Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 14. PEATÜKK

Ustavad üksnes Jumala valitsusele

Ustavad üksnes Jumala valitsusele

PEATÜKI TUUM

Ustavusest Jumala kuningriigile ei soovi Jumala rahvas kuuluda maailma

1., 2. a) Millisest põhimõttest on Jeesuse järelkäijad juhindunud meie päevini välja? b) Kuidas on meie vaenlased püüdnud meid võita ja mis on olnud tulemus?

JEESUS seisis Pilatuse, kõige mõjuvõimsama kohtuniku ees, kes tollal juutide üle kohut mõistis, ja tegi teatavaks põhimõtte, millest tema järelkäijad juhinduvad siiani. „Minu kuningriik ei kuulu sellesse maailma,” lausus ta. „Kui mu kuningriik kuuluks sellesse maailma, siis oleksid mu alamad võidelnud, et juudid poleks mind kinni võtnud. Aga minu kuningriik ei ole sellest maailmast.” (Joh. 18:36.) Pilatus lasi Jeesuse hukata, kuid see võit jäi üürikeseks. Jeesus äratati surnuist üles. Võimsa Rooma riigi keisrid tahtsid Kristuse järelkäijad ära hävitada, kuid nende kavatsused jooksid liiva. Kristlased levitasid kuningriigisõnumit terves muistses maailmas. (Kol. 1:23.)

2 Pärast seda kui kuningriik hakkas 1914. aastal valitsema, on mõned võimsaimad sõjalised jõud ajaloos püüdnud Jumala rahvast minema pühkida. Kuid kellelgi pole õnnestunud meist võitu saada. Paljud valitsused ja poliitilised rühmitised on püüdnud sundida meid konfliktides nende poolele asuma. Nad pole aga suutnud meie seas lõhesid tekitada. Praegu elavad Jumala kuningriigi alamad peaaegu iga rahva keskel, kuid sellest hoolimata me moodustame ülemaailmse vennaskonna, mis jääb maailma poliitilistes küsimustes rangelt erapooletuks. Meie ühtsus on ilmselgeks tõendiks selle kohta, et Jumala kuningriik valitseb ning et kuningas Jeesus Kristus suunab, puhastab ja kaitseb oma alamaid. Uurigem lähemalt, kuidas ta on seda teinud ning milliseid usku tugevdavaid kohtuvõite on ta andnud jumalateenijatele, kes „ei kuulu maailma”. (Joh. 17:14.)

Kerkib esile keeruline küsimus

3., 4. a) Mis sündmused leidsid aset kuningriigi sünni ajal? b) Kas Jumala rahvas on alati selgelt mõistnud erapooletuse küsimust? Selgita.

3 Pärast kuningriigi sündi toimus taevas sõda ning Saatan visati alla maa peale. (Loe Ilmutus 12:7–10, 12.) Ka maa peal süttis sõda ja see pani proovile Jumala rahva  otsusekindluse. Jumalateenijad olid kindlalt otsustanud järgida Jeesuse eeskuju ja mitte kuuluda maailma. Kuid alguses ei mõistnud nad selgelt, mida kõike poliitiline erapooletus neilt nõuab.

4 Näiteks raamatusarja „Millenniumi koidik” 6. köites, * mis ilmus 1904. aastal, õhutati kristlasi hoiduma sõjategevusest. Samas öeldi seal, et kui kristlane kutsutakse väeteenistusse, peaks ta üritama saada endale ülesannet, mille täitmiseks poleks vaja osaleda lahingutegevuses. Kui see ei õnnestu ja ta saadetakse rindele, ei tohiks ta kedagi tappa. Herbert Senior, kes elas Suurbritannias ja ristiti 1905. aastal, kommenteeris tolle aja olukorda järgnevalt: „Kuna polnud selgeid juhendeid, olid vennad segaduses ega teadnud, kas on õige minna sõjaväkke, isegi kui nad täidaksid ainult selliseid ülesandeid, mis ei nõua lahingutegevuses osalemist.”

