Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 5. PEATÜKK

Lunastus, Jumala suurim heategu

Lunastus, Jumala suurim heategu

1., 2. Miks võib öelda, et lunastus on suurim meile tehtud heategu?

MIS on suurim heategu, mis sulle kunagi on tehtud? Võib-olla mõni sõber aitas sind, kui olid suures hädas. Kindlasti olid talle väga tänulik.

2 Ka Jumal on teinud meile palju head. Üks Jumala heategu ületab aga kaugelt kõik selle, mida mõni inimene meie heaks teha võib. Ta on andnud oma poja Jeesus Kristuse meie eest lunastushinnaks, et me võiksime elada igavesti. (Loe Matteuse 20:28.) See tegu näitab, kui palju Jehoova meid armastab.

MIKS ME VAJAME LUNASTUST?

3. Miks inimesed surevad?

3 Lunastus on Jehoova abinõu inimeste vabastamiseks patust ja surmast. (Efeslastele 1:7.) Et mõista, miks on lunastust tarvis, on meil vaja teada, mis juhtus tuhandeid aastaid tagasi Eedeni aias. Meie esivanemad Aadam ja Eeva patustasid Jumala vastu ja selle tagajärjel nad surid. Kuna me oleme pärinud neilt patu, sureme meiegi. (Vaata 9. järelmärkust.)

4. Missugune oli Aadama elu?

4 Kui Jehoova lõi esimese inimese Aadama, andis ta talle midagi erilist: täiusliku elu. Aadamal oli täiuslik mõistus ja täiuslik keha. Ta ei pidanud kunagi  haigestuma, vananema ega surema. Ja kuna Jehoova oli Aadama loonud, oli ta temale nagu isa. (Luuka 3:38.) Samuti suhtles ta Aadamaga. Näiteks andis ta Aadamale selgelt teada, mida ta temalt ootab. Jehoova andis talle ka toreda töö. (1. Moosese 1:28–30; 2:16, 17.)

5. Mida tähendab see, et Jehoova lõi Aadama enda sarnaseks?

5 Piibel ütleb, et Jehoova lõi Aadama enda sarnaseks. (1. Moosese 1:27.) See tähendab, et ta andis talle samasugused omadused, nagu on tal endal, näiteks armastuse, tarkuse, õigluse ja jõu. Jumal andis Aadamale ka vaba tahte. Seega polnud Aadam nagu robot. Ta sai valida, kas käituda õigesti või valesti. Kui ta oleks teinud valiku Jumalale kuuletuda, oleks ta elanud paradiisis igavesti.

6. Millest jäi Aadam ilma ja kuidas see meid puudutab?

6 Aadam oli Jumalale sõnakuulmatu ja see läks talle väga kalliks maksma. Ta jäi ilma lähedastest suhetest Jumalaga, täiuslikust elust ja paradiisist. (1. Moosese 3:17–19.) Sellest kõigest jäid ilma ka tema järeltulijad. Piibel ütleb: „Nagu ühe inimese [Aadama] kaudu patt tuli maailma ja patu kaudu surm, nii on surm kandunud edasi kõigisse inimestesse, sest nad kõik on patused.” (Roomlastele 5:12.) Kui Aadam patustas, ta otsekui müüs enda ja kogu inimkonna patu ja surma orjusse. (Roomlastele 7:14.) Kuna Aadam ja Eeva tegid teadliku valiku Jumalale vastu hakata, polnud neil mingit lootust sellest orjusest vabaneda. Meil seevastu on.

7., 8. Mida lunastushind Piibli järgi tähendab?

 7 Meie eest on makstud lunastushind. Mida lunastushind Piibli järgi tähendab? Esiteks, lunastushinna eest saab kedagi või midagi vabaks või tagasi osta. Teiseks, lunastushind katab mingi tekkinud kahju.

8 Ükski inimene poleks saanud katta seda tohutu suurt kahju, mille tekitas Aadam, kes tõi meie peale patu ja surma orjuse. Ent Jehoova on avanud meile tee vabadusse. Vaatame nüüd, kuidas lunastushind makstud sai ja millised õnnistused meile tänu sellele osaks saavad.

