Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 3. PEATÜKK

Armasta neid, keda armastab Jumal

Armasta neid, keda armastab Jumal

„Kes tarkadega läbi käib, saab targaks.” (ÕPETUSSÕNAD 13:20)

1.–3. a) Milline ümberlükkamatu tõde on kirjas Piiblis? b) Mida teha, et meil oleksid sellised sõbrad, kes meile hästi mõjuvad?

INIMESED on mõnes mõttes nagu käsnad: nad kipuvad imama endasse kõike ümbritsevat. Väga kerge on võtta omaks nende hoiakuid, põhimõtteid ja iseloomujooni, kellega sageli lävime. Me ei pruugi seda endale isegi teadvustada.

2 Piiblis on kirjas ümberlükkamatu tõde: „Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes rumalatega seltsib, sellel läheb halvasti.” (Õpetussõnad 13:20.) Üks Piibli teatmeteos selgitab seda salmi nõnda: „Kellegagi läbikäimine tähendab, et armastame teda ja oleme temasse kiindunud.” Kas pole nii, et me kipume jäljendama neid, keda armastame? Kuna oleme neisse kiindunud, võivad nad meile tugevat mõju avaldada, kas siis head või halba.

3 Et Jumal meid armastaks, on oluline sõbrustada nendega, kes meile hästi mõjuvad. Teisisõnu tuleb meil armastada neid, keda Jumal armastab, ja saada sõbraks tema sõpradega. Kes võikski olla meile paremad sõbrad kui need, kel on sellised omadused, mida Jehoova oma sõpradelt ootab? Uurime nüüd, milliseid  inimesi Jumal armastab. Selle mõistmine aitab meil valida häid kaaslasi.

KEDA JUMAL ARMASTAB?

4. Miks on Jehooval õigus valida, keda ta oma sõbraks võtab, ja miks ta nimetas Aabrahami oma sõbraks?

4 Jehoova valib hoolikalt, keda ta oma sõbraks võtab. Tal on selleks täielik õigus. Ta on ju universumi kõrgeim valitseja ja sõprus temaga on suurim au, mis kellelegi võib osaks saada. Keda ta siis valib enda sõpradeks? Jehoova on kiindunud neisse, kes teda usaldavad ja temasse kindlalt usuvad. Mõtle näiteks Aabrahamile, keda tuntakse tema tugeva usu järgi. On raske ette kujutada suuremat usuproovi kui palve ohverdada oma poeg. * Ent „Aabraham niisama hästi kui ohverdas Iisaki”, sest tal oli kindel usk, „et Jumal suudab Iisaki isegi surnuist üles äratada”. (Heebrealastele 11:17–19.) Kuna Aabrahamil oli tugev usk Jehoovasse ja ta oli talle kuulekas, nimetas Jehoova teda oma sõbraks. (Jesaja 41:8; Jaakobuse 2:21–23.)

5. Kuidas suhtub Jehoova neisse, kes talle ustavalt kuuletuvad?

5 Jehoova hindab väga ustavust ja kuulekust. Ta armastab neid, kellele on kõige olulisem olla temale ustav. (Loe 2. Saamueli 22:26.) Nagu nägime esimesest peatükist, tunneb Jehoova suurt heameelt neist, kes soovivad talle kuuletuda armastusest. Kirjakoht Õpetussõnad 3:32 ütleb: „Õigetega seob teda lähedane sõprus.” Neile, kes täidavad ustavalt Jumala nõudeid,  esitab ta lahke kutse tulla külaliseks tema telki: ta kutsub neid end teenima ja nad võivad igal ajal tema poole palves pöörduda. (Laul 15:1–5.)

6. Kuidas saame näidata, et armastame Jeesust, ja mida tunneb Jehoova nende vastu, kes armastavad tema poega?

6 Jehoova armastab neid, kes armastavad tema ainusündinud poega. Jeesus ütles: „Kui keegi mind armastab, võtab ta mu sõnu kuulda. Minu isa armastab teda ning me tuleme ja teeme oma eluaseme tema juurde.” (Johannese 14:23.) Kuidas me saame näidata, et armastame Jeesust? Kui täidame tema käske, sealhulgas kuulutame head sõnumit ja aitame inimestel tema jüngriteks saada. (Matteuse 28:19, 20; Johannese 14:15, 21.) Samuti näitame armastust Jeesuse vastu sellega, kui käime hoolsalt tema jälgedes, võttes teda eeskujuks sõnades ja tegudes nii hästi kui ebatäiuslikel inimestel võimalik. (1. Peetruse 2:21.) Jehoovat rõõmustab see, kui ta näeb nende püüdeid, keda armastus tema poja vastu ajendab käima Kristuse jälgedes.