5. Mida öeldi 1915. aasta 1. septembri Vahitornis?

1915. aastal hakkas meie arusaam selles asjas selginema. Sama aasta 1. septembri Vahitornis öeldi seoses „Kirjauurimustes” toodud soovitustega: „Tekib küsimus, kas selline käitumine ei ole mitte kompromissi tegemine.” Aga mis saab siis, kui kristlast ähvardatakse maha lasta, kuna ta keeldub mundri kandmisest ja väeteenistusest? Artiklis arutleti: „Kas see, kui meid lastakse maha seetõttu, et oleme ustavad Rahuvalitsejale ja keeldume rikkumast tema antud käsku, on halvem sellest, kui meid lastakse maha siis, kui oleme maiste kuningate võitluslipu all ja näiliselt toetame nende tegevust ning vähemalt väliselt ei järgi meie taevase kuninga õpetusi? Nende kahe surma vahel valides me eelistame esimest: me sureksime pigem sellepärast, et soovime olla meie taevasele kuningale ustavad.” Hoolimata neist jõulistest sõnadest, lausuti artikli lõpus: „Me ei sunni kedagi seda teed valima. See on kõigest soovitus.”

6. Mida sa õppisid vend Herbert Seniori eeskujust?

6 Mõned vennad said sellest juhendist selgelt aru ja võtsid kindla seisukoha. Eelmainitud Herbert Senior lausus: „Minu arust ei olnud põhimõttelist vahet, kas laadida laskemoona laevalt maha [lahingutegevuses mitteosalemine] või laadida sellega relva.” (Luuka 16:10.) Kuna vend Senior keeldus süümelistel kaalutlustel sõjaväeteenistusest, pandi ta vangi. Tema ja veel neli venda kuulusid 16-liikmelisse rühma, kus oli ka teistest religioonidest mehi, ja nad kõik keeldusid väeteenistusest süümelistel kaalutlustel ning kandsid osa oma karistusest Richmondi vanglas Suurbritannias. Sealt saadeti Herbert koos teistega salaja Prantsusmaale rindejoonele. Nad mõisteti seal surma mahalaskmise teel. Herbert ja mitmed teised  rivistati laskekomando ette, kuid neid ei tapetud. Kohtuotsus muudeti hoopis kümneaastaseks vanglakaristuseks.

„Ma mõistsin, et Jumala rahvas peab olema teistega rahujalal isegi siis, kui ähvardab sõda.” Simon Kraker (vaata lõiku 7)

7. Mida mõistis Jumala rahvas, kui algas teine maailmasõda?

7 Kui puhkes teine maailmasõda, nägi Jehoova rahvas veelgi selgemalt, mida tähendab erapooletus ja mida nõuab Jeesuse eeskuju järgimine. (Matt. 26:51–53; Joh. 17:14–16; 1. Peetr. 2:21.) Näiteks avaldati 1939. aasta 1. novembri Vahitornis pöördelise tähtsusega artikkel „Erapooletus”, kus öeldi: „Jehoova lepingurahvas järgib nüüdsest reeglit jääda rahvastevahelistes sõdades rangelt erapooletuks.” Simon Kraker, kes teenis hiljem peakorteris, ütles selle artikli kohta: „Ma mõistsin, et Jumala rahvas peab olema teistega rahujalal isegi siis, kui ähvardab sõda.” See oli tõesti õigeaegne vaimne toit ja aitas Jumala rahval valmistuda rünnakuks, kus nende ustavus kuningriigile pandi katsele enneolematul moel.

Vastupanu „jõgi”

8., 9. Kuidas täitus apostel Johannese ennustus?

8 Apostel Johannes rääkis prohvetlikult, et pärast kuningriigi sündi aastal 1914 püüab lohe ehk Kurat minema pühkida kõik Jumala kuningriigi toetajad, pursates  oma suust välja sümboolse jõe. * (Loe Ilmutus 12:9, 15.) Kuidas see ennustus täitus? Alates 1920. aastatest tabas Jumala rahvast vastupanu otsekui veetulv. Nagu paljud teisedki Põhja-Ameerika vennad, heideti ka vend Kraker teise maailmasõja ajal vanglasse, sest ta oli ustav Jumala kuningriigile. Jehoova tunnistajad moodustasid sõja ajal rohkem kui kaks kolmandikku vangidest, kes kandsid USA föderaalvanglates usulistel põhjustel väeteenistusest keeldumise tõttu vanglakaristust.

