Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 1. PEATÜKK

Tõde Jumala kohta

Tõde Jumala kohta

1., 2. Milliseid küsimusi võib inimestel tekkida?

LAPSED küsivad väga palju küsimusi. Kui neile midagi ära seletada, pärivad nad seepeale sageli: „Miks?” Ja kui siis proovida asja uuesti selgitada, võib sellele järgneda uus küsimus.

2 Ka täiskasvanuna on meil ikka ja jälle tarvis midagi teiste käest küsida, kasvõi näiteks teed või kellaaega. Kuid meil võib tekkida ka sügavamaid küsimusi, mis puudutavad elu ja tulevikku. Kui me ei saa oma küsimustele vastuseid, võime mõelda, et neid polegi võimalik saada.

3. a) Mida mõned Piiblist arvavad? b) Mida sina Piiblist arvad?

3 Kas vastused sellistele küsimustele võivad olla kirjas Piiblis? Mõned arvavad, et Piibel on liiga keeruline raamat ning et seda suudavad mõista ainult usutegelased. Teised jällegi häbenevad Piiblist abi otsida.

4., 5. a) Millistele küsimustele sina vastuseid sooviksid? b) Miks tasub vastuseid otsida?

4 Kas sinagi sooviksid vastuseid sellistele küsimustele nagu mis on elu mõte, mis juhtub pärast surma või miks head inimesed kannatavad? Jeesus Kristus ütles: „Paluge püsivalt ja teile antakse, otsige pidevalt ja te leiate, koputage lakkamata ja teile  avatakse.” (Matteuse 7:7.) Seega tasub vastuseid otsida, sest need on tõesti olemas.

5 Vastused võib leida Piiblist ja need pole liiga keerulised. (Õpetussõnad 2:1–5.) Piiblist õpitu aitab sul elada õnnelikumat elu juba praegu ja annab sulle ka võrratu tulevikulootuse. Alustuseks käsitleme üht küsimust, mis pole paljudele rahu andnud.

KAS JUMAL ON SÜÜDI HALBADES ASJADES?

6. Miks tundub paljudele, et Jumal ei hooli inimestest?

6 Kõige selle tõttu, mis maailmas toimub, tundub paljudele, et Jumal ei hooli inimestest. Maailm on täis sõdu, vihavaenu ja viletsust. Inimesed haigestuvad ja surevad. On mõistetav, et paljud mõtlevad: „Kui Jumal meist hooliks, ei laseks ta sellel kõigel juhtuda.”

7. a) Kuidas on mõned vaimulikud mõista andnud, et Jumal on julm? b) Kust me teame, et Jumal ei ole halbades asjades süüdi?

7 Vahel annavad isegi vaimulikud mõista, et Jumal on julm. Kui juhtub midagi halba, võivad nad öelda, et see oli Jumala tahe. Sisuliselt süüdistavad nad juhtunus Jumalat. Piibel aga õpetab, et Jumal ei põhjusta kunagi midagi halba. Jaakobuse 1:13 ütleb: „Ärgu keegi katsumuse korral öelgu: „See katsumus on mulle Jumalalt.” Sest Jumalat ei saa keegi ahvatleda halba tegema ja ka tema ise ei ahvatle kedagi halba tegema.” Niisiis, ehkki Jumal pole halbu asju ära hoidnud, pole tema neid ka põhjustanud. (Loe Iiob 34:10, 12.)

8., 9. Kas Jumal on inimeste hädades süüdi? Selgita.

 8 Kujutlegem täiskasvanud noormeest, kes elab veel kodus vanemate juures. Isa on poega hästi kasvatanud ja armastab teda väga. Poeg aga lahkub kodust, läheb halvale teele ja tõmbab endale palju pahandust kaela. Kas isa on poja probleemides süüdi, kuna ta ei takistanud tal kodust lahkuda? Muidugi mitte. (Luuka 15:11–13.) Samuti pole Jumal takistanud inimestel valida halba teed. Kui siis midagi halba juhtub, tuleks meil hoida meeles, et tema seda ei põhjustanud. Oleks ebaõiglane süüdistada selles Jumalat.

9 Jumalal on mõjuvad põhjused, miks ta pole halbadele asjadele veel lõppu teinud. Sellest räägib lähemalt selle raamatu 11. peatükk. Üks on aga kindel: Jumal ei ole meie hädades süüdi. Ta hoopis armastab ja aitab meid. (Jesaja 33:2.)

