Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 5. PEATÜKK

Loomisjõud — Jehoova ”on teinud taeva ja maa”

Loomisjõud — Jehoova ”on teinud taeva ja maa”

1., 2. Kuidas on Päike tõendiks Jehoova loomisjõu kohta?

KAS sa oled kunagi külmal ööl tule ääres seisnud? Võib-olla sirutasid käed just õigele kaugusele leekidest, et nautida õhkuvat soojust. Kui läksid tulele liiga lähedale, muutus kuumus talumatuks. Kui astusid liiga kaugele, võttis vilu ööõhk võimust ja sul hakkas külm.

2 Kuid on üks ”tuli”, mis soojendab meid ka päeva ajal. See ”tuli” põleb umbes 150 miljoni kilomeetri kaugusel! * Kui võimas peab Päike küll olema, et sa võid tunda tema kuumust nii kaugelt! Siiski tiirleb Maa selle aukartustäratava termotuumaahju ümber just õigel kaugusel. Kui Maa oleks Päikesele liiga lähedal, aurustuks kogu vesi; kui ta aga oleks liiga kaugel, külmuks see täielikult. Mõlema äärmuse korral oleks meie planeet elutu. Maapealse elu jaoks oluline päikesevalgus on ka puhas ja tõhus, rääkimata sellest, et see on meeldiv (Koguja 11:7).

Jehoova on ”valmistanud valguse ja päikese”

3. Millise tähtsa tõe kohta annab tunnistust Päike?

3 Kuigi inimeste elu sõltub Päikesest, peab enamik seda endastmõistetavaks. Seega ei märka nad, mida Päike võib meile õpetada. Piibel ütleb Jehoova kohta: ”Sina oled valmistanud valguse ja päikese!” (Laul 74:16). Jah, Päike toob au Jehoovale, ”kes on teinud taeva ja maa” (Laul 19:2; 146:6). See on vaid üks loendamatutest taevakehadest, mis annavad meile õpetust Jehoova tohutu loomisjõu kohta. Uurigem mõningaid neist lähemalt ning  pöörakem seejärel tähelepanu Maale ja siin kihavale elule.

”Tõstke oma silmad kõrgele ja vaadake”

4., 5. Kui võimas ja suur on Päike ning milline on ta võrreldes teiste tähtedega?

4 Nagu sa ehk tead, on meie Päike üks täht. Ta paistab teistest öötaevas säravatest tähtedest suurem, sest ta on nendega võrreldes meile üsna lähedal. Kui võimas ta on? Päikese tuuma temperatuur on umbes 15 000 000 °C. Kui sul oleks võimalik võtta päikese tuumast nõelapeasuurune tükk ja tuua see siia maa peale, oleks ohtlik seista sellele tibatillukesele kuumuseallikale lähemal kui 140 kilomeetrit! Päike kiirgab igas sekundis välja energiahulga, mis on võrdne sadade miljonite tuumapommide plahvatusega.

5 Päike on nii suur, et selle sisse mahuks rohkem kui 1 300 000 meie Maad. Kas Päike on ebatavaliselt suur täht? Ei, astronoomid nimetavad teda kollaseks kääbuseks. Apostel Paulus kirjutas, et ”tähe ja tähe hiilgusel on oma  vahe” (1. Korintlastele 15:41). Ta ei osanud aimatagi, kui õiged on küll need inspireeritud sõnad. On olemas üks nii suur täht, et kui see panna täpselt sinna, kus asub Päike, jääks meie Maa selle sisse. Üks teine hiiglaslik täht ulatuks samasse kohta asetatuna kuni Saturnini, kuigi see planeet on Maast nii kaugel, et kosmoseaparaadil kulus sinna jõudmiseks neli aastat, kusjuures ta liikus 40 korda kiiremini kui võimsast käsitulirelvast tulistatud kuul!

