Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 17. PEATÜKK

„Vaata! Siin on Jehoova orjatar!”

„Vaata! Siin on Jehoova orjatar!”

1., 2. a) Millise väljendiga võõras Maarja poole pöördub? b) Mis mõttes seisis Maarja oma elu teelahkmel?

MAARJA vaatas üllatunult majja sisenenud külalist. Mees polnud tulnud ei isa ega ema juurde, vaid tema juurde! Ta polnud kindlasti Naatsaretist pärit, selles oli Maarja veendunud. Võõrad ei jäänud tema väikeses linnas märkamatuks ja see mees oleks paistnud silma igal pool. Ta pöördus Maarja poole nii, nagu seda polnud keegi varem teinud, öeldes: „Tere, sa ülimalt soositu, Jehoova on sinuga!” (Loe Luuka 1:26—28.)

2 Niiviisi tutvustab Piibel meile Maarjat, Eeli tütart Galileast Naatsareti linnast. Me kohtume temaga parajasti siis, kui ta on oma elu teelahkmel. Maarja on kihlatud puusepp Joosepiga, kes pole küll jõukas mees, kuid see-eest on Jumalale ustav. Seega võis Maarjale tunduda, et tema jaoks on kõik kenasti paigas: ta pidi hakkama elama lihtsat elu Joosepit toetava naisena, kes koos temaga lapsi kasvatab. Ootamatult aga kohtab ta külalist, kes pakub talle vastutusrikast, Jumalalt tulevat ülesannet, mis muudaks tema elu.

3., 4. Mis tuleb meil kõrvale jätta, kui tahame Maarjat tundma õppida, ja millele on meil tark keskenduda?

3 Meid võib üllatada see, et Piibel Maarjast palju ei kõnele. Väga vähe räägitakse seal tema taustast, veel vähem tema isiksusest ning üldse mitte midagi tema välimusest. Ometi see, mida Piibel temast teada annab, ütleb tema kohta nii mõndagi.

4 Kui tahame Maarjat tundma õppida, tuleb meil jätta kõrvale paljude religioonide loodud kujutluspildid temast, näiteks Maarjast tehtud loendamatud maalid ning marmor- ja kipskujud. Heitkem samuti kõrvale keerukas teoloogia ja usudogma, mis annab sellele tagasihoidlikule naisele sellised ülevad tiitlid nagu jumalaema ja taevakuninganna. Selle asemel koondagem tähelepanu sellele, mida Piibel tegelikult temast teada annab. Nõnda on meil hindamatu võimalus näha tema usku ja õppida seda jäljendama.

 Ingli külaskäik

5. a) Mida me saame Maarja kohta teada selle põhjal, kuidas ta reageeris Gabrieli tervitusele? b) Mida olulist me võime Maarjalt õppida?

5 Maarja külaline polnud inimene. See oli ingel Gabriel. Kui ta nimetas Maarjat „ülimalt soosituks”, siis naine „jahmus väga selle ütluse peale ja hakkas mõtlema, mida see tervitus küll peaks tähendama” (Luuka 1:29). Kelle silmis oli ta ülimalt soositu? Maarja ei eeldanud, et inimesed teda kuidagi eriliselt soosivad. Ingel rääkis hoopis Jumal Jehoova soosingust ja see oli Maarjale oluline. Sellegipoolest ei arvanud ta uhkelt, et tal juba on Jumala heakskiit. Selles on noor Maarja meile heaks eeskujuks: kui püüame Jumalale meelepärased olla, ei peaks me kunagi kõrgilt eeldama, et meil juba on tema heakskiit. Jumal on üleolevate vastu, aga ta armastab ja toetab neid, kes on alandlikud ja tagasihoidlikud (Jaak. 4:6).

Maarja ei arvanud uhkelt, et tal juba on Jumala heakskiit

6. Millist erilist võimalust ingel Maarjale pakkus?

6 Maarjal oligi vaja olla alandlik, sest ingel pakkus talle võimalust saada enneolematu au osaliseks. Ingel ütles, et Maarja hakkab kandma last, kellest saab mõjukaim mees inimajaloos. Gabriel lausus: „Jehoova Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni, ja ta valitseb kuningana igavesti Jaakobi koja üle ja tema kuningriigile ei tule lõppu” (Luuka 1:32, 33). Maarja teadis kahtlemata tõotust, mille Jumal oli andnud Taavetile enam kui tuhat aastat tagasi: üks Taaveti järglastest valitseb igavesti (2. Saam. 7:12, 13). Niisiis pidi Maarja pojast saama Messias, keda Jumala rahvas oli juba sajandeid oodanud!

