Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 18. PEATÜKK

Ta „tegi järeldusi oma südames”

Ta „tegi järeldusi oma südames”

1., 2. Millisele rännakule oli Maarja asunud ja miks see oli talle kurnav?

MAARJA püüdis eesli seljas istudes mugavamat asendit leida. Teekond oli kestnud juba tunde, Joosep aga kõndis tema ees aina edasi Petlemma poole, mis oli nende pika rännaku sihtpunkt. Taas tundis Maarja, kuidas laps ta üsas end liigutab.

2 Piiblijutustusest ilmneb, et selle sündmuse ajaks oli Maarja rasedus jõudnud lõppjärku (Luuka 2:5). Kui nad möödusid ühest põllust teise järel, võisid kündjad ja külvajad pead pöörata ja imestada, miks küll sellises seisundis naine teekonnal on. Miks reisis Maarja kodupaigast Naatsaretist nii kaugele?

3. Millise ülesande Maarja sai ja mis küsimust me vaatama hakkame?

3 Kõik oli alanud juba palju kuid tagasi, kui see juudi neiu sai Jumalalt enneolematu ülesande: ta pidi ilmale kandma Jumala enda poja — lapse, kellest pidi saama Messias! (Luuka 1:35.) Ent siis, kui sünnitamise aeg ligines, tuli Maarjal ette võtta teekond, mis pani tema usu mitmel moel katsele. Vaatame, mis aitas tal vaimselt tugevaks jääda.

Rännak Petlemma

4., 5. a) Miks olid Joosep ja Maarja teel Petlemma? b) Millise prohvetiennustuse täitumisele aitas kaasa keisri korraldus?

4 Joosep ja Maarja ei olnud ainsad teelised. Keiser Augustus oli hiljuti andnud korralduse, et kogu riigi rahvas üle loetaks, ning kõik pidid minema oma esivanemate linna ennast kirja panema. Mida Joosep tegi? Piiblist võime lugeda: „Muidugi läks ka Joosep Galileast Naatsareti linnast üles Judeasse Taaveti linna, mida nimetatakse Petlemmaks, kuna ta oli Taaveti kojast ja soost” (Luuka 2:1—4).

5 See, et keiser just sel ajal niisuguse korralduse andis, ei olnud pelgalt juhus. Umbes seitsesada aastat varem oli kirja pandud prohvetiennustus, mis andis teada, et Messias sünnib Petlemmas. Väärib märkimist, et üks Petlemma-nimeline linn  asus Naatsaretist kõigest 11 kilomeetri kaugusel. Kuid eelmainitud prohvetiennustus täpsustas, et Messias sünnib „Petlemm Efratas”. (Loe Miika 5:1.) Et jõuda sellesse linnakesse, tuli minna Naatsaretist läbi Samaaria mööda mägiseid teid 130 kilomeetri kaugusele. Sellesse Petlemma pidigi Joosep minema, sest niihästi tema kui ta noorik põlvnesid kuningas Taavetist, kes oli pärit Petlemmast.

6., 7. a) Miks võis rännak Petlemma olla Maarjale raske? b) Kuidas mõjutas Maarja otsuseid see, et nüüd oli ta abielunaine? (Vaata ka allmärkust.)

6 Kas Maarja oli valmis toetama Joosepi otsust minna sellisele teekonnale? Tema seisundis rännata ei olnud kindlasti kerge. Ilmselt oli käes varasügis, seega hakkas kuiv periood lõppema ja oli oodata kergeid vihmahoogusid. Veelgi enam, neil tuli minna „Galileast . . . üles”, kuna Petlemm asus umbes 750 meetri kõrgusel merepinnast. See tõus võis pärast mitmepäevast rännakut üpris vaevaline olla. Võib arvata, et Maarja seisundi tõttu kestis nende reis tavapärasest kauem, sest tõenäoliselt tuli neil teha mitmeid puhkepeatusi. Sellisel ajal ihkaks iga naine olla kodus sugulaste ja sõprade lähedal, kes sünnivalude puhkedes saaksid kiiresti appi tulla. Pole kahtlustki, et niisugusele teekonnale minek nõudis Maarjalt palju vaprust.

Rännak Petlemma polnud kergete killast

7 Sellegipoolest läks Joosep, „et lasta end arvele võtta koos  Maarjaga”, nagu märgib Luukas. Samuti kirjutab ta sellest, et Joosep võttis reisi ette ühes Maarjaga, „kellega ta oli abiellunud” (Luuka 2:4, 5). Joosepiga abiellumine mõjutas suuresti Maarja otsuseid. Maarja mõistis, et Jumal on andnud ta mehele juhtpositsiooni ning et tema kui naise roll on olla mehe abiline ja tema otsuseid toetada. * Maarja oli valmis oma abikaasale kuuletuma ja selles väljendus tema usk.