6. Kuidas näitab Piibel, et tähtede hulk on inimese seisukohast tohutu?

6 Tähtede suurusest veelgi aukartustäratavam on nende hulk. Tegelikult osutab Piibel sellele, et tähti loendada on peaaegu sama võimatu nagu ”mere liiva” (Jeremija 33:22). See ütlus annab mõista, et tähti on palju rohkem,  kui neid palja silmaga võib näha. Kui mõni piiblikirjutaja, näiteks Jeremija, oleks silmitsenud öist taevast ja üritanud loendada nähtavaid tähti, oleks ta saanud neid kokku vaid umbes kolm tuhat, kuna nii palju suudab inimese silm neid selgel ööl ilma abivahendita eristada. See arv oleks võrreldav sellega, kui palju on liivateri üksnes peotäies liivas. Tegelikult aga on tähti palju rohkem, otsekui liivateri mere ääres. * Kes suudaks kõik need kokku lugeda?

Ta ”nimetab neid kõiki nimepidi”

7. a) Kui palju tähti võib olla meie Linnutee galaktikas, ja kuidas võiks selgitada selle arvu suurust? b) Miks on märkimisväärne, et astronoomidel on raske öelda galaktikate täpset arvu, ja mida see õpetab meile Jehoova loomisjõu kohta?

7 Jesaja 40:26 vastab: ”Tõstke oma silmad kõrgele ja vaadake: kes on loonud need seal? Tema, kes nende väe viib välja täiearvuliselt, kes nimetab neid kõiki nimepidi!” Laul 147:4 ütleb: ”Ta loeb ära tähtede ar[v]u” (Piibli Raamat). Kui suur on ”tähtede arv”? See pole lihtne küsimus. Astronoomide hinnangul on üksnes meie Linnutee galaktikas üle 100 miljardi tähe. * Kuid meie galaktika on vaid üks arvukate teiste hulgas, kusjuures paljudesse neist kuulub veelgi rohkem tähti. Kui palju on galaktikaid? Mõningate astronoomide arvates on neid 50 miljardit. Teiste arvestuse kohaselt võib neid olla kuni 125 miljardit. Seega ei suuda inimene teha kindlaks isegi seda, kui palju on galaktikaid, rääkimata neis leiduvate miljardite tähtede täpsest arvust. Kuid Jehoova teab seda arvu. Pealegi annab ta igale tähele oma nime!

8. a) Kuidas sa selgitaksid, kui suur on Linnutee galaktika? b) Mille abil on Jehoova korraldanud taevakehade liikumise?

 8 Meie aukartus aina kasvab, kui mõtiskleme galaktikate suuruse üle. Linnutee galaktika läbimõõt on hinnangute kohaselt 100 000 valgusaastat. Kujutle valgusekiirt, mis liigub tohutu kiirusega, 300 000 kilomeetrit igas sekundis. Sellel kiirel kuluks meie galaktika läbimisele 100 000 aastat! Ja mõned galaktikad on meie omast palju kordi suuremad. Piibel ütleb, et Jehoova ”tõmbab taevad laiali”, nagu oleksid need kõigest riie (Laul 104:2). Ta on korraldanud ka taevakehade liikumise. Alates kõige väiksemast tähtedevahelise tolmu kübemest kuni võimsaima galaktikani liigub kõik Jumala koostatud ja kehtestatud füüsikaseaduste järgi (Iiob 38:31—33). Seetõttu on teadlased võrrelnud taevakehade täpset liikumist keeruka balletietenduse koreograafiaga! Mõtle siis temale, kes on kõik need asjad loonud. Kas sind ei haara aukartus Jumala ees, kellel on selline määratu loomisjõud?

”Tema on oma rammuga teinud maa”

9., 10. Kuidas ilmneb Jehoova jõud seoses meie päikesesüsteemi, Jupiteri, Maa ja Kuu asukohaga?

9 Jehoova loomisjõust annab tunnistust ka meie koduplaneet Maa. Ta on asetanud maakera väga hoolikalt sellesse ääretusse universumisse. Mõned teadlased usuvad, et paljudes galaktikates poleks võimalik leida kohta sellisele elust pakatavale planeedile, nagu on meie maakera. Suur osa Linnutee galaktikast pole ilmselt kavandatud elamiskõlblikuks. Galaktika kese on tähti tihedalt täis. Radioaktiivsus on tugev ja üsna sageli mööduvad tähed üksteisest lähedalt. Galaktika äärealadel seevastu puuduvad paljud eluks hädavajalikud elemendid. Meie päikesesüsteem paikneb ideaalselt nende äärmuste vahepeal.