10. Mis kinnitab meile, et Jumal heastab kõik halva, mida inimesed on teinud?

10 Piibel ütleb, et Jumal on püha. (Jesaja 6:3.) See tähendab, et kõik, mis Jumal teeb, on õige ja hea. Seepärast võime teda täielikult usaldada. Seda ei saa aga öelda inimeste kohta, sest kõik inimesed eksivad vahel. Ja isegi parim valitseja ei suuda heastada kõike seda, mida kurjad inimesed teevad. Samuti pole ühelgi inimesel nii suurt väge nagu Jumalal. Jumal suudab ja ka tahab heastada kõik halva, mida inimesed on teinud. Ta on lubanud kõrvaldada kurjuse igaveseks. (Loe Laul 37:9–11.)

 JUMAL HOOLIB MEIST

11. Mida Jumal tunneb, kui näeb inimeste hädasid?

11 Mida Jumal tunneb, kui ta näeb meie hädasid ja seda, mis maailmas toimub? Piiblis räägitakse, et kui kurjus muistsel ajal maad täitis, tegi see Jumala väga kurvaks. (1. Moosese 6:5, 6.) Jumal pole muutunud. (Malaki 3:6.) Tal on ka tänapäeval väga kahju inimestest, kes kannatavad. Pealegi ütleb Piibel, et Jumal armastab õigust. (Laul 37:28.) Seega vihkab ta kõike halba. Ta tõesti hoolib meist. (Loe 1. Peetruse 5:7.)

Piibel õpetab, et Jehoova on armastav looja

12., 13. a) Miks ei jäta teiste kannatused meid ükskõikseks? b) Mis annab meile põhjust uskuda, et Jumal kaotab maailmast kannatused ja ebaõigluse?

12 Samuti ütleb Piibel, et Jumal on loonud inimesed enda sarnaseks. (1. Moosese 1:26.) See tähendab, et ta on andnud meile needsamad head omadused, mis tal endal on. Seega, kui juba meie tunneme süütult kannatavatele inimestele kaasa, kui palju enam siis Jumal!

13 Piibel ütleb: „Jumal on armastus.” (1. Johannese 4:8.) Teisisõnu, tema tegude ajendiks on alati armastus. Kuna me oleme loodud Jumala sarnaseks, on meilgi võime armastada. Seepärast ei jäta teiste kannatused meid ükskõikseks. Kas sina kaotaksid maailmast kannatused ja ebaõigluse, kui suudaksid seda teha? Muidugi kaotaksid, sest sul on kannatavatest inimestest kahju. Jumal suudab kannatused ja ebaõigluse maailmast kaotada, ja kuna ta armastab meid, teebki ta seda. Kuid et veenduda selles, et  kõik selle raamatu eessõnas mainitud Jumala tõotused lähevad täide, tuleb Jumalat paremini tundma õppida.

JUMAL TAHAB, ET ME TEDA TUNNEKSIME

Kui tahame end kellelegi tutvustada, ütleme oma nime. Jumal on andnud meile teada oma nime Piibli kaudu

14. a) Mis on Jumala nimi? b) Mis näitab, et Jehoova soovib, et inimesed tema nime kasutaksid?

14 Mis on üks esimesi asju, mis me ütleme, kui soovime end kellelegi tutvustada? Me ütleme oma nime. Mis on Jumala nimi? Paljud arvavad, et tema nimi ongi Jumal või siis Issand. Kuid need pole nimed, vaid tiitlid, nagu seda on „kuningas” ja „president”. Jumal on andnud teada, et tema nimi on Jehoova. Laul 83:18 ütleb: „Rahvad teadku, et sina, kelle nimi on Jehoova, sina üksi oled kõrgeim üle kogu maa.” Jumala nimi esineb Piiblis tuhandeid kordi. Järelikult soovib Jehoova, et inimesed tema nime teaksid ja kasutaksid. Ta tahab, et me teda tundma õpiksime.

15. Millele osutab nime Jehoova tähendus?

 15 Nimel Jehoova on sügav tähendus. Selle nime tähendus osutab sellele, et Jumal täidab iga tõotuse, mille annab, ja viib oma eesmärgi täide. Nime Jehoova saab kanda ainult kõikvõimas Jumal. (Vaata 1. järelmärkust.)

16., 17. Mida tähendab see, et Jehoova on a) Kõikvõimas? b) igaviku kuningas? c) Looja?