8. a) Mis veel võis ajendada Maarjat koos Joosepiga Petlemma minema? b) Mis mõttes on Maarja eeskuju innustuseks ustavatele jumalateenijatele?

8 Mis põhjusel veel võis Maarja Joosepile kuuletuda? Kas ta teadis prohvetiennustust selle kohta, et Messias sünnib Petlemmas? Piibel sellele ei vasta. Siiski ei saa me seda võimalust välistada, kuna see ennustus oli ilmselt üldteada nii usujuhtide kui ka lihtrahva seas (Matt. 2:1—7; Joh. 7:40—42). Ja Maarja tundis Pühakirja väga hästi (Luuka 1:46—55). Ükskõik kas ta soostus teekonnale minema selleks, et kuuletuda abikaasale, järgida keisri käsku või tegutseda kooskõlas Jehoova prohvetiennustusega — või arvestas ta kõigi nende teguritega —, on ta  meile suurepäraseks eeskujuks. Nii meeste kui ka naiste puhul on alandlik, sõnakuulelik hoiak Jehoova silmis palju väärt. Eriti meie ajal, kui allumine näib olevat üks enim ärapõlatud voorusi, on Maarja eeskuju innustuseks ustavatele jumalateenijatele kogu maailmas.

Kristuse sünd

9., 10. a) Millele võisid Maarja ja Joosep Petlemmale lähenedes mõelda? b) Kus Joosep ja Maarja ööbisid ja miks?

9 Kui Petlemm viimaks nähtavale ilmus, võis Maarja kergendunult ohata. Ülesmäge minnes ja oliivisaludest möödudes (oliivide koristamine oli üks viimaseid saagikoristusi) võisid Maarja ja Joosep mõelda selle linnakese mineviku peale. Nagu ütles prohvet Miika, oli Petlemm liialt tähtsusetu, et arvestada teda Juuda linnade hulka. Ometi olid just siin rohkem kui tuhat aastat tagasi sündinud Boas, Noomi ja Taavet.

10 Kui Maarja ja Joosep Petlemma jõudsid, oli linnake rahvast tuubil täis. Kuna enne neid oli hulk teisigi saabunud ennast kirja panema, ei leidunud neile enam ööbimiseks kohta. * Neil ei jäänud muud üle kui ööbida laudas. Võime vaid kujutleda Joosepi muret, kui ta nägi, et tema naine kannatab teravate, järjest tugevnevate valuhoogude käes, mida ta kunagi varem polnud tundnud. See oli küll viimane koht, kus sünnitada.

11. a) Miks võivad naised kõikjal maailmas hästi mõista, mida Maarja tundis? b) Millises kahes tähenduses oli Jeesus esmasündinu?

11 Naised kogu maailmas mõistavad hästi, mida Maarja võis tunda. Jehoova oli umbes 4000 aastat varem andnud teada, et päritud patu tõttu tuleb naistel valuga lapsi ilmale tuua (1. Moos. 3:16). Pole mingit alust arvata, et Maarja oleks selles suhtes erand olnud. Luukas jätab taktitundeliselt kirjeldamata, kuidas kõik täpselt toimus, vaid ütleb lihtsalt: „Ta sünnitas poja, esmasündinu” (Luuka 2:7). Jah, see oli ta esimene poeg ning hiljem sünnitas ta veel vähemalt kuus last (Mark. 6:3). See laps aga oli eriline: ta polnud mitte ainult oma ema esmasündinu, vaid Jehoova enda ainusündinud poeg, „kogu loodu esmasündinu” (Kol. 1:15).

12. Kuhu Maarja lapse asetas ja mille poolest erines tegelikkus sellest, kuidas Jeesuse sündi tavaliselt kujutatakse?

12 Nüüd lisab jutustus kuulsa detaili, öeldes, et Maarja  „mähkis ta mähkmetesse ning asetas ta loomasõime” (Luuka 2:7). Jeesuse sündi kajastavad etendused, maalid ja väljapanekud kõikjal maailmas loovad sellest olukorrast ebarealistlikult halearmsa pildi. Püüdkem aga seda olukorda reaalselt ette kujutada. Sõimest ju söövad kariloomad. Perekond leidis ulualust laudast, kohast, kus on kõike muud kui hea õhk ja hügieenilised tingimused. Milline lapsevanem tahaks, et tema laps sünniks laudas, kui tal oleks mõni muu võimalus? Enamik vanemaid tahab oma lastele üksnes kõige paremat. Kui palju enam võisid Maarja ja Joosep soovida pakkuda parimat Jumala pojale!