7. Miks on tähtis sõbrustada Jehoova sõpradega?

7 Usk, ustavus, kuulekus ning armastus Jeesuse ja tema põhimõtete vastu – kõike seda soovib Jehoova näha oma sõprade juures. Igaüks meist peaks endalt küsima: „Kas minu sõprade juures on neid asju näha? Kas nad on ka Jehoova sõbrad?” Sellele on tähtis tähelepanu pöörata. Inimesed, kes püüavad ilmutada Jumalale meelepäraseid omadusi ja kuulutavad innukalt head sõnumit tema kuningriigist, võivad avaldada meile head mõju ning ajendada meid rõõmustama Jumalat. (Vaata kasti „ Milline on hea sõber?”.)

 ÕPETLIK NÄIDE PIIBLIST

8. Mis avaldab sulle muljet sõpruse puhul a) Noomi ja Ruti vahel? b) kolme noore heebrealase vahel? c) Pauluse ja Timoteose vahel?

8 Piiblis on palju näiteid inimestest, kellele tuli kasuks see, et nad valisid endale häid sõpru. Sa võid lugeda sõprusest Noomi ja tema minia Ruti vahel, kolme noore heebrealase vahel, kes hoidsid kokku Babülonis, ning Pauluse ja Timoteose vahel. (Rutt 1:16; Taaniel 3:17, 18; 1. Korintlastele 4:17; Filiplastele 2:20–22.) Teeme aga nüüd lähemalt juttu Taaveti ja Joonatani sõprusest.

9., 10. Miks said Taavet ja Joonatan headeks sõpradeks?

9 Piibel ütleb, et pärast seda kui Taavet oli Koljati maha löönud, „said Joonatan ja Taavet headeks sõpradeks ja Joonatan armastas teda nagu omaenese hinge”. (1. Saamueli 18:1.) Sellest sai alguse purunematu sõprus, mis hoolimata märkimisväärsest vanusevahest kestis kuni Joonatani surmani lahinguväljal. * (2. Saamueli 1:26.) Miks nad said headeks sõpradeks?

10 Taavet ja Joonatan said headeks sõpradeks, sest nad armastasid Jumalat ja soovisid talle ustavaks jääda. Mõlemad ilmutasid omadusi, mis tegid nad teineteisele kalliks. Võib arvata, et Joonatanile avaldas muljet see, kui vapralt ja innukalt noor Taavet Jumala nime eest seisis. Taavet pidas kahtlemata lugu oma vanemast sõbrast, kes toetas ustavalt Jehoova korraldusi ning seadis Taaveti huvid enda omadest  ettepoole. Mõtle näiteks ühele väga raskele ajale Taaveti elus. Ta oli vihase kuninga Sauli, Joonatani isa eest kõrbesse pagenud. Selles olukorras ilmnes, kui hea sõber oli Joonatan Taavetile. Ta läks omal algatusel Taaveti juurde ja „aitas tal Jehoovalt jõudu ammutada”. (1. Saamueli 23:16.) Kujuta ette, mida Taavet  võis tunda, kui tema armas sõber talle tuge pakkus! *

11. Mida sa võid õppida Joonatani ja Taaveti näitest?

11 Mida me Joonatani ja Taaveti näitest õppida võime? Eeskätt seda, et sõprade juures on kõige tähtsam armastus Jumala vastu. Kui saame sõbraks nendega, kel on samasugused uskumused ja põhimõtted nagu meil ja kes soovivad jääda Jumalale ustavaks, saame oma mõtteid, tundeid ja kogemusi jagades üksteist julgustada  ja innustada. (Loe Roomlastele 1:11, 12.) Me leiame selliseid sõpru usukaaslaste seast. Kas see aga tähendab, et igaüks, kes käib kuningriigisaalis koosolekutel, on hea kaaslane? Mitte tingimata.

KEDA VALIDA SÕBRAKS

12., 13. a) Miks tuleb meil isegi koguduses sõpru hoolikalt valida? b) Milline olukord oli esimese sajandi kogudustes ja millised tõsised hoiatused andis Paulus?

12 Kui soovime, et meil oleksid sellised sõbrad, kes aitavad meil tugevdada oma suhteid Jumalaga, tuleb meil isegi koguduses sõpru hoolikalt valida. See ei peaks meid üllatama. Just nagu mõni puuvili küpseb kauem, nii võib mõnel kristlasel küpsuse saavutamine võtta rohkem aega. Seepärast on igas koguduses eri arengujärgus kristlasi. (Heebrealastele 5:12–6:3.) Loomulikult oleme uute ja nõrgematega kannatlikud ning ilmutame nende vastu armastust, sest tahame aidata neil usus kasvada. (Roomlastele 14:1; 15:1.)