 10 Maakeral on ka kauge, kuid hiiglaslik kaitsja — planeet Jupiter. Rohkem kui tuhat korda Maast suuremal Jupiteril on tohutu gravitatsiooniline mõju. Mida ta sellega korda saadab? Ta tõmbab endasse või kallutab kõrvale kosmoses kihutavaid objekte. Teadlased arvavad, et Jupiteri puudumise korral tabaks Maad praegusest 10 000 korda tihedam massiivsete kosmiliste objektide sadu. Lähemal meie koduplaneedile Maale paikneb ebatavaline naaber — Kuu. Olles rohkem kui vaid iluasi ja ”öövalgusti”, hoiab Kuu Maad pidevalt ühtlases kaldes. Selle kalde tõttu on Maa peal võimalik aastaaegade püsikindel vaheldumine, mis on siinse elu jaoks veel üks tähtis eelis.

11. Kuidas on Maa atmosfäär loodud otsekui kaitsvaks kilbiks?

11 Jehoova loomisjõud ilmneb kõigis maakera ehituse üksikasjades. Mõtle atmosfäärile, mis toimib kaitsva kilbina. Päikesest lähtub nii tervisele kasulikku kui ka ohtlikku kiirgust. Kui surmavad kiired tabavad atmosfääri ülakihte, muudavad nad tavalise hapniku osooniks. Selle tulemusel moodustuv osoonikiht omakorda neelab enamiku sellest kiirgusest. Sisuliselt on meie planeet varustatud omaenda kaitsevarjuga!

12. Kuidas annab atmosfääri veeringe tunnistust Jehoova loomisjõu kohta?

12 See on vaid üks meie atmosfääri iseärasus. Atmosfäär on keerukas gaaside segu ja sobib ideaalselt maapinnal või selle lähedal tegutsevate olendite eluks. Atmosfääri imede hulka kuulub ka veeringe. Igal aastal tõstab Päike maakera ookeanidest ja meredest auruna üles rohkem kui 400 000 kuupkilomeetrit vett. See vesi koguneb pilvedesse ja tuul viib need laiali nii lähedale kui kaugele. Nüüd juba filtreeritud ja puhastatud vesi langeb maha vihma, lume ja jääna ning täiendab veevarusid. Koguja 1:7 ütleb selle kohta täpselt: ”Kõik talveojad suunduvad mere poole, kuid meri pole siiski täis. Kohta, kust talveojad lähtuvad, tulevad nad  tagasi, et taas teele asuda.” (UM) Ainult Jehoova võis sellise ringluse käima panna.

13. Milliseid tõendeid Looja jõu kohta me näeme avaldumas maakera taimestikus ja pinnases?

13 Kus iganes me näeme elu, seal näeme ka tõendeid Looja jõu kohta. Jehoova loomisjõud ilmneb võimsatest sekvoiadest, mis on kõrgemad 30-korruselisest majast, kuni mikroskoopiliste eluvormideni, millest kihavad ookeanid ja mis annavad suure osa meie hingatavast hapnikust. Isegi muld kubiseb elusolendeist — ussidest, seentest ja mikroobidest, kes kõik teevad keerukat koostööd, tänu millele on taimedel võimalik kasvada. Piibel ütleb kohaselt, et maal on ramm ehk jõud (1. Moosese 4:12).

14. Milline jõud peitub isegi tillukeses aatomis?

14 Pole vähimatki kahtlust, et Jehoova ”on oma rammuga teinud maa” (Jeremija 10:12). Jumala jõud ilmneb isegi kõige väiksemates asjades, mis ta on loonud. Näiteks inimese juuksekarva läbimõõt on suurem kui miljon üksteise kõrvale asetatud aatomit. Ja isegi kui suurendada aatom 14-korruselise maja kõrguseks, oleks tema tuum siiski soolatera suurune, mis asetseks selle maja seitsmendal korrusel. Sellegipoolest peitub sellises imeväikses tuumas aukartustäratav jõud, mis vallandub tuumaplahvatuses!

