Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 2. PEATÜKK

Taevas sünnib kuningriik

Taevas sünnib kuningriik

PEATÜKI TUUM

Jumala rahvast valmistati kuningriigi sünniks ette

1., 2. Mis on tähtsaim sündmus maailmaajaloos ja miks pole üllatav, et inimesed seda ei näinud?

KAS oled kunagi mõelnud, mis tunne oleks olnud elada ajaloos mingil pöördelisel ajal? Aga mõtle järgnevale. Kui oleksid elanud sellel ajal, kas oleksid oma silmaga näinud sündmusi, mis põhjustasid muudatuse? Vahest mitte. Sündmused, mis kuulutavad hukku vanale režiimile ja võtavad ajalooraamatutes enda alla mitmeid lehekülgi, toimuvad sageli avalikkuse silma alt eemal. Mingis mõttes sünnib ajalugu suletud uste taga: troonisaalides, kinnistes istungisaalides või valitsuskabinettides. Sellised muudatused mõjutavad aga miljonite inimeste elu.

2 Kuidas on lood tähtsaima sündmusega maailmaajaloos? Ka see sündmus on puudutanud miljonite inimeste elu. Ent ükski inimsilm seda ei näinud. Jutt käib mõistagi sellest, et taevas sündis Jumala kuningriik, messia valitsus, mille tulekut oli ammu tõotatud ja mis hävitab peagi praeguse kurja maailma. (Loe Taaniel 2:34, 35, 44, 45.) Kuna inimesed ei olnud tunnistajaks sellele tähelepanuväärsele sündmusele, kas peaksime järeldama, et Jehoova varjas seda inimeste eest, või kas ta hoopis valmistas oma ustavat rahvast selleks ette? Vaadelgem seda lähemalt.

„Ma läkitan oma saadiku ning tema puhastab minu ees tee”

3.–5. a) Kes oli salmis Malaki 3:1 mainitud „lepingu saadik”? b) Mis pidi toimuma enne, kui „lepingu saadik” templisse läheb?

3 Jehoova võttis juba ammu eesmärgiks valmistada oma rahvast kuningriigi sünniks ette. Mõelgem näiteks ennustusele, mis on kirjas Malaki 3:1: „Ma läkitan oma saadiku ning tema puhastab minu ees tee. Ootamatult tuleb oma templi juurde ülim isand, keda te otsite. Tuleb ka lepingu saadik, keda te igatsete.”

4 Millal tuli selle ennustuse tänapäevase täitumise järgi „ülim isand” Jehoova uurima neid, kes teenivad tema  vaimse templi maises õues? Ennustus ütleb, et Jehoova tuli koos „lepingu saadikuga”. Kes see oli? Ei keegi muu kui messiaskuningas Jeesus Kristus. (Luuka 1:68–73.) Äsja ametisse määratud valitsejana pidi ta uurima ja puhastama Jumala rahvast maa peal. (1. Peetr. 4:17.)

5 Kes aga oli esimene „saadik”, keda mainitakse salmis Malaki 3:1? See prohvetlik isik pidi tegutsema enne kuninga kohalolekut. Kas 1914. aastale eelnenud aastakümnetel puhastas keegi teed kuninga ees?

6. Kes tegutses ennustatud „saadikuna” ja tuli kõigepealt, et valmistada Jumala rahvast eesolevateks sündmusteks ette?

6 Selles väljaandes saame neile küsimustele vastused, kui uurime Jehoova nüüdisaja rahva põnevat ajalugu. See ajalugu näitab, et 19. sajandi lõpus tuli lugematu hulga võltskristlaste seast esile väike rühm tõelisi kristlasi, kes püüdsid siiralt Jumalat teenida. Nad said tuntuks kui piibliuurijad. Nende eestvedajad – Charles Taze Russell ja tema kaaslased – tegutsesid tõesti kui ennustatud „saadik” ja suunasid Jumala rahvast vaimselt ning valmistasid seda ette eesolevateks sündmusteks. Arutagem nelja viisi, kuidas „saadik” seda tegi.

Jumalateenimine tões

7., 8. a) Kes näitasid 19. sajandil, et hinge surematuse õpetus on väär? b) Milliste teiste õpetuste vääruse paljastasid Russell ja tema kaaslased?