9 Kuradil ja tema käsilastel oli kindel nõu murda kuningriigi alamate laitmatus, sõltumata nende elukohast. Kõikjal Aafrikas, Euroopas ja USA-s viidi jumalateenijaid kohtute ja armuandmiskomisjonide ette. Kuna nad olid kindlalt otsustanud jääda erapooletuks, pandi neid vangi, peksti ja sandistati. Saksamaal seisid meie vennad silmitsi erakordselt tugeva survega, sest nad keeldusid ütlemast „Heil Hitler!” ja ei toetanud sõjategevust. Natsivalitsuse ajal vangistati hinnangute kohaselt 6000 Jehoova tunnistajat ning piinajate käe läbi suri rohkem kui 1600 saksa ja muust rahvusest tunnistajat. Sellest hoolimata ei õnnestunud Kuradil tekitada Jumala rahvale püsivat kahju. (Mark. 8:34, 35.)

„Maa” neelab ära „jõe”

10. Mida sümboliseerib „maa” ja mida on see Jumala rahva kaitsmiseks teinud?

10 Apostel Johannese kirja pandud ennustuses öeldi, et „maa” – praeguse inimühiskonna mõistlikum osa – neelab ära tagakiusamise „jõe”, tulles seeläbi appi Jumala rahvale. Kuidas on täitunud see osa prohvetiennustusest? Teisele maailmasõjale järgnenud aastakümnetel on „maa” tihti sekkunud asjade kulgu, et kaitsta messia kuningriigi toetajaid. (Loe Ilmutus 12:16.) Näiteks on mitmed mõjuvõimsad kohtud kaitsnud Jehoova tunnistajate õigust keelduda väeteenistusest ja natsionalistlikes tseremooniates osalemisest. Vaadelgem esiteks mõningaid suuri võite, mis Jehoova on oma rahvale andnud väeteenistust puudutavates kohtuasjades. (Laul 68:20.)

11., 12. Millise raskusega seisid silmitsi vennad Sicurella ja Thlimmenos ning milline oli lõpptulemus?

11 Ameerika Ühendriigid. Anthony Sicurella kasvas Jehoova tunnistajate peres, kus oli kuus last. Ta ristiti 15-aastaselt. Kui ta sai 21-aastaseks, võttis ta end kutsealuste komisjonis vaimulikuna arvele. Kaks aastat hiljem, 1950. aastal esitas ta avalduse, et teda võetaks arvele hoopis kui süümelistel kaalutlustel keeldujat. Kuigi Föderaalse Juurdlusbüroo aruandes ei esitatud mingeid vastuväiteid, jättis justiitsministeerium tema avalduse rahuldamata. Pärast mitmeid kohtuprotsesse oli USA ülemkohus  valmis vend Sicurella juhtumi arutusele võtma ning langetas otsuse tema kasuks, tühistades sellega alama astme kohtu otsuse. See kohtuvõit lõi pretsedendi, mis tuli kasuks teistele USA kodanikele, kes süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keeldusid.

12 Kreeka. 1983. aastal mõisteti Iakovos Thlimmenos süüdi allumatuses, sest ta keeldus kandmast sõjaväemundrit, ja ta pandi vangi. Pärast vanglast vabanemist soovis ta asuda tööle raamatupidajana, kuid ta avaldus lükati tagasi, kuna ta oli kandnud kriminaalkaristust. Ta andis asja kohtusse, ent kaotas Kreeka kohtutes. Seejärel pöördus vend Thlimmenos selle asjaga Euroopa inimõiguste kohtusse (EIK). Aastal 2000 langetas EIK-i suurkoda, kuhu kuulus 17 kohtunikku, otsuse tema kasuks ning sellega loodi pretsedent diskrimineerimise vastu. Enne seda kohtulahendit olid rohkem kui 3500 venda Kreekas kantud karistusregistrisse, sest nad olid erapooletuse pärast kandnud vanglakaristust. Pärast seda soodsat kohtuotsust andis Kreeka välja seaduse, millega nende vendade nimed karistusregistrist kustutati. Lisaks, kui Kreekas vaadati üle põhiseadus, kinnitati mõni aasta varem vastu võetud seadust, millega anti kõigile Kreeka kodanikele õigus osaleda asendusteenistuses.

