rääkida! Jah, Jeesus äratab Laatsaruse surnuist üles (Johannese 11:1—44).

Mõtle, mis Laatsarusega juhtus, kui ta suri? Kas osa temast — hing või vaim — lahkus ta kehast ja elas edasi kusagil mujal? Kas Laatsaruse hing läks taevasse? Kas ta elas need neli päeva taevas Jumala ja pühade inglite juures? —

Ei, nii see polnud. Jeesus ütles, et Laatsarus magab. Mis toimub siis, kui sa magad? Kui sa oled sügavas unes, siis pole sul aimugi, mis ümberringi sünnib, eks ole? — Ja kui sa üles ärkad, siis ei saa sa aru, kui kaua sa oled maganud, enne kui vaatad kella.

 Samasugune on surnud inimeste olukord. Nad ei tea midagi. Nad ei tunne midagi. Ja nad ei saa ka teha midagi. Sama lugu oli Laatsarusega, kui ta suri. Surm on nagu sügav uni, millest inimene ei mäleta midagi. Piibel ütleb: ”Surnud ei tea midagi” (Koguja 9:5, 10).

Mis olukorras oli Laatsarus, kui ta oli surnud?

Mõtle ka sellele: kui Laatsarus oleks olnud need neli päeva taevas, kas ta siis poleks sellest midagi rääkinud? — Kui ta oleks olnud tõesti taevas, kas siis Jeesus oleks sundinud teda sellest imelisest paigast maa peale tagasi tulema? — Loomulikult mitte!

Kuid paljud inimesed ütlevad, et meil on hing ja et hing elab edasi, siis kui keha sureb. Nad ütlevad, et Laatsaruse hing oli kusagil elus. Kuid Piibel seda ei ütle. Piibel ütleb, et Jumal tegi esimese inimese Aadama ”elavaks hingeks”. Aadam ise oli hing. Piibel ütleb veel, et kui Aadam patustas, siis ta suri. Temast sai surnud hing ehk surnukeha ja ta muutus hiljem tagasi mullaks, millest ta oli valmistatud. Samuti ütleb Piibel, et ka Aadama järeltulijad pärisid patu ja surma (1. Moosese 2:7; 3:17—19; 4. Moosese 6:6; Roomlastele 5:12).

 On selge, et meil ei ole lisaks kehale ka hinge. Igaüks meist ise ongi hing. Ja kuna inimesed on pärinud patu esimeselt inimeselt Aadamalt, ütleb Piibel: ”Hing, kes teeb pattu, peab surema!” (Hesekiel 18:4).

Miks meil pole mingit põhjust surnuid karta?

Mõned inimesed kardavad surnuid. Nad ei lähe kunagi surnuaia ligidale, sest nad arvavad, et surnute kehast on lahkunud hinged, kes võivad elavatele kurja teha. Kuid kas surnud inimene saab tegelikult elavatele halba teha? — Ei saa.

Mõned inimesed usuvad koguni, et surnud saavad vaimudena elavate juurde tagasi tulla. Seepärast panevad nad surnute jaoks välja toitu. Kuid need, kes niimoodi teevad, ei usu tegelikult seda, mida Jumal surnute kohta ütleb. Kui meie usume Jumala sõnu, siis me ei karda surnuid. Ja kui me tõesti oleme oma elu eest Jumalale tänulikud, siis me väljendame oma tänu selliste tegudega, mis Jumalale meeldivad.

Kuid võib-olla sa tahad teada, kas Jumal äratab ellu ka surnud lapsed? Kas ta tõesti tahab seda teha? Räägime sellest järgmises peatükis.

Loeme veel, mida Piibel räägib surnute olukorrast ja sellest, et inimene ise ongi hing: Laul 115:17; Laul 146:3, 4 ja 2. Moosese 12:16.