7 Piibliuurijad palusid pühakirja uurides Jehoovalt juhatust, nad jõudsid õpetustes üksmeelele, kogusid tõesed õpetused kokku ja avaldasid trükis. Ristiusk oli sajandeid olnud mähkunud vaimsesse pimedusse. Selle paljude õpetuste juured olid paganluses. Üheks näiteks on hinge surematuse õpetus. 19. sajandil uurisid mõned siiralt Piiblit ja mõistsid, et see õpetus ei tugine pühakirjale. Henry Grew, George Stetson ja George Storrs paljastasid julgelt selle saatanliku vale nii kirjasõna kaudu kui ka oma jutlustes. * Nende kirjutatu avaldas omakorda suurt mõju Russellile ja tema kaaslastele.

8 Piibliuurijate väike rühm leidis, et on teisigi hinge surematusega seotud õpetusi, mis on samamoodi segadust tekitavad ja valed, näiteks õpetus, et kõik head inimesed lähevad taevasse ja et Jumal piinab kurjade inimeste surematuid hingi igaveses põrgutules. Russell ja tema kaaslased paljastasid kartmatult need valed paljudes artiklites, raamatutes, brošüürides, traktaatides ja ajalehejutlustes.

9. Kuidas paljastas Siioni Vahitorn selle, et kolmainuõpetus on vale?

9 Samamoodi paljastasid piibliuurijad selle, et laialdaselt ja hardalt austatud kolmainuõpetus on vale. 1887. aastal kirjutas Siioni Vahitorn: „Pühakiri näitab väga selgelt, et Jehoova ja meie Issand Jeesus on eri isikud, üks on isa ja teine poeg.” Seejärel tõi artikkel välja, et on  lausa üllatav, et „idee kolmainu Jumalast – kolmest Jumalast ühes isikus ja samal ajal ühest Jumalast kolmes isikus – üleüldse oluliseks sai ja laialdaselt omaks võeti. Kuid tõsiasi, et see nii on, vaid kinnitab, kui sügavalt küll kirik magas, kui vaenlane teda valeõpetuse köidikusse sidus”.

10. Kuidas näitas Vahitorn, et aasta 1914 on eriline?

10 Ajakirja täispikk nimi Siioni Vahitorn ja Kristuse Juuresoleku Teataja näitab, et see ajakiri oli sügavalt huvitatud ennustustest, mis puudutasid Kristuse kohalolekut. Ustavad võitud, kes kirjutasid artikleid, nägid, et Taanieli prohvetikuulutuse „seitse aega” on seotud sellega, mis ajal täitub Jumala eesmärk seoses messia kuningriigiga. Juba 1870-ndatel osutati aastale 1914 kui aastale, mil need seitse aega lõpevad. (Taan. 4:25; Luuka 21:24.) Kuigi meie vennad tol ajal ei saanud täielikult aru selle aasta tähendusest, rääkisid nad kõikjal sellest, mida nad teadsid, ning sel oli suur mõju.

11., 12. a) Kellele andis vend Russell au nende õpetuste eest, mida ta õpetas? b) Kui tähtis oli Russelli ja tema kaaslaste töö 1914. aastale eelnenud kümnenditel?

 11 Ei vend Russell ega tema ustavad kaaslased võtnud endale au nende tähtsate tõdede leidmise ja mõistmise eest. Russell pidas oluliseks oma eelkäijate panust, kuid ennekõike andis ta au Jumal Jehoovale, kes õpetas oma rahvale õigel ajal seda, mida sel oli vaja teada. On selge, et Jehoova õnnistas Russelli ja tema kaaslaste jõupingutusi sõeluda tõde valest välja. Aastate möödudes erinesid nad järjest enam ristiusu kirikutest.