13 Vahel võib aga koguduses tulla ette midagi, mis peaks meid valvsaks tegema. Mõni võib käituda sobimatult. Keegi teine võib kibestuda või hakata nurisema. Samasugune olukord oli esimese sajandi kogudustes. Enamik kristlasi olid Jumalale ustavad, kuid leidus ka neid, kes ei käitunud õigesti. Näiteks polnud osa Korintose koguduse liikmeid nõus mõne kristliku õpetusega. Seepärast hoiatas Paulus kogudust: „Ärge laske end eksitada. Halb seltskond rikub kasulikud harjumused.” (1. Korintlastele 15:12, 33.) Paulus hoiatas ka Timoteost, et kaaskristlaste seas võib olla neid, kes käituvad valesti. Timoteos pidi sellistest eemale hoidma, mitte saama nendega sõbraks. (Loe 2. Timoteosele 2:20–22.)

14. Kuidas saame meie Pauluse hoiatusi kuulda võtta?

 14 Kuidas saame meie Pauluse hoiatusi kuulda võtta? Kui hoidume tihedast läbikäimisest nendega – nii koguduseliikmete kui ka teistega –, kes võivad avaldada meile laastavat mõju. (2. Tessalooniklastele 3:6, 7, 14.) Meil tuleb kaitsta oma sõprust Jumalaga. Tuleta meelde, et kuna me oleme nagu käsnad, mis endasse ümbritsevat imavad, võtame kergesti omaks sõprade hoiakuid ja toimimisviise. Kui kastame käsna äädikasse, ei oota me, et see täitub veega. Samamoodi ei saa me oodata, et halbade kaaslastega lävides imame endasse head. (1. Korintlastele 5:6.)

Sa võid leida häid sõpru usukaaslaste hulgast.

15. Mida sa võid teha, et leida kogudusest tugeva usuga sõpru?

15 Õnneks on täiesti võimalik kristlaste hulgast häid sõpru leida. (Laul 133:1.) Kuidas siis saada kogudusest tugeva usuga sõpru? Kui arendad endas jumalikke omadusi ja käitud Jumalale meelepäraselt, tõmbab see kahtlemata ligi samasuguseid inimesi. Loomulikult tuleb uute sõprade leidmiseks näidata üles algatusvõimet. (Vaata kasti „ Oleme leidnud endale häid sõpru”.) Loo sõprussuhteid nendega, kes on sinu silmis ihaldusväärsete omadustega. Järgi Piibli nõuannet „Avardage oma süda!”, otsides sõpru ka teisest rassist, rahvusest või kultuurist usukaaslaste seast. (2. Korintlastele 6:13; loe 1. Peetruse 2:17.) Ära seltsi vaid eakaaslastega. Mäletatavasti oli Joonatan Taavetist palju vanem. Eakamad võivad rikastada sõprust oma kogemuste ja tarkusega.

KUI TEKIB RASKUSI

16., 17. Miks ei tohiks me kogudusest eemale hoida, kui usukaaslane meid haavab?

16 Kuna koguduses on palju erisuguse isiksuse ja  taustaga inimesi, võib aeg-ajalt tekkida raskusi. Keegi võib öelda või teha midagi, mis haavab meie tundeid. (Õpetussõnad 12:18.) Mõnikord tekitavad konflikte isiksuste erinevused, arusaamatused või eriarvamused. Kas sellised probleemid saavad meile komistuskiviks, nii et hakkame kogudusest eemale hoidma? Mitte siis, kui me tõesti armastame Jehoovat ja neid, keda tema armastab.

17 Jehoova kui meie looja ja elu alalhoidja väärib meie armastust ning täielikku pühendumust. (Ilmutus 4:11.) Peale selle väärib meie igakülgset toetust kogudus, mida ta meeleldi kasutab. (Heebrealastele 13:17.) Kui siis mõni usukaaslane on meid haavanud või valmistanud meile mingil viisil pettumust, ei hoia me protestiks kogudusest eemale. Kuidas me võiksimegi  seda teha! See polnud ju Jehoova, kes meid solvas. Armastus Jehoova vastu ei lubaks meil iialgi temale ja ta rahvale selga keerata. (Loe Laul 119:165.)

18. a) Mida me saame teha, et koguduses rahu hoida? b) Milliseid õnnistusi toob andeksandmine?