KUIDAS LUNASTUSHIND MAKSTUD SAI?

9. Milline pidi lunastushind olema?

9 Ükski ebatäiuslik inimene poleks saanud maksta lunastushinda, et osta tagasi täiuslik elu, millest kõik inimesed Aadama tõttu ilma jäid. (Laul 49:7, 8.) Lunastushinnaks pidi olema teise täiusliku inimese elu. Kuna see pidi olema võrdväärne Aadama kaotatud eluga, nimetatakse Piiblis seda täpselt vastavaks lunastushinnaks. (1. Timoteosele 2:6.)

10. Mida Jehoova tegi, et oleks olemas täpselt vastav lunastushind?

10 Mida Jehoova tegi, et oleks olemas see täpselt vastav lunastushind? Ta saatis maa peale oma kalleima poja Jeesuse, oma esimese loodu. (1. Johannese 4:9, 10.) Jeesus oli valmis oma isa juurest ja oma taevasest kodust lahkuma. (Filiplastele 2:7.) Jehoova kandis tema elu üle Maarja üsasse, nii et ta sündis täiusliku inimesena, ilma päritud patuta. (Luuka 1:35.)

Jehoova andis oma kalli poja meie eest lunastushinnaks

11. Kuidas sai üks inimene maksta kõigi eest lunastushinna?

 11 Ühe inimese, Aadama patu tõttu jäid kõik inimesed täiuslikust elust ilma. Ent kes saaks Aadama järeltulijatele selle tagasi osta? Jeesus, kes polnud kunagi pattu teinud, andis oma elu lunastushinnaks kõigi eest. (Loe Roomlastele 5:19; 1. Korintlastele 15:45.) Tema täiuslik inimelu lunastab Aadama järeltulijad surmast. (1. Korintlastele 15:21, 22.)

12. Miks pidi Jeesus nii palju kannatama?

12 Piiblist võime lugeda, kui palju Jeesus enne surma kannatas. Teda piitsutati julmalt ning ta löödi piinapostile, kus ta aeglaselt ja piinarikkalt suri. (Johannese 19:1, 16–18, 30. Vaata 15. järelmärkust.) Miks pidi Jeesus nii palju kannatama? Sest Saatan oli väitnud, et raskustes ei jää ükski inimene Jumalale ustavaks. Jeesus tõendas, et täiuslik inimene võib jääda Jumalale ustavaks isegi siis, kui ta kogeb äärmiselt suuri kannatusi. Kujuta ette, kui uhke võis Jehoova Jeesuse üle olla. (Õpetussõnad 27:11.)

13. Kuidas lunastushind makstud sai?

13 Kuidas lunastushind makstud sai? 33. aasta 14. niisanil juudi kalendri järgi Jeesus tapeti. (Heebrealastele 10:10.) Kolmandal päeval pärast Jeesuse surma äratas Jehoova ta üles, kuid mitte inimesena, vaid vaimuna. Kui Jeesus läks taevasse, andis ta oma täiusliku inimelu väärtuse Jehoovale lunastushinnaks. (Heebrealastele 9:24.) Selle lunastushinna alusel saab Jehoova inimesed patu ja surma orjusest vabastada. (Loe Roomlastele 3:23, 24.) Seega, Jeesus loobus vabatahtlikult oma õigusest elada täiusliku  inimesena igavesti, et Jehoova saaks anda selle õiguse Aadama järeltulijatele.

LUNASTUSEST TULENEVAD ÕNNISTUSED

14., 15. Mida meil tuleb teha, et Jehoova meile patud andeks annaks?

14 Tänu lunastusele saab meile juba praegu osaks palju head. Vaatame, millised on mõned praegused ja tulevased õnnistused.

15 Pattude andekssaamine. Me kõik ütleme või teeme vahel midagi valesti. (Koloslastele 1:13, 14.) Ent kui me siiralt kahetseme ja palume Jehoovalt andestust, annab ta meile patud andeks. (1. Johannese 1:8, 9.)