Vend Russell ja tema kaaslased võitlesid Piibli tõeste õpetuste eest

12 Need ustavad mehed võitlesid Piibli tõeste õpetuste eest 1914. aastale eelnenud kümnenditel ja see, mis nad tegid, oli lihtsalt hämmastav. Ajakirja Vahitorn ja Kristuse Juuresoleku Teataja 1917. aasta 1. novembri number ütles selle kohta järgmist: „Miljonid inimesed tänapäeval on vabad hirmu koormast, mille panid neile põrgutuleõpetus ja muud valeõpetused ... Tõe tulvavesi, mis hakkas tõusma enam kui 40 aastat tagasi, tõuseb üha, kuni täidab kogu maa. Vastased üritavad takistada tõel kogu maal levimast, püüdes otsekui luuaga võimsa ookeani laineid tagasi lükata.”

13., 14. a) Kuidas aitas „saadik” valmistada teed kuninga ees? b) Mida me võime õppida oma vendadelt, kes elasid enam kui sada aastat tagasi?

13 Kas Jumala rahva liikmed oleksid olnud valmis Kristuse kohaloleku alguseks, kui nad poleks suutnud eristada Jeesust tema isast Jehoovast? Loomulikult ei oleks. Samuti poleks nad olnud selleks valmis, kui nad oleksid arvanud, et surematus on miski, mis on igal inimesel, mitte ei ole hinnaline kingitus, mille saavad vaid suhteliselt vähesed Kristuse järelkäijad, või kui nad oleksid mõelnud, et Jumal piinab inimesi igavesti põrgutules. On selgelt näha, et „saadik” valmistas teed kuninga ees.

14 Mida meie võime õppida oma vendadelt, kes elasid enam kui sada aastat tagasi? Meiegi peame olema Piibli usinad lugejad ja uurijad. (Joh. 17:3.) Sedamööda, kuidas praegune materialistlik maailm jääb vaimses mõttes üha kõhnemaks, peaks meie isu vaimse toidu järele aina kasvama. (Loe 1. Timoteosele 4:15.)

„Minge välja temast, minu rahvas”

15. Mida piibliuurijad ajapikku mõistsid? (Vaata ka allmärkust.)

15 Piibliuurijad õpetasid, et maailma kirikutest on vaja lahkuda. Aastal 1879 rääkis Vahitorn „Babüloni kirikust”. Kas selle all mõeldi paavstivõimu või hoopis roomakatoliku kirikut? Nõnda olid protestantlikud usud sajandeid Piibli prohvetlikku Babüloni selgitanud. Piibliuurijad aga mõistsid ajapikku, et tänapäevase Babüloni hulka kuuluvad kõik ristiusu kirikud, sest need kõik õpetasid valeõpetusi, mida käsitlesime eespool. * Aja möödudes  ütlesid meie väljaanded üha otsesemalt, mida peaksid siirad Babüloni kirikute liikmed tegema.

16., 17. a) Kuidas ergutasid „Millenniumi koidiku” 3. köide ja Vahitorn inimesi valereligioonist ära tulema? b) Milline tegur kahandas nende hoiatuste mõjujõudu? (Vaata allmärkust.)

16 Näiteks aastal 1891 räägiti „Millenniumi koidiku” 3. köites sellest, et Jumal on hüljanud tänapäevase Babüloni, ning öeldi: „Hüljatud on kogu süsteem, kõik viimseni.” Raamatus lisati, et kõiki neid, kes „ei poolda tema valeõpetusi ega tegusid, kutsutakse nüüd üles eralduma temast”.

17 Jaanuaris 1900 andis Vahitorn nõu kõigile, kes olid ikka veel ristiusu kirikute hingekirjas ja kes põhjendasid oma teguviisi sõnadega „Ma olen kogu hingest tõe poolt ja käin haruharva teistes kirikutes”. Artiklis küsiti: „Aga kas on õige olla poolenisti Babülonist väljas ja poolenisti Babülonis? Kas sellist kuulekust ootab Jumal ... ja kas see meeldib talle ja on talle vastuvõetav? Muidugi mitte. Ta [kirikuliige] astus avalikult lepingusuhetesse usuorganisatsiooniga, kui ta sellega liitus, ja ta peaks ustavalt elama kõigi selle lepingu tingimuste järgi, kuni ta ... ütleb avalikult oma liikmeksolemisest lahti.” Aastate jooksul muutus see sõnum jõulisemaks. * Jehoova teenijad peavad katkestama kõik sidemed valereligiooniga.