„Enne kohtusaali astumist palvetasin tuliselt Jehoova poole ja tundsin, kuidas ta andis mulle rahu.” Ivailo Stefanov (vaata lõiku 13)

13., 14. Mida me võime õppida kohtuasjadest, mis olid seotud vendade Stefanovi ja Bajatjaniga?

13 Bulgaaria. 1994. aastal kutsuti 19-aastane Ivailo Stefanov sõjaväkke. Ta keeldus minemast nii sõjaväkke kui ka sõjaväe alluvuses tegutsevasse asendusteenistusse. Vend Stefanov mõisteti 18 kuuks vangi, kuid ta kaebas otsuse edasi, tuginedes oma õigusele keelduda väeteenistusest süümelistel kaalutlustel. Lõpuks jõudis tema kohtuasi EIK-i. Aastal 2001, enne kui EIK jõudis vend Stefanovi kohtuasja arutada, sõlmiti temaga mõlemaid osapooli rahuldav kokkulepe. Bulgaaria valitsus kuulutas välja amnestia, mis puudutas kõiki Bulgaaria kodanikke, kes olid valmis osalema asendusteenistuses, sealhulgas vend Stefanovit. *

14 Armeenia. Vahan Bajatjan kutsuti 2001. aastal kohustuslikku väeteenistusse. * Ta keeldus sellest süümelistel kaalutlustel, kuid kaotas kõik kohtuprotsessid oma riigi kohtutes. 2002. aasta septembris hakkas ta kandma kahe ja poole aastast vanglakaristust, aga vabastati kümne ja poole kuu pärast. Selle aja jooksul kaebas ta kohtuasja edasi EIK-i, kes võttis selle arutlusele. Kuid 27. oktoobril 2009 langetas ka EIK otsuse tema kahjuks. See kohtuotsus oli ränk hoop samas olukorras olevatele Armeenia vendadele. Siiski oli EIK-i suurkoda valmis seda  kohtuasja uuesti üle vaatama ja 2011. aasta 7. juulil langetas suurkoda otsuse Vahan Bajatjani kasuks. See oli esimene kord, kui EIK tunnustas, et usulistel põhjustel väeteenistusest keeldumine peaks olema kaitstud õigusega mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele. See kohtulahend ei kaitse üksnes Jehoova tunnistajate, vaid ka nende sadade miljonite inimeste õigusi, kes elavad Euroopa Nõukogu liikmesmaades. *

Armeenia vennad vabastati vanglast pärast EIK-i langetatud soodsat otsust

Natsionalistlikud tseremooniad

15. Miks Jehoova rahvas ei osale natsionalistlikes tseremooniates?

15 Jehoova teenijad jäävad ustavaks messia kuningriigile mitte üksnes sellega, et ei lähe väeteenistusse, vaid ka sellega, et nad keelduvad lugupidavalt natsionalistlikes tseremooniates osalemast. Eriti pärast teise maailmasõja puhkemist on patriotism levinud üle kogu maakera. Paljude riikide kodanikud peavad näitama ustavust oma riigile  sellega, et annavad truudusvande, laulavad maa hümni või tervitavad riigilippu. Kuid meie jäägitu pühendumus kuulub Jehoovale. (2. Moos. 20:4, 5.) Seetõttu on meid tabanud tagakiusamise tulv. Jehoova on aga taas pannud „maa” neelama osa sellest vastupanutulvast. Järgnevalt on toodud kõigest mõned näited tähelepanuväärsetest võitudest, mis Jehoova on meile Kristuse kaudu andnud. (Laul 3:8.)