Ingel Gabriel pakkus Maarjale võimalust saada enneolematu au osaliseks

7. a) Mida Maarja küsimus tema kohta näitas? b) Mida võivad noored Maarjalt õppida?

7 Ingel ütles Maarjale koguni, et tema poega „hakatakse hüüdma Kõigekõrgema Pojaks”. Kuidas saab inimene sünnitada Jumala poja? Ausalt öelda, kuidas saaks Maarja üldse poja ilmale tuua? Ta oli küll Joosepiga kihlatud, aga polnud veel temaga abielus. Maarja küsis otsesõnu: „Kuidas see võib juhtuda, kui ma pole mehega olnud?” (Luuka 1:34). Väärib märkimist, et Maarja ei häbenenud sugugi oma neitsilikkust. Vastupidi, ta pidas oma kõlbelist puhtust väga kalliks. Paljud tänapäeva noored tahavad kiiresti oma süütust kaotada ning on kärmed  naeruvääristama neid, kes seda ei tee. Maailm on teadagi muutunud. Jehoova aga ei ole (Mal. 3:6). Nagu Maarja päevil, hindab ta siiani neid, kes tema moraalinormidest kinni peavad. (Loe Heebrealastele 13:4.)

8. Kuidas sai ebatäiuslik Maarja tuua ilmale täiusliku järglase?

8 Maarja oli ustav jumalateenija, kuid sellegipoolest ebatäiuslik inimene. Kuidas saab ta siis tuua ilmale täiusliku järglase, Jumala poja? Gabriel selgitas: „Püha vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema jõud varjab sind. Seepärast hüütaksegi teda, kes sünnib, pühaks, Jumala Pojaks” (Luuka 1:35). Püha tähendab „puhas”, „rikkumatu”, „pühitsetud”. Üldjuhul annavad inimesed oma ebapuhta ja patuse seisundi järeltulijatele edasi. Sel juhtumil aga pidi Jehoova tegema harukordse ime. Ta pidi kandma oma poja elu taevast üle Maarja üsasse ning seejärel „varjama” Maarjat oma tegutseva jõu ehk püha vaimuga, et laps jääks patust täiesti rikkumata. Kas Maarja uskus ingli tõotust? Mismoodi ta reageeris?

Maarja vastus Gabrielile

9. a) Miks pole neil skeptikutel õigus, kes kahtlevad Maarjaga juhtunu võimalikkuses? b) Mil moel kinnitas Gabriel Maarja usku?

9 Skeptikutel, kelle hulgas on ka ristiusu teolooge, on raske uskuda, et neitsi võiks sünnitada. Kogu oma tarkuse juures ei suuda nad mõista lihtsat tõde, mida Gabriel väljendas järgmiselt: „Jumalal pole ühegi oma sõna teokstegemine võimatu” (Luuka 1:37). Noor neiu Maarja ei kahelnud põrmugi Gabrieli sõnades, sest tal oli tugev usk. Siiski polnud ta kergeusklik. Nagu iga mõtlev inimene, vajas ka Maarja tõendeid, millele oma usk rajada. Gabriel oli valmis andma talle täiendava tõendi. Ta rääkis naisele selle vanemapoolsest sugulasest Eliisabetist, keda ammust ajast teati kui naist, kes ei saanud lapsi. Jumal oli aga teinud ime, nii et ta oli jäänud lapseootele!

10. Miks oleks vale eeldada, et Maarjale usaldatud ülesandega ei kaasnenud mingeid hirme ega raskusi?

10 Mida Maarja nüüd teeb? Ta on saanud teada oma ülesande ja kinnituse selle kohta, et Jumal kavatseb teha kõik, mida Gabriel oli öelnud. Arvata võib, et selle aulise ülesandega kaasnesid ka hirmud ja raskused. Esiteks pidi Maarja võtma arvesse oma kihlust Joosepiga. Kas Joosep üldse tahab temaga abielluda, kui rasedusest kuuleb? Teiseks võis tunduda, et ülesanne on tohutult vastutusrikas. Pidi ta ju kandma edasi elu, mis kuulus kõige kallimale Jumala loodule — Jumala enda armsale pojale! Tema  eest tuli hoolitseda, kui ta oli väike abitu laps, ja kaitsta teda pahatahtlikus maailmas. Kaalukas ülesanne tõesti!

11., 12. a) Kuidas on isegi tugevad, ustavad mehed vahel suhtunud Jumalalt saadud paljunõudvatesse ülesannetesse? b) Mida näitab Maarja kohta tema vastus Gabrielile?