18. Miks oli oluline minna Suurest Babülonist välja?

18 Kui poleks pidevalt antud hoiatusi minna välja Suurest Babülonist, siis kas uuel kuningal Kristusel oleks olnud maa peal rühm võitud teenijaid, kes oleksid olnud valmis tema kohalolekuks? Ei oleks, sest ainult need kristlased, kes on vabad Babüloni haardest, saavad teenida Jehoovat „vaimus ja tões”. (Joh. 4:24.) Kas me soovime tänapäeval samamoodi hoida end valereligioonist otsusekindlalt lahus? Meil tuleks mõelda, kas me elame käsu järgi „Minge välja temast, minu rahvas”. (Loe Ilmutus 18:4.)

Jumalateenimiseks kokkutulemine

19., 20. Kuidas innustas Vahitorn Jumala rahvast jumalateenimiseks kokku tulema?

19 Piibliuurijad õpetasid, et usukaaslased peaksid jumalateenimiseks kokku tulema, kui see on võimalik. Tõelistele kristlastele ei piisa sellest, et nad on valereligioonist välja tulnud. Oluline on osaleda õiges jumalateenimises. Juba esimestest numbritest peale on Vahitorn innustanud lugejaid jumalateenimiseks kokku tulema. Näiteks kirjutas vend Russell juulis 1880 oma ringreisist ja ütles, kui kosutavad olid kõik koosolekud olnud. Seejärel ta kannustas lugejaid saatma oma edenemise kohta kaarte, mis võidi ajakirjas avaldada. Mis oli selle eesmärk? „Meil kõigil oleks hea teada ... kuidas Issand on aidanud  teil edeneda ja kas teil õnnestub pidada koosolekuid koos nendega, kel on niisama hinnaline usk kui teil.”

Charles Russell rühma piibliuurijatega Taanis Kopenhaagenis aastal 1909

20 Aastal 1882 ilmus Vahitornis artikkel „Kooskäimine”. Artiklis innustati kristlasi pidama koosolekuid, et „üksteist vastastikku õpetada ja julgustada ning üksteise usku kinnitada”. Seal öeldi veel: „Pole oluline, kas teie keskel on õpetatuid või andekaid. Igaüks võtku kaasa oma Piibel, paber ja pliiats ning kasutage võimalikult palju abivahendeid, nagu Piibli sõnaregister ... Valige teema, paluge püha vaimu selle mõistmiseks ja seejärel lugege, mõelge, võrrelge üht piiblisalmi teisega, ning te võite kindlad olla, et püha vaim juhatab teile kätte tõe.”

21. Millist eeskuju andis teistele Allegheny kogudus seoses koosolekute ja karjasetööga?

21 Piibliuurijate peakorter asus Alleghenys Pennsylvanias (USA). Sealne kogudus andis kooskäimises teistele head eeskuju, sest kuuletus Jumala juhisele, mis on kirjas Heebrealastele 10:24, 25. (Loe.) Aastaid hiljem meenutas eakas vend Charles Capen, kuidas ta poisina neil koosolekutel  käis. Ta kirjutas: „Mäletan siiani piibliteksti, mis oli kirjutatud ühingu kokkutulekusaali seinale: „Üks on teie õpetaja: Kristus; aga teie kõik olete vennaksed”. See tekst on mulle mällu sööbinud. Jehoova rahva seas pole ilmikuid ja vaimulikke.” (Matt. 23:8.) Vend Capenil oli meeles ka see, kui kosutavad ja soojad olid koosolekud olnud ning kuidas vend Russell oli karjasena igale koguduseliikmele hoolega tähelepanu pööranud.

22. Kuidas reageerisid ustavad kristlased innustusele käia koosolekutel ja mida me neilt õpime?

22 Ustavad kristlased järgisid Allegheny koguduse eeskuju ja saadud juhendeid. Kogudusi moodustati ka muudes osariikides, näiteks Ohios ja Michiganis, ning seejärel kõikjal Põhja-Ameerikas ja teistes maades. Kas ustavad kristlased oleksid olnud Kristuse kohalolekuks valmis, kui neid ei oleks õpetatud järgima Jumala antud juhist tulla jumalateenimiseks kokku? Mõistagi ei oleks nad siis olnud valmis. Kuidas on meiega tänapäeval? Meil tuleb käia sama otsusekindlalt koosolekutel ja nõnda haarata kinni igast võimalusest koos Jumalat teenida ning üksteist vaimselt kosutada.