”Kõik, kellel on eluõhku”

15. Mida õpetas Jehoova Iiobile, kui ta rääkis mitmetest metsloomadest?

15 Veel üks ilmekas tõend Jehoova loomisjõu kohta avaldub selles, kui rohkesti on Maa peal loomaliike. Laul 148 nimetab paljusid, kes ülistavad Jehoovat, ja salmis 10 mainitakse muu hulgas ”metsloomi ja kõiki lojuseid”. Et näidata, miks inimene peaks Looja ees aukartust tundma, rääkis Jehoova kord Iiobile sellistest loomadest nagu lõvi, sebra, metshärg, jõehobu ja ilmselt krokodill. Mida ta  sellega öelda tahtis? Kui inimene tunneb aukartust nende võimsate, hirmuäratavate ja taltsutamatute loomade ees, mida peaks ta siis tundma nende Looja suhtes? (Iiobi peatükid 38—41.)

16. Mis avaldab sulle muljet mõningate Jehoova loodud lindude juures?

16 Laul 148:10 mainib ka ”tiivulisi linde”. Mõtle vaid, kui eriilmelised nad on! Jehoova rääkis Iiobile jaanalinnust, kes ”naerab hobust ja ratsanikku”. Tõesti, see kahe ja poole meetri kõrgune lind on küll lennuvõimetu, kuid ta suudab joosta kiirusega 65 kilomeetrit tunnis, astudes üheainsa sammuga 4,5 meetrit! (Iiob 39:13, 18.) Seevastu albatrossid veedavad enamiku elust õhus mere kohal. Sellel liuglemiseks lausa loodud linnul on tiibade siruulatus umbes 3 meetrit. Ta võib tundide viisi hõljuda tiibu lehvitamata. Teisalt kimalaskoolibri, kellel pikkust kõigest 5 sentimeetrit, on maailma kõige väiksem lind. Ta võib tiibu lehvitada kuni 80 korda sekundis! Väikeste tiivuliste vääriskividena sätendavad koolibrid võivad õhus paigal püsida nagu helikopterid ja isegi tagurpidi lennata.

17. Kui suur on sinivaal ja milline peaks olema meie loomulik järeldus, kui oleme mõtisklenud loomade üle, keda Jehoova on loonud?

17 Laul 148:7 ütleb, et isegi ”mereelajad” ülistavad Jehoovat. Mõtle sinivaalale, keda peetakse sageli suurimaks eales sellel planeedil elanud loomaks. See ”mereelajas” võib kasvada kuni 30 meetri pikkuseks või rohkemgi. Ta võib kaaluda sama palju kui 30 täiskasvanud elevanti. Üksnes tema keel on elevandi raskune. Tema süda on väikese auto suurune. See hiigelorgan lööb ainult 9 korda minutis — erinevalt koolibri südamest, mis võib lüüa umbes 1200 korda minutis. Vähemalt üks sinivaala veresoon on nii suur, et väike laps võiks sinna sisse ronida. Kindlasti ajendab süda meid kordama üleskutset, millega lõpeb Laulude raamat: ”Kõik, kellel on eluõhku, kiitku Jehoovat!” (Laul 150:6).

 Õppigem Jehoova loomisjõust

18., 19. Kui mitmekesised on elusolendid, keda Jehoova on siia maa peale loonud, ja mida õpetab loodu meile tema suveräänsuse kohta?

18 Mida me võime õppida sellest, kuidas Jehoova kasutab oma loomisjõudu? Me tunneme aukartust tema loodu mitmekesisuse ees. Laulik hüüatas: ”Kui palju on sinu tegusid, Jehoova! . . . Maa on täis sinu looduid!” (Laul 104:24). Kui õige see on! Bioloogid on määranud kindlaks tublisti üle miljoni liigi elusolendeid maa peal, kuid arvamused lähevad lahku selles, kas neid on 10 miljonit, 30 miljonit või veelgi rohkem. Inimesest kunstnikule võib mõnikord tunduda, et tema loomingulisus on ammendunud. Seevastu Jehoova loovus — tema võime leiutada ja luua väga mitmesuguseid uusi asju — on ilmselgelt ammendamatu.