13. a) Kuidas andsid Maarja ja Joosep oma olukorras endast parima? b) Mismoodi saavad targad vanemad tänapäeval Joosepit ja Maarjat jäljendada?

13 Ometi ei kibestunud nad oma piiratud võimaluste pärast, nad lihtsalt tegid oma olukorras parima. Näiteks pane tähele, et Maarja hoolitses ise vastsündinu eest: mähkis ta mugavalt sisse ja pani hellalt sõime magama, kus lapsel oli soe ja hea olla. Maarja ei lasknud murel hetkeolude pärast end takistada ja tegi lapse heaks kõik, mis suutis. Samuti teadsid nii Joosep kui ka Maarja, et kõige tähtsam lapse heaoluks on õpetada teda Jumalat armastama. (Loe 5. Moosese 6:6—8.) Tänapäeval tuleb vanematel laps üles kasvatada maailmas, kus ei väärtustata Jumala teenimist. Seepärast teevad nad targasti, kui seavad endale samasugused prioriteedid, nagu olid Joosepil ja Maarjal.

Karjaste julgustav külaskäik

14., 15. a) Miks tahtsid karjased nii väga last näha? b) Mida tegid karjased pärast seda, kui olid last sõimes näinud?

14 Rahulikku olemist katkestas ootamatu sigin-sagin. Lauta tõttasid karjased, tulvil elevust ja näod säramas rõõmust, soovides seda peret ja iseäranis last näha. Nad olid kohale jooksnud mäenõlvadelt, kus nad oma karjadega ajutiselt elasid. * Karjased jutustasid hämmastunud vanematele äsja asetleidnud imelisest sündmusest. Neile oli mäenõlval keset ööd ilmunud üks ingel, nii et kogu ümbrus oli särama löönud Jehoova aupaistusest. Ingel ütles neile, et Petlemmas on äsja sündinud Kristus ehk Messias ja et nad leiavad lapse mähituna sõimes magamas. Seejärel oli toimunud midagi veel erakordsemat: oli  ilmunud suur hulk ingleid, kes Jehoovat ülistasid! (Luuka 2:8—14.)

15 Pole siis ime, et need lihtsad mehed tõttasid Petlemma. Kui vaimustunud nad võisid küll olla, nähes vastsündinut sõimes lamavat, täpselt, nagu ingel oli öelnud. Karjased ei hoidnud seda rõõmusõnumit endale: „Kui nad seda nägid, andsid nad teada, mida neile selle väikse lapse kohta oli räägitud. Ja kõik, kes kuulsid, imestasid selle üle, mida karjased neile rääkisid” (Luuka 2:17, 18). Võib arvata, et tolle aja usujuhid suhtusid karjastesse põlgusega. Jehoova aga hindas neid alandlikke ja ustavaid mehi. Ent kuidas mõjus nende külaskäik Maarjale?

Jehoova hindas alandlikke ja ustavaid karjaseid

16. Milles ilmnes Maarja oskus asjade üle sügavalt järele mõelda ja mis aitas tal tugevat usku hoida?

16 Maarja oli pärast sünnitust kahtlemata kurnatud, ometi kuulas ta teraselt karjaste igat sõna. Veelgi enam, „Maarja jättis kõik need sõnad meelde ja tegi järeldusi oma südames” (Luuka 2:19). See noor ema oskas sügavalt mõtiskleda. Ta mõistis, et ingli sõnum on erakordselt tähtis. Tema Jumal Jehoova tahtis, et ta teaks ja mõistaks, kes on ta poeg ja kui tähtis roll sel pojal on täita. Seepärast tegi Maarja enamat, kui lihtsalt kuulas. Ta talletas need sõnad oma südamesse, et nende üle tulevastel kuudel ja aastatel ikka ja jälle mõelda. Just tänu sellele suutis Maarja kogu elu tugevat usku hoida. (Loe Heebrealastele 11:1.)

Maarja kuulas hoolikalt karjaseid ja pani nende sõnad oma südamesse tallele

17. Kuidas me võime jäljendada Maarjat, kui asi puudutab vaimseid tõdesid?

17 Kas sina järgid Maarja eeskuju? Piibli leheküljed on tulvil elutähtsaid tõesõnu. Kuid abi on neist vaid juhul, kui pöörame neile tähelepanu. Selleks tuleb lugeda Piiblit korrapäraselt — mitte kui mõnd juturaamatut, vaid kui Jumala Sõna (2. Tim. 3:16). Seejärel tuleb meil talletada Piibli sõnad oma südamesse, mõelda nende üle, teha järeldusi nagu Maarja. Kui mõtleme loetu üle järele, kaaludes, kuidas Jehoova nõuandeid veelgi enam ellu rakendada, toidame oma usku ja aitame sel kasvada.