Innukas kuulutustöö

23. Kuidas näitas Vahitorn, et kõik võitud peavad olema tõekuulutajad?

23 Piibliuurijad õpetasid, et kõik võitud peavad olema tõekuulutajad. 1885. aastal kirjutati Vahitornis: „Me ei tohiks unustada, et igaüks, kes kuulub võitute hulka,  on võitud kuulutama (Jes. 61:1), kutsutud teenistusse.” 1888. aastal öeldi selles ajakirjas: „Meie ülesanne on ilmne ... Kui me seda ei täida ja endale vabandusi otsime, oleme laisad sulased ning näitame, et me ei vääri kõrget positsiooni, mida meile on pakutud.”

24., 25. a) Mida vend Russell ja tema kaaslased veel tegid, peale selle, et ergutasid inimesi kuulutama? b) Mismoodi kirjeldas üks kolportöör oma tööd enne autoajastut?

24 Vend Russell ja tema kaaslased tegid enamat kui ergutasid inimesi kuulutama. Nad hakkasid välja andma traktaatide seeriat, mida nimetati „Piibliuurijate traktaatideks”, hiljem sai see nimeks „Algsete usutõdede kvartaliväljaanne”. Need anti Vahitorni lugejatele, et nad saaksid neid tasuta teistele jagada.

Meil on hea mõelda sellele, kas kuulutustöö on meie elu keskmes.

25 Neid, kes tegid täisajaliselt kuulutustööd, kutsuti kolportöörideks. Charles Capen, kellest oli varem juttu, oli üks neist. Hiljem ta meenutas: „Et käia läbi oma territoorium Pennsylvanias, kasutasin USA geoloogiateenistuse kaarte. Kaartidele olid märgitud kõik teed, nii et sain iga maakonna jalgsi läbi käia. Vahel pärast kolmepäevast retke inimeste juurde, et võtta neilt vastu „Kirjauurimuste” sarja raamatute tellimusi, üürisin hobuse ja vankri, et raamatud kohale viia. Sageli jäin farmerite juurde öömajale. Niisugune oli elu enne autoajastut.”

Kolportöör vankriga, mille küljele oli joonistatud „Ajajärkude kaart”

26. a) Miks pidi Jumala rahvas tegema kuulutustööd, et olla valmis Kristuse valitsemiseks? b) Mille peale meil oleks hea mõelda?

26 Kuulutustöö nõudis algusaegadel kahtlemata julgust ja tarmu. Kas tõelised kristlased oleksid olnud valmis Kristuse valitsemiseks, kui neile poleks õpetatud, kui tähtis on kuulutustöö? Muidugi ei oleks. See töö pidi ju saama Kristuse kohaloleku aja silmapaistvaks jooneks. (Matt. 24:14.) Jumala rahvas pidi olema ette valmistatud selleks, et panna see elupäästev töö oma elus kesksele kohale. Meil tänapäeval on hea mõelda sellele, kas kuulutustöö on meie elu keskmes ja kas toome ohvreid selle nimel, et selles töös kogu hingest osaleda.

Jumala kuningriik on sündinud!

27., 28. Mida nägi Johannes nägemuses ja kuidas Saatan ja tema deemonid kuningriigi sünnile reageerisid?

27 Lõpuks jõudis kätte pöördeline aasta: aasta 1914. Nagu oli juttu peatüki alguses, ei näinud ükski inimsilm neid tähelepanuväärseid sündmusi, mis toimusid taevas. Ent apostel Johannesele anti nägemus, kus kirjeldati neid asju sümboolselt. Püüa seda endale ette kujutada. Johannes näeb „erakordset nägemust” taevas. Jumala „naine” – tema organisatsiooni taevane osa, kuhu kuuluvad vaimolendid – on lapseootel ja sünnitab poja. See sümboolne laps pidi peagi hakkama „kõiki rahvaid karjatama raudkepiga”. Pärast sündi aga haarati laps „Jumala ja tema trooni juurde”. Seejärel ütles taevas vali hääl: „Nüüd on  tulnud Jumala pääste, vägi ja kuningriik ning tema võitu on saanud võimu.” (Ilm. 12:1, 5, 10.)