18 Armastus usukaaslaste vastu ajendab meid koguduses rahu hoidma. Jehoova ei oota täiuslikkust neilt, keda ta armastab, ja seda ei peaks tegema ka meie. Armastus aitab meil vaadata mööda väikestest üleastumistest ja hoida meeles, et oleme kõik ebatäiuslikud ja teeme vigu. (Õpetussõnad 17:9; 1. Peetruse 4:8.) Armastus aitab meil anda üksteisele heldelt andeks. (Koloslastele 3:13.) Alati pole aga kerge seda teha. Lastes negatiivsetel tunnetel enda üle võimust võtta, võime hakata vimma pidama ja isegi arvata, et nii saame solvajat kuidagi karistada. Ent tegelikult toob vimma pidamine kahju meile endile. Kui anname andeks, kui selleks on põhjust, toob see meile külluslikult õnnistusi. (Luuka 17:3, 4.) See annab meile meele- ja südamerahu, edendab rahu koguduses, ning mis kõige tähtsam, kaitseb meie suhteid Jehoovaga. (Matteuse 6:14, 15; Roomlastele 14:19.)

MILLAL TULEB LÄBIKÄIMINE LÕPETADA

19. Millisel juhul tuleb meil lõpetada läbikäimine isikuga, kes on olnud koguduseliige?

19 Vahel tuleb meil lõpetada läbikäimine isikuga, kes on olnud koguduseliige. Selline olukord tekib siis, kui keegi rikub Jumala seadust ega kahetse ning ta eemaldatakse või kui keegi hülgab usu, hakates levitama valeõpetusi või öeldes kogudusest lahti. Piibel ütleb selgelt, et me peaksime selliste inimestega läbikäimise  lõpetama. * (Loe 1. Korintlastele 5:11–13; 2. Johannese 9–11.) Eriti raske võib olla katkestada suhted oma sugulase või endise sõbraga. Kas võtame selles asjas kindla seisukoha ja näitame niiviisi, et ustavus Jehoovale ja tema õiglastele seadustele on meile kõige olulisem? Pea meeles, et Jehoova hindab väga ustavust ja kuulekust.

20., 21. a) Miks võib öelda, et eemaldamine on tõend Jehoova armastusest? b) Miks on tähtis sõpru hoolikalt valida?

20 See, et Jehoova on käskinud mittekahetsevad patustajad kogudusest eemaldada, on tõend tema armastusest ning annab meile võimaluse väljendada armastust tema vastu. Miks võib nii öelda? Esiteks näitab mittekahetseva patustaja väljaheitmine armastust Jehoova püha nime, tema põhimõtete ja tema enda vastu. (1. Peetruse 1:15, 16.) Samuti kaitseb see kogudust: tahtlik patustaja ei saa ustavatele koguduseliikmetele halba mõju avaldada. Nii saavad nad jätkata Jehoova teenimist teadmisega, et kogudus on turvapaik selles kurjas maailmas. (1. Korintlastele 5:7; Heebrealastele 12:15, 16.) Eemaldamine näitab ka armastust patustaja vastu. See võib olla just see, mida ta vajab, et tulla mõistusele ja pöörduda tagasi Jehoova juurde. (Heebrealastele 12:11.)

21 Me ei saa eitada tõsiasja, et sõbrad mõjutavad meid tugevasti. Seega on tähtis sõpru hoolikalt valida. Kui loome sõprust Jehoova sõpradega ning armastame neid, keda tema armastab, on meil parimad võimalikud sõbrad. See, mida me neilt otsekui käsnana endasse imame, aitab meil olla Jehoovale meelepärased.

^ lõik 4 Selle palvega andis Jehoova aimu ohvrist, mille ta ise kavatses tuua oma ainusündinud poja ohverdamisega. (Johannese 3:16.) Aabrahami puhul astus Jehoova vahele ja lasi Iisaki asemel ohvriks tuua jäära. (1. Moosese 22:1, 2, 9–13.)

^ lõik 9 Taavet oli väga noor, kui ta Koljati maha lõi, ning umbes 30-aastane, kui Joonatan suri. (1. Saamueli 17:33; 31:2; 2. Saamueli 5:4.) Joonatan, kes suri ligikaudu 60-aastaselt, oli Taavetist arvatavasti umbes 30 aastat vanem.

^ lõik 10 Nagu on näha tekstist 1. Saamueli 23:17, ütles Joonatan Taaveti julgustamiseks viis mõtet. 1) Ta ütles Taavetile, et ta ei kardaks. 2) Ta kinnitas, et Sauli püüdeid ei saada edu. 3) Ta tuletas meelde, et Taavet saab kuningaks, nagu Jumal oli tõotanud. 4) Ta vandus Taavetile truudust. 5) Ta ütles, et isegi Saul on teadlik tema ustavusest Taavetile.

^ lõik 19 Rohkem infot selle kohta, kuidas käituda kogudusest eemaldatud või lahti öelnud isikutega, leiad lisast „Kuidas käituda kogudusest eemaldatuga”.