11 Piiblist võime lugeda, et mõnikord kõhklesid ka tugevad, ustavad mehed Jumalalt paljunõudvaid ülesandeid vastu võtta. Mooses tõrkus, kuna ta ei kõnelnud enda sõnul piisavalt soravalt, et olla Jumala eesträäkija (2. Moos. 4:10). Jeremija väitis, et ta on liiga noor võtma vastu ülesannet, mida Jumal talle pakkus (Jer. 1:6). Joona koguni põgenes ülesande täitmise eest! (Joona 1:3.) Mida öelda Maarja kohta?

12 Maarja üdini alandlikud ja kuulekad sõnad puudutavad meid tänapäevalgi. Ta lausus Gabrielile: „Vaata! Siin on Jehoova orjatar! Mulle juhtugu sinu sõna kohaselt” (Luuka 1:38). Orjatar oli kõige alam teenija, kelle elu oli tervenisti tema isanda kätes. Maarjal oli just nimelt niisugune suhtumine oma isandasse Jehoovasse. Ta teadis, et koos Jehoovaga võib ta end turvaliselt tunda ja et Jumal on ustav nende vastu, kes on talle ustavad, ning et ta õnnistab teda, kui ta annab selle paljunõudva ülesande juures oma parima (Laul 18:26).

Maarja teadis, et koos oma ustava Jumala Jehoovaga võib ta end turvaliselt tunda

13. Mida me võime Maarjalt õppida, kui Jumal palub meil teha midagi, mis tundub meile esmapilgul raske, koguni võimatu?

13 Mõnikord palub Jumal meil teha midagi, mis tundub meile esmapilgul raske, koguni võimatu. Kuid tema Sõnas on kirjas küllaldaselt põhjusi, miks talle loota ja usaldada end tema kätesse, just nagu seda tegi Maarja (Õpet. 3:5, 6). Kas me oleme valmis seda tegema? Kui oleme, tasub ta meile ja aitab meil veelgi enam oma usku tugevdada.

Külaskäik Eliisabeti juurde

14., 15. a) Kuidas Jehoova tasus Maarjale, kui ta külastas Eliisabetti ja Sakariast? b) Mida näitavad Maarja kohta tema sõnad, mis on kirjas Luuka 1:46—55?

14 Gabrieli sõnad Eliisabeti kohta olid Maarjale väga tähendusrikkad. Kes muu suudaks tema olukorda paremini mõista kui mitte Eliisabet? Maarja läks rutuga mägisele Juudamaale. Teekond sinna võis kesta kolm-neli päeva. Eliisabeti ja preester Sakariase majja sisse astudes sai Maarja Jehoovalt järjekordse kindla  tõendi, mis tugevdas tema usku. Eliisabet kuulis Maarja tervitust ja tundis kohe, kuidas laps tema ihus rõõmust hüppab. Naine sai täis püha vaimu ja pöördus Maarja kui oma „Issanda ema” poole. Jumal oli ilmutanud Eliisabetile, et Maarja pojast saab tema isand, Messias. Eliisabet ka kiitis Maarjat püha vaimu mõjutusel selle eest, et see oli Jumalale ustavalt kuuletunud, lausudes: „Õnnelik on naine, kes on uskunud” (Luuka 1:39—45). Jah, kõik, mida Jehoova oli Maarjale tõotanud, pidi täituma!

Maarja ja Eliisabeti sõprus oli mõlemale õnnistuseks

15 Selle järel hakkas Maarja rääkima. Tema sõnad on hoolikalt talletatud Jumala Sõnas. (Loe Luuka 1:46—55.) See on vaieldamatult Maarja pikim kõne Piiblis ja annab tema kohta päris  palju teada. Tema tänumeelne ja hindav hoiak ilmneb sellest, kuidas ta kiidab Jehoovat suure au eest olla Messia ema. On näha ka Maarja sügavat usku, sest ta räägib, et Jehoova alandab üleolevaid ja vägevaid ning aitab alandlikke ja vaeseid, kes soovivad teda teenida. Maarja sõnad annavad aimu ka sellest, et ta tundis hästi pühi kirjutisi. Ühe arvestuse järgi viitas ta üle 20 korra Piibli heebreakeelsele osale! *

16., 17. a) Kuidas saaksime meie ilmutada sellist meelelaadi, nagu oli Maarjal ja tema pojal? b) Millist õnnistust tuletab meile meelde Maarja külaskäik Eliisabeti juurde?

16 Kindlasti mõtles Maarja sügavalt Jumala Sõna peale. Ometi jäi ta alandlikuks: selle asemel et omaenda mõtteid väljendada, viitas ta Pühakirjale. Pojal, kes temas juba kasvas, oli hiljem samasugune meelelaad, sest ta ütles: „See, mida ma õpetan, pole minu oma, vaid kuulub sellele, kes on mu saatnud” (Joh. 7:16). Meil tasuks endalt küsida: kas mina austan nõndasamuti Jumala Sõna ja pean sellest sügavalt lugu või kas eelistan omaenda ideid ja õpetusi? Maarja vastus on päevselge.