19 See, kuidas Jehoova kasutab oma loomisjõudu, õpetab meile midagi tema suveräänsuse kohta. Isegi sõna ”Looja” eristab Jehoovat kõigest muust universumis, mis kõik on ”loodu”. Koguni Jehoova ainusündinud Poega, kes tegutses loomise ajal ”meistertöölisena”, ei nimetata Piiblis mitte kunagi Loojaks ega kaasloojaks (Õpetussõnad 8:30, UM; Matteuse 19:4). Ta on hoopis ”kõige loodu esmasündinu” (Koloslastele 1:15, meie kursiiv). Jehoova kui Looja  positsioon annab talle vaieldamatu õiguse kasutada oma suveräänset võimu üle kogu universumi (Roomlastele 1:20; Ilmutuse 4:11).

20. Mis mõttes on Jehoova puhanud pärast maise loomistöö lõpetamist?

20 Kas Jehoova on lakanud kasutamast oma loomisjõudu? Piibel ütleb tõesti, et kui Jehoova lõpetas kuuendal loomispäeval loomistegevuse, jäi ta puhkama ehk ”hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis ta oli teinud” (1. Moosese 2:2). Apostel Paulus näitas, et see seitsmes ”päev” on tuhandeid aastaid pikk, sest see kestis veel tema ajal (Heebrealastele 4:3—6, EP 97). Aga kas ”hingamine” tähendab, et Jehoova on täielikult lakanud töötamast? Ei, sest Jehoova ei lõpeta töötamist mitte kunagi (Laul 92:5; Johannese 5:17). Seega peab puhkamine tähendama tema puhul lihtsalt seda, et ta lakkas tegemast füüsilist loomistööd seoses maakeraga. Sellegipoolest on ta lakkamatult edasi töötanud selleks, et teha teoks oma eesmärgid. Tema töö hulgas on Pühakirja inspireerimine ja seegi, et ta on toonud esile ”uue loodu”, mille üle arutletakse 19. peatükis (2. Korintlastele 5:17).

21. Kuidas mõjutab Jehoova loomisjõud ustavaid inimesi kogu igaviku kestel?

21 Kui Jehoova hingamispäev viimaks lõpeb, võib ta teatada, et kogu tema töö maa peal on ”väga hea”, nagu ta seda tegi kuue loomispäeva järel (1. Moosese 1:31). Siis saame näha, kuidas ta otsustab kasutada oma lõputut loomisjõudu pärast seda. Igatahes me võime kindlad olla, et see, kuidas Jehoova kasutab oma loomisjõudu, tekitab meis vaimustust ka edaspidi. Me võime kogu igaviku kestel Jehoovat tema loomingu kaudu paremini tundma õppida (Koguja 3:11). Mida rohkem me teda tundma õpime, seda suuremaks kasvab meie imetlus ja aukartus — ja seda lähedasemaks me saame oma Suure Loojaga.

^ lõik 2 Et seda tohutut arvu oleks kergem ette kujutada, mõtle järgnevale näitele: selle vahemaa läbimiseks autoga — isegi kui kihutada 160 kilomeetrit tunnis ja 24 tundi ööpäevas — kuluks üle saja aasta!

^ lõik 6 Mõned arvavad, et kaugetel Piibli aegadel elanud inimesed pidid kasutama mingit algelist teleskoopi. Nad arutlevad, et kuidas muidu võisid tol ajal elanud inimesed teada, et tähti on nii palju, inimese jaoks lausa loendamatult? Seesugune alusetu spekuleerimine jätab arvestusest välja Piibli Autori Jehoova (2. Timoteosele 3:16).

^ lõik 7 Mõtle, kui kaua sul kuluks vaid sellele, et lugeda kokku 100 miljardit tähte. Kui sa suudaksid igas sekundis loendada ühe tähe — ja teha seda 24 tundi ööpäevas —, kuluks sellele 3171 aastat!