Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Püha; pühadus

Püha; pühadus

Jehoovale iseloomulik omadus; täielik moraalne puhtus. (2Mo 28:36; 1Sa 2:2; Õp 9:10; Jes 6:3.) Kui tegemist on inimeste (2Mo 19:6; 2Ku 4:9), loomade (4Mo 18:17), asjade (2Mo 28:38; 30:25; 3Mo 27:14), paikade (2Mo 3:5; Jes 27:13), perioodide (2Mo 16:23; 3Mo 25:12) ja tegevustega (2Mo 36:4), siis kannab vastav heebreakeelne sõna endas mõtet ainulaadsusest, pühitsetusest, pühale Jumalale pühendatusest või Jehoova teenistuseks eraldatusest. Ka Piibli kreekakeelses osas tähendavad sõnad „püha” ja „pühadus” eraldatust Jumalale. Samuti kasutatakse neid sõnu puhaste tegude ja kogu eluviisi puhtuse kohta. (Mr 6:20; 2Ko 7:1; 1Pe 1:15, 16.)