16., 17. Millise olukorraga seisid silmitsi Lillian ja William Gobitas ning mida me võime nende juhtumist õppida?

16 Ameerika Ühendriigid. 1940. aastal langetas USA ülemkohus kohtuasjas „Minersville’i koolipiirkond vs. Gobitis” kaheksa häält ühe vastu otsuse Jehoova tunnistajate kahjuks. 12-aastane Lillian Gobitas * ja tema 10-aastane vend William tahtsid jääda Jehoovale ustavaks ning keeldusid tervitamast lippu ja andmast truudusvannet. Selle tagajärjel heideti nad koolist välja. Nende juhtum jõudis ülemkohtusse ja see otsustas, et kooli tegevus ei olnud põhiseadusega vastuolus, sest selle eesmärk oli hoida „rahvuslikku ühtsust”. See kohtuotsus tõi kaasa kohutava tagakiusamislaine. Tunnistajate lapsi heideti koolist välja, paljud täiskasvanud kaotasid töö ja suur hulk tunnistajaid sai viga märatseva rahvajõugu rünnakutes. Raamatus „The Lustre of Our Country” öeldakse: „Jehoova tunnistajate tagakiusamine aastatel 1941–1943 oli suurim religioosse sallimatuse puhang 20. sajandi Ameerikas.”

17 Jumala rahva vaenlaste võidurõõm ei kestnud kaua. 1943. aastal käsitles ülemkohus Gobitase juhtumiga sarnanevat kohtuasja „Lääne-Virginia osariigi haridusnõukogu vs. Barnette”. Sel korral andis ülemkohus võidu Jehoova tunnistajatele. See oli esimene kord USA ajaloos, kui ülemkohus pärast nii lühikest aega oma otsuse ümber muutis. Pärast kohtuvõitu vähenes Jehoova tunnistajate avalik tagakiusamine USA-s märgatavalt. Tänu sellele kohtuprotsessile austatakse kõigi USA kodanike õigusi rohkem.

18., 19. Mis aitas Pablo Barrose sõnul jääda tal ustavaks ja kuidas saavad teised Jehoova teenijad tema eeskuju järgida?

18 Argentina. 1976. aastal visati 8-aastane Pablo Barros ja tema 7-aastane vend Hugo koolist välja, sest nad ei osalenud lipu heiskamise tseremoonial. Ühel juhtumil kooli direktriss tõukas Pablot ja lõi talle vastu pead. Ta käskis jääda mõlemal poisil tunniks ajaks pärast tunde ja püüdis sundida neid osalema patriootlikel kombetalitustel. Pablo lausus seda katsumust meenutades: „Ilma Jehoova abita ei oleks ma suutnud survele vastu seista ja laitmatuks jääda.”

19 Kui asi jõudis kohtusse, jättis kohtunik jõusse kooli otsuse heita Pablo ja Hugo koolist välja. See otsus kaevati aga edasi Argentina ülemkohtusse. 1979. aastal muutis  ülemkohus alama astme kohtu otsust ja teatas: „Langetatud karistus [väljaheitmine] on vastuolus põhiseadusega tagatud õigusega õppida (artikkel 14) ja riigi kohusega tagada algharidus (artikkel 5).” See võit tuli kasuks umbes tuhandele Jehoova tunnistajate lapsele. Mõnede laste koolist väljaheitmise protsess peatati ja teised, nagu Pablo ja Hugo, võeti kooli tagasi.

Paljud tunnistajatest noored on jäänud katsetes ustavaks

20., 21. Kuidas tugevdas Roel ja Emily Embralinagi kohtuasi sinu usku?

