ÜKS igati luksuslik maja arenenud maal võib luua mulje õdususest ja heaolust. Ent mida võib ehk majja sisse astudes tajuda? Ebamugavat, rõõmutut atmosfääri. Teismeeas lapsed annavad oma vanematele vastuseks vaid tusase „jah” või „ei”. Ema tunneb puudust oma abikaasa tähelepanust. Isa aga ei soovi muud, kui et ta rahule jäetaks. Abielupaari mujal omaette elavad vanemad igatsevad teiste perekonnaliikmete seltsi, ent nad pole neid näinud mitu kuud. Kuid on samalaadsete painete käes vaevelnud perekondi, kes on nüüd tõeliselt õnnelikud, sest nad on suutnud oma probleemid lahendada. Kas tahad teada, kuidas?

² Mõelgem nüüd ühele arengumaa perekonnale kuskil teises maailma otsas. Kõik seitse pereliiget elavad hurtsikus, mis on kokkuvarisemise äärel. Nad ei tea, millal neil õnnestub järgmiseks söömaajaks toitu hankida, – nukker meeldetuletus, et inimene pole olnud suuteline kaotama maailmast nälga ega vaesust. Ometi elab maakeral hulgaliselt perekondi, kes ka vaesuses on säilitanud rõõmsa vaimu. Kuidas?

³ Majanduslikke probleeme võib tekkida ka jõukates maades. Üks Jaapani perekond ostis endale „majandusmulli” kõrgajal maja. Olles kindlad oma sissetulekute suurenemises, koormasid nad endid ränga hüpoteeklaenuga. Ent kui „mull” lõhkes, ei suutnud nad enam laenu tasuda ning nad olid sunnitud oma maja ostuhinnast palju odavamalt ära müüma. Ehkki nad enam selles majas ei ela, tuleb neil ikka veel selle võlga maksta. Olukorra muudab rängemaks see, et krediitkaartide mittemõistliku kasutamise tõttu on neil raskusi arvete maksmisega. Isa sõlmib hobuste peale kihlvedusid, nii et perekonna võlad aina kuhjuvad. Ent paljud perekonnad on suutnud võtta oma elus ette muudatusi, mis on teinud nende elu õnnelikuks. Kas tahad teada, kuidas?

⁴ Ükskõik kus inimene ka ei elaks, võivad  inimsuhted saada pideva mure allikaks, mistõttu elu pole enam nii rahuldustpakkuv. Töö juures võib sinust saada tagarääkimise märklaud. Sinu saavutused võivad äratada teistes kiivust ning sa võid langeda ebaõige kriitika ohvriks. Inimesega, kellega sul tuleb päevast päeva suhelda, võib tema tugevast isiksusest tingituna tekkida hõõrumisi. Sinu last võidakse koolis türanniseerida, kiusata või mitte mikski panna. Kui oled üksikvanem, ei pruugi suhted teistega sinu olukorda sugugi kergemaks teha. Kõik sedalaadi probleemid lisavad tänapäeval paljude meeste ja naiste ellu stressi.

⁵ Stressorid võivad märkamatult ja pikkamööda mõju avaldada, kuni ootamatult saabub taluvuse piir. Seepärast kutsutakse stressi vaikseks tapjaks, kroonilist stressi aga aeglaseks mürgiks. „Tänapäeval tabavad stress ja sellega kaasnevad haigused töötajaid peaaegu igas maailma paigas,” on öelnud professor Robert L. Veninga Minnesota ülikoolist. Väidetavasti lähevad stressist tingitud haigused USA majandusele aastas maksma 200 miljardit dollarit. Stressi on nimetatud ka Ameerika uusimaks eksportartikliks, nii et sõna ’stress’ on leidnud oma koha paljudes maailma enimlevinud keeltes. Kui oled stressis ega suuda vajalikke asju õigeks ajaks valmis saada, võib sind vallata süütunne. Ühes värskes uurimuses tõdetakse, et inimene tunneb end keskmiselt kaks tundi päevas süüdlasena. Ometi on neid, kes on suutnud stressiga hakkama saada ning oma eluga edukalt toime tulla.

⁶ Kuidas võiksid sina selliste igapäevaelu probleemidega toime tulla ja rahuldustpakkuvat elu elada? Mõned võtavad appi spetsialistide koostatud käsiraamatud. Kas on sellised raamatud usaldusväärsed? Dr Benjamin Spock, kelle lastekasvatusalane raamat on tõlgitud 42 keelde ja jõudnud peaaegu 50-miljonilise tiraažini, lausus kord, et „tänapäeva Ameerika lapsevanemate üldlevinud probleemiks on ... suutmatus olla endas kindel”. Edasi ütles ta, et suures osas lasub süü selle ala asjatundjatel, kaasa arvatud temal endal. „Mõistsime alles siis, kui oli juba liiga hilja, kuidas meie kõiketeadja-hoiak õõnestas lapsevanemate enesekindlust,” möönis ta. Seega võib meil kerkida küsimus, kelle nõuannet me võime julgelt järgida, et elada rahuldustpakkuvat elu nüüd ja tulevikus?