28 Pole kahtlustki, et Johannes nägi nägemuses messia kuningriigi sündi. See oli tähelepanuväärne sündmus, ent kõigile see ei meeldinud. Saatan ja tema deemonid sõdisid ustavate inglitega, kes allusid Miikaelile ehk Kristusele. Milline oli tulemus? Piiblis öeldakse: „Niisiis visati alla see suur lohe, see algne madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu maailma. Ta heideti alla maa peale ja tema inglid heideti alla koos temaga.” (Ilm. 12:7, 9.)

1914. aastal hakkasid piibliuurijad tähele panema tundemärki Kristuse nähtamatu kohaloleku kohta

29., 30. Kuidas muutus olukord pärast kuningriigi sündi a) maa peal? b) taevas?

29 Ammu enne 1914. aastat ütlesid piibliuurijad, et sel erilisel aastal algab hädaaeg. Kuid isegi nemad ei suutnud ette kujutada, kui täpseks nende ettekuulutus osutub. Nagu Johannese nägemus näitas, pidi Saatan hakkama inimkonda veelgi võimsamalt mõjutama. Piiblis on kirjas: „Häda maale ja merele, sest Kurat on tulnud alla teie juurde ja ta on väga vihane, kuna ta teab, et talle on jäänud vähe aega.” (Ilm. 12:12.) Aastal 1914 puhkes esimene maailmasõda ja üle maailma hakkas täituma tundemärk Kristuse kohaloleku kohta kuninglikus väes. Alanud olid selle maailma „viimsed päevad”. (2. Tim. 3:1.)

30 Taevas oli aga suur rõõm. Saatan ja tema deemonid olid sealt igaveseks minema kihutatud. Johannese jutustuses öeldakse: „Seepärast rõõmustage, taevas ja teie, kes seal elate!” (Ilm. 12:12.) Nüüd, kus taevad olid puhastatud ja Jeesus kuningaks kroonitud, oli messia kuningriik valmis tegutsema maa peal oleva Jumala rahva heaks. Mida see ette võttis? Nagu nägime peatüki alguses, hakkas Kristus „lepingu saadikuna” kõigepealt puhastama Jumala teenijaid siin maa peal. Mida see tähendas?

Läbikatsumisaeg

31. Mida ennustas Malaki puhastamisaja kohta ja mismoodi hakkas see ennustus täituma? (Vaata ka allmärkust.)

31 Malaki ennustas, et puhastamisaeg pole kerge. Ta kirjutas: „Kes suudab taluda tema tulekupäeva ja kes jääb tema ilmudes püsima? Sest ta on nagu sulataja tuli ja nagu pesupesijate leelis.” (Mal. 3:2.) Kui õigeks küll need sõnad osutusid! Alates 1914. aastast seisid Jumala rahva liikmed maa peal silmitsi proovilepanevate olukordade ja raskustega, mis neid järjest tabasid. Esimese maailmasõja ajal kiusati paljusid piibliuurijaid julmalt taga ja neid pandi vangi. *

32. Millised pinged olid Jumala rahva seas pärast 1916. aastat?

32 Ka organisatsiooni sees oli pingeid. 1916. aastal suri vend Russell kõigest 64-aastasena ning paljud Jumala rahva  hulgast olid vapustatud. Pärast tema surma ilmnes, et mõned olid pidanud ühte usus eeskujulikku meest liiga tähtsaks. Vend Russelli oli hakatud hardalt austama, ehkki ta ise ei soovinud endale sellist austust. Paljud arvasid, et pärast tema surma lõppes tõe järkjärguline ilmsiks tegemine, ning osa inimesi seisis kibedalt vastu teiste püüetele edasi liikuda. Niisugune hoiak viis usust taganemiseni ja see lõhestas organisatsiooni.