17 Maarja jäi Eliisabeti juurde kolmeks kuuks ja nad olid kahtlemata teineteisele suureks toeks (Luuka 1:56). Piibli liigutav lugu sellest külaskäigust tuletab meile meelde, milliseks õnnistuseks on sõbrad. Kui otsime endale sõpru nende seast, kes armastavad kogu südamest Jehoovat, tugevneb meie suhe Jumalaga (Õpet. 13:20). Viimaks jõudis kätte aeg, mil Maarja pidi asuma koduteele. Mida Joosep ütleb, kui tema olukorrast kuuleb?

Maarja ja Joosep

18. Mida Maarja Joosepile teada andis ja mida mees selle peale teha tahtis?

18 Ilmselt ei jäänud Maarja ootama, kui rasedus juba välja hakkab paistma. Ta pidi kindlasti Joosepiga rääkima. Teda võis aga vaevata mure selle pärast, kuidas see korralik ja jumalakartlik mees küll tema sõnadele reageerib. Igal juhul pöördus Maarja tema poole ja rääkis talle kõigest, mis temaga oli sündinud. Nagu võibki arvata, valmistas see Joosepile sügavat hingevalu. Ta tahtis seda kallist neidu uskuda, kuid kahtles siiski Maarja truuduses. Piibel ei avalda, mis mõtted Joosepi peast läbi käisid või mismoodi ta arutles, kuid ütleb, et ta otsustas Maarjast lahutada, sest tol ajal suhtuti kihlatutesse kui abieluinimestesse. Kuna Joosep ei tahtnud, et Maarjat avalikult häbistataks või karistataks,  otsustas ta temast salaja lahutada (Matt. 1:18, 19). Võib arvata, et Maarjal oli valus näha, millist hingepiina tundis see hea mees niisuguse ennenägematu olukorra tõttu. Sellegipoolest Maarja ei kibestunud.

19. Kuidas aitas Jehoova Joosepil teha õige otsuse?

19 Jehoova aitas lahkelt Joosepil õiget otsust teha. Jumala ingel ütles talle unenäos, et Maarja rasedus on tõepoolest ime. Milline kergendus see küll oli! Joosep tegi nüüd seda, mida Maarja oli kohe algusest peale teinud: ta tegutses vastavalt Jehoova juhatusele. Ta võttis Maarja endale naiseks ja oli valmis kandma harukordset vastutust hoolitseda Jehoova poja eest (Matt. 1:20—24).

20., 21. Mida saavad Maarjalt ja Joosepilt õppida abieluinimesed ja need, kes mõtlevad abielluda?

20 Abieluinimesed ja need, kes mõtlevad abielluda, peaksid sellest 2000 aastat tagasi elanud noorest paarist õppust võtma. Nähes oma noort naist kodu ja laste eest hoolt kandmas, mõtles Joosep ilmselt tänutundega sellele, kuidas Jehoova oli aidanud tal ingli kaudu õige otsuse langetada. Kahtlemata Joosep mõistis, kui oluline on suurte otsuste langetamisel toetuda Jehoovale (Laul 37:5; Õpet. 18:13). Võib arvata, et ta oli lahke ja hoolitsev perepea.

21 Teisalt, mida me võime järeldada Maarja valmisolekust Joosepiga abielluda? Kuigi algul võis Joosepile Maarja lugu liiga uskumatuna näida, jäi naine ootama tema otsust, kuna temast pidi ju saama perepea. See oli Maarjale heaks õppetunniks, nii nagu ka kristlikele naistele tänapäeval. Lõpetuseks võib öelda, et ilmselt õppisid nii Joosep kui ka Maarja juhtunust seda, kui oluline on ausalt ja avameelselt suhelda. (Loe Õpetussõnad 15:22.)

22. Millisele alusele rajasid Joosep ja Maarja oma abielu ja milline ülesanne ootas neid ees?

22 See noor paar rajas oma abielu vaieldamatult parimale alusele. Mõlemad armastasid Jehoovat üle kõige ja soovisid vastutustundlike ja hoolitsevate lapsevanematena talle heameelt valmistada. Mõistagi ootasid neid ees suured õnnistused, aga ka raskused. Nende ülesandeks oli kasvatada üles Jeesus, kellest pidi saama suurim inimene, kes kunagi on elanud.

^ lõik 15 Tõenäoliselt tsiteeris Maarja muu hulgas ustavat naist Hannat, keda Jehoova samuti õnnistas lapsega. (Vaata kasti „Kaks märkimisväärset palvet” 6. peatükis.)