16 Ilmutus 15:3 ütleb: „Suured ja imelised on sinu  teod, Jumal Jehoova, Kõikvõimas. Õiged ja õiglased on sinu teed, igaviku kuningas.” See, et Jehoovat nimetatakse Kõikvõimsaks, rõhutab, et tema võimule ja väele ei leidu võrdset. Nimetus „igaviku kuningas” näitab, et Jumal on alati olemas olnud, „igavesest ajast igavesti”. (Laul 90:2.)

17 Üksnes Jehoovat saab nimetada Loojaks. Ilmutus 4:11 ütleb: „Sina, Jehoova, meie Jumal, oled väärt võtma vastu ülistust, austust ja jõudu, sest sina oled loonud kõik, sinu tahtel on kõik olemasollu tulnud ja loodud.” Kõik, mis iganes eksisteerib, on olemas tänu sellele, et Jehoova on Looja.

 JEHOOVA PAKUB SULLE OMA SÕPRUST

18. a) Mida mõned Jumala kohta arvavad? b) Mida Piibel Jumala kohta ütleb?

18 Mõned arvavad, et Jumal on liiga kõrge ja kauge, et inimestele tähelepanu pöörata. Piibel aga ütleb, et „tegelikult pole ta kaugel mitte ühestki meist”. (Apostlite teod 17:27.) Jehoova hoolib meist väga ja soovib, et meil oleksid temaga lähedased suhted. Piiblis öeldakse: „Lähenege Jumalale, siis tema läheneb teile.” (Jaakobuse 4:8.)

19. a) Mis aitab Jumalaga lähedaseks saada? b) Millised siin mainitud Jehoova omadused sulle kõige rohkem meeldivad?

19 Mis aitab Jumalaga lähedaseks saada? See, kui õpime Jumalat tundma. Piiblis öeldakse: „Nad saavad igavese elu, kui õpivad tundma sind, ainsat tõelist Jumalat.” (Johannese 17:3.) Jumalat saab tundma õppida Piibli kaudu. Nagu eespool nägime, on Jumal väga armastav. (1. Johannese 4:16.) Tal on ka palju teisi kütkestavaid omadusi. Jehoova on „kaastundlik Jumal, kes ei vihastu kergesti, kes on tulvil truud armastust ja tõde”. (2. Moosese 34:6.) Ta on hea ja andestav. (Laul 86:5.) Samuti on ta kannatlik ja ustav. (2. Peetruse 3:9; Ilmutus 15:4.) Piiblit lugedes saad teada, kuidas Jumal on neid ja teisi kauneid omadusi ilmutanud.

20.–22. a) Kuidas on võimalik Jumalaga lähedaseks saada, kui me teda ei näe? b) Millele tasuks mõelda, kui keegi soovitab sul Piibli uurimise pooleli jätta?

20 Ent kuidas on võimalik Jumalaga lähedaseks saada, kui me teda ei näe? (Johannese 1:18; 4:24; 1. Timoteosele 1:17.) Piiblist saame teada, et Jumal  on konkreetne isik. (Laul 27:4; Roomlastele 1:20.) Mida paremini me teda tundma õpime, seda enam hakkame teda armastama ja seda lähedasemaks temaga saame.

Jehoova armastus meie vastu on veelgi suurem kui isa armastus oma lapse vastu

21 Piiblit uurides mõistad, et Jehoova on meie taevane isa. (Matteuse 6:9.) Ta on eluandja ja soovib meile parimat võimalikku elu, nagu seda soovib oma lastele iga armastav isa. (Laul 36:9.) Peale selle näitab Piibel, et inimesel on võimalik olla Jehoova sõber. (Jaakobuse 2:23.) Mõelda vaid, sa võid saada sõbraks universumi loojaga!

22 Mõned inimesed võivad soovitada sul Piibli uurimise pooleli jätta. Kuid mõtle sellele, kui kallihinnaline on sõprus Jehoovaga. Temast paremat sõpra pole võimalik leida.

23., 24. a) Miks sa ei peaks häbenema küsimusi esitada? b) Millest räägib järgmine peatükk?

23 Piiblit pole alati lihtne mõista. Ära siis häbene küsimusi esitada, kui sa mõnest asjast aru ei saa. Jeesus ütles, et me peaksime olema alandlikud nagu väiksed lapsed, ja lapsed küsivad teadagi palju. (Matteuse 18:2–4.) Jumal soovib, et saaksid oma küsimustele vastused. Uuri Piiblit hoolega, veendumaks, et see, mida sa õpid, on tõde. (Loe Apostlite teod 17:11.)

24 Piibli uurimine on parim viis Jehoovat tundma õppida. Järgmine peatükk räägib sellest, mille poolest erineb Piibel kõikidest teistest raamatutest.