Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 17. PEATÜKK

Kuidas olla õnnelik?

Kuidas olla õnnelik?

Miks Jehoova on õnnelik Jumal?

KAS pole tõsi, et meile kõigile meeldib olla õnnelik? — Kuid tegelikult ei ole paljud inimesed õnnelikud. Kas sa tead, miks? — Sest nad pole teada saanud õnne saladust. Nad arvavad, et inimesed on õnnelikud siis, kui neil on palju asju. Kui nad aga need asjad kätte saavad, ei kesta õnn kaua.

Siin peitubki see tähtis õnne saladus. Suur Õpetaja ütles: ”Andmine teeb õnnelikumaks kui saamine” (Apostlite teod 20:35). Kuidas me siis võime õnnelikud olla? — Jah, siis kui anname midagi teistele ja teeme midagi nende heaks. Kas sa teadsid seda? —

Arutleme selle üle veidi. Kas Jeesus ütles, et kui keegi saab kingituse, siis polegi ta õnnelik? — Ei öelnud. Sulle ju meeldivad kingitused, eks ole? — Meile kõigile meeldivad. Me oleme õnnelikud, kui saame toredaid kinke.

Jeesus ütles aga, et andmine toob veelgi  suuremat rõõmu. Mis sa arvad, kes on teistele kõige rohkem andnud? — Jah, Jehoova Jumal.

Piibel ütleb, et Jumal ”annab kõigile elu ja õhu ja kõik”. Ta annab meile taevast vihma ja ka päikesepaistet, et taimed saaksid kasvada ja meil oleks süüa (Apostlite teod 14:17; 17:25). Pole ime, et Piibel nimetab Jehoovat ”õnnelikuks Jumalaks” (1. Timoteosele 1:11). Andmine on üks asi, mis teeb Jumala õnnelikuks. Kui meie teistele midagi anname, siis võime meiegi õnnelikud olla.

Mis võib palju rohkem rõõmu tuua kui see, et sööd üksinda kõik küpsised ära?

Aga mida me saame teistele inimestele anda? Mis sa arvad? — Mõnikord tuleb kingituse eest raha maksta. Kui sa ostad kingi poest, siis pead sa selle eest maksma. Kui sa tahad kellelegi niisugust kingitust teha, siis tuleb sul raha koguda, et sul oleks seda kingi ostmiseks piisavalt.

Kuid kõiki kingitusi ei pea poest ostma. Näiteks mõnel kuumal päeval on väga mõnus juua klaasitäis külma vett. Kui sa annad sellise kingi mõnele janusele inimesele, siis võid sa samuti tunda andmisrõõmu.

Võib-olla teed sa kunagi koos emaga küpsiseid. See võib olla tore! Kuid et rohkem rõõmu tunda, siis mida sa võiksid mõne küpsisega teha, selle asemel et kõik üksi ära süüa? — Sa võiksid osa küpsiseid kinkida mõnele oma sõbrale. Kas sa tahaksid kunagi seda teha? —

Suur Õpetaja ja tema apostlid said kõik tunda andmisrõõmu. Kas sa tead, mida nemad teistele andsid? — See oli parim asi kogu  maailmas! Nad teadsid tõde Jumala kohta ja jagasid seda head sõnumit meeleldi teistega. Nad ei tahtnud, et keegi neile selle eest raha vastu annaks.

Apostel Paulus ja tema hea sõber jünger Luukas kohtasid ühel päeval naist, kes tahtis samuti kogeda andmisrõõmu. Nad kohtusid jõe ääres. Paulus ja Luukas läksid sinna sellepärast, et nad olid kuulnud, et seal käiakse palvetamas. Ja nii oligi — kui nad saabusid, nägid nad seal naisi, kes olid palvetama tulnud.

Paulus hakkas naistele rääkima head sõnumit Jehoova Jumalast ja tema Kuningriigist. Ühe naise nimi oli Lüüdia ja ta kuulas väga tähelepanelikult. Hiljem tahtis Lüüdia teha midagi, et näidata, kui väga hea sõnum talle meeldis. Ta käis Paulusele ja Luukale peale: ”Kui te arvate, et ma olen hakanud Jehoovat uskuma, siis tulge ja olge mõnda aega mul külas!” Ta lausa sundis neid endale külla tulema (Apostlite teod 16:13—15).

Mida ütleb Lüüdia Paulusele ja Luukale?

Lüüdial oli väga hea meel, et tal oli võimalus Jumala teenijaid oma kodus vastu võtta. Ta armastas neid, sest nad aitasid tal Jehoovat ja Jeesust tundma õppida ning saada teadmisi selle kohta, kuidas inimesed võivad igavesti elada. Ta oli rõõmus, et tal oli võimalik Paulusele ja Luukale süüa ning peavarju pakkuda. Andmine tegi Lüüdia õnnelikuks, sest ta tõesti tahtis anda. Me peaksime seda meeles pidama. Meile võidakse öelda, et me peame kellelegi mingi kingi tegema. Kui me aga tegelikult ei taha seda teha, ei tee selline andmine meid õnnelikuks.

Miks Lüüdia on õnnelik, kui ta Pauluse ja Luuka eest hoolitseb?

Oletame näiteks, et sa hakkad kommi sööma. Kui ma ütleksin sulle, et sa pead osa kommidest ühele teisele lapsele andma, siis kas sa annaksid rõõmuga? — Ent kuidas on lugu siis, kui sul on mõned kommid ja sa saad kokku ühe oma väga hea sõbraga? Kui sul endal tuleb pähe mõte sõbrale kommi anda, siis teeb see sulle rõõmu, eks ole? —

 Mõnikord me armastame kedagi nii palju, et tahame anda talle kõik, mis meil on, jätmata enesele midagi. Kui meie armastus Jumala vastu kasvab, siis just sellised tunded peaksid meil olema ka tema vastu.

Miks oli see vaene naine õnnelik, kui ta andis ära kõik, mis tal oli?

Suur Õpetaja teadis üht vaest naist, kes niimoodi tundis. Ta nägi seda naist Jeruusalemma templis. Naisel oli vaid kaks väikest münti — see oli kõik, mis tal oli. Kuid ta pani need mõlemad mündid karpi annetuseks ehk kingiks templile. Mitte keegi ei sundinud teda seda tegema. Enamik inimesi ei saanud isegi teada, mida ta tegi. Kuid ta tegi seda sellepärast, et ta tahtis seda teha ja et ta tõesti armastas Jehoovat. Ta oli õnnelik, et tal oli üldse võimalik midagi anda (Luuka 21:1—4).

Meil on mitmel viisil võimalik teistele midagi anda. Kas sa oskad mõnda viisi nimetada? — Kui me anname sellepärast, et me tõesti tahame anda, siis me oleme õnnelikud. Seepärast ütleb Suur Õpetaja: ”Olgu teil harjumuseks anda” (Luuka 6:38). Kui meil on selline harjumus, siis teeme teised õnnelikuks. Ja kõige õnnelikumad võime selle juures olla meie ise!

Loeme veel koos sellest, kuidas andmine teeb õnnelikuks: Matteuse 6:1—4; Luuka 14:12—14 ja 2. Korintlastele 9:7.