Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 LISA

Jumala nime tähendus ja kasutamine

Jumala nime tähendus ja kasutamine

KUIDAS on sinu Piiblis tõlgitud Laul 83:18 (mõnes piiblitõlkes Laul 83:19)? „Uue maailma tõlkes” kõlab see järgmiselt: „Rahvad teadku, et sina, kelle nimi on Jehoova, sina üksi oled kõrgeim üle kogu maa.” Paljudes teistes piiblitõlgetes on see salm tõlgitud sarnasel moel. Samas on ka arvukalt tõlkeid, milles nimi Jehoova on asendatud selliste tiitlitega nagu „Issand” või „Igavene”. Tekib küsimus: kas selles salmis peaks esinema tiitel või nimi Jehoova?

Jumala nimi heebrea tähtedega

See salm räägib nimest. Vanaheebrea keeles, milles suur osa Piiblist kirjutati, esineb selles kirjakohas ainulaadne isikunimi. Heebrea tähtedes näeb see välja יהוה (JHVH). Eesti keeles on selle tavaliseks vasteks „Jehoova”. Kas see nimi leidub ainult ühes piiblikohas? Sugugi mitte. Piibli heebreakeelse osa (nn vana testamendi) algtekstis esineb see ligi 7000 korda.

Kui tähtis on Jumala nimi? Meenutagem Jeesus Kristuse näidispalvet. See algab sõnadega: „Meie Isa, kes sa oled taevas, pühitsetud saagu sinu nimi.” (Matteuse 6:9.) Ühes hilisemas palves lausus Jeesus Jumalale: „Isa, austa oma nime!” Jumal vastas talle taevast: „Ma olen seda austanud ja austan veel.” (Johannese 12:28.) Pole kahtlustki, et Jumala nimi on ülitähtis. Miks on siis mõned tõlkijad selle oma piiblitõlgetest välja jätnud ning tiitlitega asendanud?

Näib, et selleks on peamiselt kaks põhjust. Esiteks toovad paljud põhjenduseks selle, et Jumala nime algne hääldus pole praegusajal teada. Vanaheebrea kirjas puudusid täishäälikud, seepärast ei tea tänapäeval keegi täpselt, kuidas nime JHVH piibliaegadel hääldati. Kas see on küllaldane põhjus Jumala nime mitte kasutada? Tegelikult ei teata tänapäeval  ka seda, kuidas piibliaegadel Jeesuse nime hääldati, võib-olla ješua või jehošua. Ometi kasutavad inimesed üle kogu maailma selle nime erinevaid vorme ning hääldavad neid just nii, nagu nende keeles tavaks. Nad ei kõhkle Jeesuse nime kasutada, ehkki nad ei tea, kuidas seda esimesel sajandil hääldati. Samuti, kui reisime mõnda välisriiki, võime tõdeda, et meie enda nimi kõlab sealses keeles hoopis teistmoodi kui meie omas keeles. Seega ei ole alust vältida Jumala nime kasutamist lihtsalt seetõttu, et selle muistne hääldus pole teada.

Teine sagedane Jumala nime Piiblist väljajätmise põhjus on seotud ammuse juudi traditsiooniga. Paljud juudid usuvad, et Jumala nime ei tohiks üldse välja öelda. See tõekspidamine näib põhinevat ühe Piibli seaduse vääral tõlgendusel. See seadus kõlab: „Sa ei tohi kasutada Jehoova, oma Jumala nime vääritul viisil, sest kes kasutab tema nime vääritul viisil, seda ei jäta Jehoova karistamata.” (2. Moosese 20:7.)

See seadus keelab Jumala nime kohatu tarvitamise. Ent kas see keelab ka selle lugupidava tarvitamise? Sugugi mitte. Piibli heebreakeelse osa kirjutajad olid kõik ustavad mehed, kes järgisid muistsele Iisraelile antud Jumala seadust. Ometi kasutasid nad sageli Jumala nime. Näiteks kasutasid nad seda paljudes lauludes, mida esitasid valjuhäälselt suured jumalateenijate hulgad. Jumal Jehoova koguni käskis oma teenijatel hüüda appi tema nime ning jumalakartlikud inimesed tegid seda. (Joel 2:32; Apostlite teod 2:21.) Seepärast kasutavad tänapäeva kristlasedki lugupidavalt Jumala nime, nagu ka Jeesus seda kahtlemata tegi. (Johannese 17:26.)

Asendades Jumala nime tiitlitega, teevad piiblitõlkijad tõsise vea. Nad tekitavad inimestes kujutluspildi kaugest ja mitteisikulisest Jumalast, samas kui Piibel innustab inimesi olema Jehoovaga lähedane sõber. (Laul 25:14.) Mõtle mõnele heale sõbrale. Kui lähedane sa selle inimesega oleksid, kui sa poleks saanud teada tema nime? Samuti on ka Jumalaga: kuidas võivad inimesed temaga lähedaseks saada, teadmata tema nime Jehoova? Pealegi kui inimesed ei kasuta Jumala  nime, ei saa nad ka teada selle nime suurepärast tähendust. Mida Jumala nimi tähendab?

Jumal ise selgitas enda nime tähendust oma ustavale teenijale Moosesele. Kui Mooses esitas küsimuse Jumala nime kohta, vastas Jehoova talle: „Ma Saan, Kelleks Ma Tahan.” (2. Moosese 3:14.) Rotherhami piiblitõlge sõnastab selle salmi järgmiselt: „Ma saan, kelleks iganes tahan.” Oma eesmärkide täideviimise nimel võib Jehoova saada ükskõik kelleks vaja. Samuti võib ta põhjustada oma loodu saamise, kelleks või milleks vaja, et oma eesmärgid teostada.

Oletame, et sa võiksid soovi korral saada ükskõik kelleks. Mida sa oma sõprade heaks teeksid? Kui mõni neist tõsiselt haigestuks, saaksid sa asjatundlikuks arstiks ja raviksid ta terveks. Kui mõni satuks rahalisse kitsikusse, saaksid sa rikkaks heategijaks ning lahendaksid tema mure. Tõsi on aga see, et meie, inimesed, pole võimelised võtma endale mis tahes rolli. Seevastu Jehoova, nagu sa Piiblit uurides veendud, võib saada ükskõik kelleks, et viia täide oma tõotused. Ta kasutab meeleldi oma väge nende heaks, kes teda armastavad. (2. Ajaraamat 16:9.) Need Jehoova isiksuse kaunid tahud jäävad varjule inimeste eest, kes ei tea tema nime.

Nimel Jehoova on Piibli lehekülgedel kindel koht. Jumala nime tähendust mõista ja seda nime tema teenimisel kasutada on tõesti oluline, kui soovime saada lähedasemaks oma taevase isa Jehoovaga. *

^ lõik 3 Lisainfot Jumala nime, selle tähenduse ja kasutamise vajalikkuse kohta Jumala teenimisel leiad brošüürist „Jumala nimi, see jääb püsima igaveseks”, mille väljaandjad on Jehoova tunnistajad. Vaata ka „Uue maailma tõlkest” (2014) lisa A4.