20 Filipiinid. 1990. aastal visati koolist välja 9-aastane Roel Embralinag, * tema 10-aastane õde Emily ning veel üle 65 tunnistajast õpilase, kuna nad ei tervitanud lippu. Roeli ja Emily isa Leonardo püüdis kooliametnikke ümber veenda, kuid tulemusteta. Lõpuks, kui olukord oli läinud üha halvemaks, esitas Leonardo kaebuse ülemkohtusse. Leonardol polnud ei raha ega ka advokaati. Terve pere palvetas juhatuse saamiseks tuliselt Jehoova poole. Kogu sel raskel ajal pidid lapsed taluma pilkamist ja mõnitamist.  Leonardole tundus, et tal pole lootustki seda kohtuasja võita, sest tal polnud juriidilist haridust.

21 Läks aga nii, et perekonda esindas advokaat Felino Ganal, kes oli varem töötanud riigi ühes kõige mainekamas advokaadibüroos. Selleks ajaks, kui kohtuprotsess toimus, oli temast saanud Jehoova tunnistaja ja ta ei töötanud enam selles kohas. Ülemkohus langetas ühehäälselt otsuse Jehoova tunnistajate kasuks ja tühistas koolist väljaheitmise korraldused. Need, kes soovisid Jehoova rahva laitmatust murda, pidid taas kord leppima kaotusega.

Erapooletus toob ühtsuse

22., 23. a) Kuidas see on võimalik, et me oleme saanud nii palju tähelepanuväärseid kohtuvõite? b) Mida tõendab meie ülemaailmne rahumeelne vennaskond?

22 Kuidas see on võimalik, et Jehoova rahvas on saanud nii palju tähelepanuväärseid kohtuvõite? Meil pole ju poliitilist mõjuvõimu. Siiski on ühes riigis teise järel ja kõiksugustes kohtutes erapooletud kohtunikud kaitsnud meid visade vastaste rünnakute eest ning loonud sealjuures pretsedente põhiseaduse tõlgendamiseks. Pole kahtlustki, et Kristus on toetanud meie pingutusi nende võitude saavutamiseks. (Loe Ilmutus 6:2.) Miks me peame kohtulahinguid? Meie eesmärk pole õigussüsteemi reformida. Me soovime hoopis tagada, et saaksime takistamatult jätkata meie kuninga Jeesus Kristuse teenimist. (Ap. t. 4:29.)

23 Keset maailma, mis on poliitiliste erimeelsuste ja sügavale juurdunud viha tõttu killustunud, on meie kuningas Jeesus Kristus kõikjal õnnistanud oma järelkäijate pingutusi jääda erapooletuks. Saatanal pole õnnestunud meie ühtsust rikkuda ega meist võitu saada. Kuningriik on kogunud kokku miljoneid inimesi, kes „ei õpi enam sõdima”. Meie ülemaailmne rahumeelne vennaskond on tõeline ime ja see tõendab ilmselgelt, et Jumala kuningriik valitseb! (Jes. 2:4.)

^ lõik 4 Seda köidet tunti ka pealkirja järgi „Uus loodu”. Hiljem sai raamatusarja „Millenniumi koidik” uueks nimeks „Kirjauurimused”.

^ lõik 8 Selle ennustuse kohta leiad arutelu raamatu „Ilmutuse suurejooneline haripunkt on peagi käes!” („Revelation – Its Grand Climax At Hand!”) 27. peatükist, lk 184–186.

^ lõik 13 Kokkuleppe üheks punktiks oli see, et Bulgaaria valitsus pidi pakkuma kõigile süümelistel kaalutlustel keeldujatele võimalust osaleda tsiviilvõimu alluvuses olevas asendusteenistuses.

^ lõik 14 Rohkem infot selle juhtumi kohta leiab Vahitornist 1. november 2012 artiklist „Euroopa Inimõiguste Kohus kaitseb õigust süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keelduda”.

^ lõik 14 Armeenia valitsus vangistas 20 aasta jooksul üle 450 noore Jehoova tunnistaja. Viimased noormehed vabastati 2013. aasta novembris.

^ lõik 16 Kohtuaruannetes oli perekonnanimi valesti kirjutatud.

^ lõik 20 Kohtuaruannetes oli perekonnanimi valesti kirjutatud: Ebralinag.