33. Kuidas panid täitumata ootused Jumala rahva proovile?

33 Ka täitumata ootused olid proovikiviks. Kuigi Vahitorn oli õigesti näidanud, et aastal 1914 lõpevad rahvastele määratud ajad, ei saanud vennad siiski aru, mis sel aastal pidi toimuma. (Luuka 21:24.) Nad arvasid, et aastal 1914 võtab Kristus oma võitud pruudiklassi taevasse koos endaga valitsema. Selline ootus ei täitunud. 1917. aasta lõpus teatas Vahitorn, et 40-aastane lõikusaeg lõpeb 1918. aasta kevadel. Aga kuulutustöö ei lõppenud, vaid sai pärast selle tähtaja möödumist hoogu juurde. Vahitorn selgitas seda nii, et lõikus oli küll lõppenud, aga käis järelnoppimine. Ometi lõpetasid mõned Jehoova teenimise, sest olid pettunud.

34. Milline heidutav katsumus tabas Jumala rahvast 1918. aastal ja miks ristiusu vaimulikud pidasid Jumala rahvast otsekui surnuks?

34 Aastal 1918 tabas Jumala rahvast heidutav katsumus. Joseph Franklin Rutherford, kes sai pärast Russelli Jumala rahva eestvedajaks, arreteeriti koos seitsme vastutava vennaga. Nad mõisteti valesüüdistuste alusel pikaks ajaks vangi Atlanta föderaalvanglasse. Mõnda aega võis tunduda, et Jumala rahva töö on seiskunud. Paljud ristiusu vaimulikud rõõmustasid. Nad arvasid, et nüüd, kus juhid on vangis, Brooklyni peakorter suletud ja kuulutustöö Ameerikas ja Euroopas rünnaku all, on need tülikad piibliuurijad otsekui surnud ega kujuta enam mingit ohtu. (Ilm. 11:3, 7–10.) Kuidas nad küll eksisid!

Taaselustamisaeg

35. Miks lubas Jeesus oma järelkäijatel raskusi kogeda ja mida ta tegi nende aitamiseks?

35 Tõe vaenlased ei aimanudki, et Jeesus oli lasknud niisugustel raskustel oma rahvast tabada, sest Jehoova oli sel ajal kui „hõbedasulataja ja -puhastaja”. (Mal. 3:3.) Jehoova ja tema poeg olid kindlad, et ustavad jumalateenijad tulevad neist tulistest usuproovidest puhastatuna välja ning sobivad veelgi paremini kuninga teenistusse. 1919. aasta algul ilmnes, et Jumala vaim oli teinud seda, mis oli Jumala rahva vaenlaste meelest olnud võimatu. Ustavad jumalateenijad taaselustati! (Ilm. 11:11.) Sel ajal täitus üks viimsete päevade tundemärgi oluline tahk. Kristus määras ametisse „ustava ja aruka orja”, väikse  rühma võitud mehi, kes said tema rahva eestvedajaks ning andsid vaimset toitu õigel ajal. (Matt. 24:45–47.)

36. Mis näitas, et Jumala rahvas oli vaimselt taas ellu virgunud?

36 Vend Rutherford oma kaaslastega vabastati vanglast 26. märtsil 1919. Peagi hakati kavandama kokkutulekut, mis pidi toimuma sama aasta septembris. Tehti ettevalmistusi ka selleks, et hakata välja andma veel ühte ajakirja ning selle nimeks sai Kuldne Aeg. See Vahitorni kaasajakiri oli mõeldud kuulutustööl levitamiseks. * Samal aastal nägi ilmavalgust esimene Ringkiri (praegu on kasutusel „Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku töövihik). Esimestest numbritest peale on see innustanud tegema kuulutustööd. On näha, et alates 1919. aastast pöörati suurt rõhku majast majja kuulutustööle.

37. Miks ei jäänud mõned pärast 1919. aastat Jehoovale ustavaks?

37 Samuti puhastas Kristuse teenijaid kuulutustöö tegemine, sest uhketel inimestel polnud vähimatki tahtmist teha seda alandlikkust nõudvat tööd. Need, kes ei soovinud selles töös osaleda, lõid ustavatest jumalateenijatest  lahku. Pärast aastat 1919 mõned kristlased kibestusid, hakkasid Jehoova ustavat rahvast laimama ja teotama ning asusid koguni selle tagakiusajate poolele.