16. Mida meil tuleb teha, et meie südametunnistus oleks puhas?

16 Puhas südametunnistus. Kui meie südametunnistus annab märku, et oleme teinud midagi valesti, võib meid hakata vaevama süütunne või isegi lootusetus- ja väärtusetustunne. Ent kui anume Jehoovalt andestust, võime olla kindlad, et ta kuulab meid ja annab meile andeks. (Heebrealastele 9:13, 14.) Jehoova soovib, et räägiksime talle oma raskustest ja nõrkadest külgedest. (Heebrealastele 4:14–16.) Selle tulemusena on meil temaga head suhted.

17. Milline lootus on meil tänu sellele, et Jeesus meie eest suri?

17 Igavese elu lootus. Piibel ütleb: „Patt annab palgaks surma, kuid Jumal annab kingiks igavese elu meie isanda Kristus Jeesuse kaudu.” (Roomlastele 6:23.) Tänu sellele, et Jeesus meie eest suri, võime saada igavese elu ja täiusliku tervise. (Ilmutus 21: 3, 4.) Mida me peame tegema, et neist õnnistustest osa saada?

KUIDAS LUNASTUSE EEST TÄNULIKKUST VÄLJENDADA

18. Mis tõendab, et Jehoova armastab meid?

18 Kui keegi teeb meile mõne heateo, oleme talle kindlasti tänulikud. Lunastus on suurim meile tehtud heategu ja meil on põhjust selle eest Jehoovale väga tänulik olla. Johannese 3:16 ütleb: „Jumal on armastanud maailma nii palju, et ta on andnud oma ainusündinud poja.” Ka Jeesus armastab meid, oli ta ju valmis meie eest surema. (Johannese 15:13.) Niisiis tõendab lunastus, kui väga Jehoova ja Jeesus meid armastavad. (Galaatlastele 2:20.)

Mida paremini me Jehoovat tundma õpime, seda rohkem hakkame teda armastama

19., 20. a) Mida meil on vaja teha, et meie armastus Jehoova vastu kasvaks? b) Kuidas me saame tõendada oma usku Jeesusesse?

19 Kuna Jumal meid nii väga armastab, soovib ta, et ka meie teda armastaksime. Raske on aga armastada kedagi, keda me ei tunne. Piiblitekst Johannese 17:3 näitab, et meil on võimalik Jehoovat tundma õppida. Mida paremini me teda tundma õpime, seda rohkem hakkame teda armastama. Nii kasvab meis soov talle meele järele olla. Seega õpi Jumalat järjest paremini tundma, uurides Piiblit edasi. (1. Johannese 5:3.)

20 Tõenda oma usku Jeesusesse. Piibel ütleb: „Kes Pojasse usub, saab igavese elu.” (Johannese 3:36.) Jeesusesse uskuda tähendab elada tema õpetuste järgi. (Johannese 13:15.) Ei piisa sellest, kui me lihtsalt ütleme, et usume Jeesusesse. Meil tuleb oma usku  tegudega tõendada. Jaakobuse 2:26 ütleb: „Usk ilma tegudeta on surnud.”

21., 22. a) Mida me näitame sellega, kui oleme kohal Jeesuse surma mälestamisel? b) Millest räägitakse 6. ja 7. peatükis?

21 Ole kohal Jeesuse surma mälestamisel. Jeesus soovib, et peaksime meeles seda, mida ta meie heaks tegi. Oma maise elu viimasel õhtul ütles ta oma järelkäijatele, et nad mälestaksid tema surma. Ta sõnas: „Tehke seda minu mälestuseks ka edaspidi.” (Loe Luuka 22:19; Matteuse 26:26–28.) Jehoova tunnistajad peavadki igal aastal Jeesuse surma mälestusõhtut. Seda püha nimetatakse ka Isanda õhtusöömaajaks. (1. Korintlastele 11:20.) Sellega, et oled kohal Jeesuse surma mälestamisel, näitad, et oled lunastuse eest tänulik ning pead kalliks Jehoova ja Jeesuse armastust. (Vaata 16. järelmärkust.)

22 Lunastus on Jumala suurim heategu inimestele. (2. Korintlastele 9:14, 15.) See toob õnnistusi isegi neile, kes on juba surnud. Sellest räägitakse 6. ja 7. peatükis.