Siimeon ja Hanna

18. a) Mida Maarja ja Joosep Moosese seaduse kohaselt tegid? b) Mida Joosepi ja Maarja templis toodud ohver näitab nende majandusliku seisu kohta?

18 Kui laps oli kaheksapäevane, lasid Maarja ja Joosep ta  Moosese seaduse kohaselt ümber lõigata ja panid talle nimeks Jeesus, nagu neid oli kästud (Luuka 1:31). Maarja puhastuspäevade täitudes, kui laps oli 40-päevane, viisid nad ta Petlemmast kümmekonna kilomeetri kaugusel asuvasse Jeruusalemma templisse ja tõid seal ohvri, mille seadus lubas vaesemal rahval tuua: kaks turteltuvi või kaks muud tuvi. Kui neil oligi piinlik, et nad ei saanud tuua ohvriks jäära ja turteltuvi nagu teised vanemad, surusid nad sellised tunded alla. Igal juhul said nad templis viibides suurt julgustust (Luuka 2:21—24).

19. a) Millised Siimeoni sõnad pani Maarja oma südamesse tallele? b) Mida tegi Hanna, kui nägi Jeesust?

19 Nende juurde astus eakas mees nimega Siimeon ja lausus sõnad, mille Maarja taas oma südamesse tallele pani. Jumal oli Siimeonile tõotanud, et ta näeb veel enne oma surma Messiat, ja nüüd andis Jehoova püha vaim talle teada, et väike Jeesus ongi tõotatud päästja. Siimeon ka hoiatas Maarjat, et see saab tulevikus tunda valu, mis läbistab teda nagu mõõk (Luuka 2:25—35). Kuigi need ennustussõnad võisid tol hetkel karmilt kõlada, aitasid need Maarjal ilmselt vastu pidada, kui see raske aeg kolme aastakümne pärast kätte jõudis. Pärast Siimeoni nägi väikest Jeesust ka naisprohvet Hanna ning ta kõneles  temast kõigile, kes ootasid Jeruusalemma vabastust. (Loe Luuka 2:36—38.)

Maarja ja Joosep said Jehoova templist Jeruusalemmas suurt julgustust

20. Miks võib öelda, et Jeesuse toomine Jeruusalemma templisse oli tark otsus?

20 Kui õige otsuse tegid Joosep ja Maarja, et tõid oma pisipoja Jeruusalemma Jehoova templisse! Nii hakkasid nad pojas juba varakult juurutama harjumust käia ustavalt Jehoova templis. Seal tõid nad jõukohaseid ohvreid Jehoovale ning said kuulda õpetus- ja julgustussõnu. Võib kindel olla, et Maarja lahkus sel päeval templist kindlama usuga, süda tulvil tähtsaid vaimseid tõdesid, mida mõttes mõlgutada ja teistega jagada.

21. Kuidas saame meie Maarja sarnaselt usus üha kasvada?

21 On meeldiv näha, kuidas vanemad tänapäeval samamoodi teevad. Jehoova tunnistajatest lapsevanemad võtavad alati oma lapsed koosolekutele kaasa. Sellised vanemad annavad Jehoovat teenides oma parima ja püüavad oma lahkete sõnadega kaaskristlasi julgustada. Nad naasevad koosolekult kindlama usuga, õnnelikumana ja tulvil häid mõtteid, mida teistega jagada. Meil on alati hea meel selliste õdede ja vendadega koos olla. Nii võime kogeda nagu Maarja, et meie usk saab üha tugevamaks.

^ lõik 7 Pane tähele, kui erinevalt on kirjeldatud üht Maarja varasemat rännakut: „Neil päevil võttis Maarja kätte ja läks” Eliisabetile külla (Luuka 1:39). Tol ajal oli Maarja küll kihlatud, kuid mitte abielus, ning ta võis ilma Joosepiga nõu pidamata teele asuda. Pärast abiellumist räägitakse nende ühisest rännakust kui Joosepi, mitte Maarja ettevõtmisest.

^ lõik 10 Tol ajal oli tavaks, et igal linnal oli ööbimiskoht ränduritele ja mööduvatele karavanidele.

^ lõik 14 Fakt, et karjased viibisid sel aastaajal oma karjadega öösel väljal, kinnitab sedasama mida Piibli kronoloogia: Kristus ei sündinud mitte detsembris (kui kariloomad olid toodud kodu lähedale ulualla), vaid pigem oktoobri alguse paiku.