38. Mida kinnitavad Kristuse järelkäijate edusammud ja võidud?

38 Ent kõigist katsumustest hoolimata läks Kristuse järelkäijatel vaimses mõttes väga hästi. Sealtmaalt alates kinnitab iga nende edusamm, iga nende võit veenvalt seda, et Jumala kuningriik valitseb. Üksnes tänu Jumala võimsale toele ja õnnistusele – mida ta pakkus oma poja ja kuningriigi kaudu – oli võimalik, et rühm ebatäiuslikke inimesi sai ühe võidu teise järel Saatana ja tema kurja maailma üle! (Loe Jesaja 54:17.)

Vend Rutherford pidamas sütitavat kõnet kokkutulekul vaid mõni kuu pärast vanglast vabanemist

39., 40. a) Millised on selle väljaande erijooned? b) Kuidas selle väljaande uurimine sulle kasuks tuleb?

39 Järgmistes peatükkides uurime, mida on Jumala kuningriik maa peal saavutanud saja aasta jooksul pärast oma sündi taevas. Raamatu iga osa räägib lähemalt ühest kuningriigitöö tahust. Igas peatükis on kordamiskast, mis aitab igaühel kindlaks teha, kui reaalne kuningriik talle on. Viimastes peatükkides arutame, milliseid sündmusi on oodata, kui kuningriik peagi tuleb, et hävitada kurjad ja teha maast paradiis. Kuidas selle väljaande uurimine sulle kasuks tuleb?

40 Saatan tahab murendada sinu usku Jumala kuningriiki. Aga Jehoova tahab sinu usku tugevdada, et see kaitseks sind ja aitaks vaimselt tugevaks jääda. (Efesl. 6:16.) Seepärast me innustame sind seda väljaannet hoolega uurima. Uurides mõtle sellele, kas Jumala kuningriik on sulle reaalne. Mida reaalsem on see sulle praegu, seda tõenäolisemalt oled ustavalt toetamas kuningriiki päeval, kui igaüks näeb, et Jumala kuningriik on reaalne ja valitseb.

^ lõik 7 Rohkem infot H. Grew’, G. Stetsoni ja G. Storrsi kohta leiab raamatust „Jehoova tunnistajad – Jumala kuningriigi kuulutajad” („Jehovah’s Witnesses – Proclaimers of God’s Kingdom”), lk 45–46, ja filmist „Jehoova tunnistajad. Usk tegudes”, 1. osa.

^ lõik 15 Kuigi piibliuurijad mõistsid, et on vaja eemalduda usuorganisatsioonidest, kes on maailma sõbrad, pidasid nad aastaid oma kristlikeks vendadeks neid, kes ei kuulunud küll piibliuurijate hulka, kuid kes uskusid lunastusse ja väitsid end olevat Jumalale pühendunud.

^ lõik 17 Üks tegur, mis nende hoiatuste mõjujõudu kahandas, oli seisukoht, et need käisid peamiselt Kristuse väikse karja, 144 000 kohta. Viiendas peatükis näeme, et enne aastat 1935 arvati, et „suure rahvahulga” seas, kellest räägitakse piiblikohas Ilmutus 7:9, 10, on lõpmata palju ristiusu kirikute liikmeid ja et nad moodustavad teisejärgulise taevase klassi, mis on tasu selle eest, et nad on lõpuks võtnud seisukoha Kristuse poolel.

^ lõik 31 1920. aasta septembris ilmus ajakirja Kuldne Aeg (praegu Ärgake!) erinumber, mis rääkis üksikasjalikult paljudest esimese maailmasõja aegsetest, kohati äärmiselt julmadest tagakiusamisjuhtudest Ameerika Ühendriikides, Inglismaal, Kanadas ja Saksamaal. Seevastu esimesele maailmasõjale eelnenud aastakümnetel ei esinenud sellist tagakiusamist peaaegu üldse.

^ lõik 36 Palju aastaid oli Vahitorn mõeldud peamiselt väikse karja liikmete õpetamiseks.