Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 120. PEATÜKK

Viljakandvad oksad ja Jeesuse sõbrad

Viljakandvad oksad ja Jeesuse sõbrad

JOHANNESE 15:1–27

  • TÕELINE VIINAPUU JA SELLE OKSAD

  • MIDA TÄHENDAB JÄÄDA JEESUSE ARMASTUSSE

Jeesus on oma ustavaid apostleid südamlikus vestluses julgustanud. Aeg on juba hiline, vahest üle südaöö. Nüüd räägib Jeesus ühe innustava mõistujutu.

„Mina olen tõeline viinapuu ja minu isa on aednik,” alustab ta. (Johannese 15:1.) See mõistujutt tuletab meelde seda, kuidas sajandeid tagasi võrreldi Iisraeli rahvast Jehoova viinapuuga. (Jeremija 2:21; Hoosea 10:1, 2.) Ent Jehoova heidab selle rahva kõrvale. (Matteuse 23:37, 38.) Seega annab Jeesus apostlitele teada midagi uut. Tema on see viinapuu, mida ta isa on kasvatanud alates tema võidmisest püha vaimuga aastal 29. Kuid nagu Jeesus näitab, ei sümboliseeri viinapuu vaid teda.

Jeesus lausub Jumala kohta: „Ta lõikab minu küljest ära iga oksa, mis vilja ei kanna, ja puhastab igat viljakandvat oksa, et see kannaks rohkem vilja. ... Nagu oks ei saa kanda vilja, kui ta ei jää viinapuu külge, nii ei saa seda teha ka teie, kui te ei jää ühte minuga. Mina olen viinapuu, teie olete oksad.” (Johannese 15:2–5.)

Jeesus on oma ustavatele jüngritele lubanud, et kui ta ära läheb, saadab ta neile aitaja ehk püha vaimu. 51 päeva pärast, kui apostlitele ja teistele seda vaimu antakse, saavad neist viinapuu oksad. Kõik „oksad” peavad jääma ühte Jeesusega. Miks?

Ta selgitab: „Kes jääb ühte minuga ja kellega jään ühte mina, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei saa te midagi teha.” Need „oksad” – Jeesuse ustavad järelkäijad – kannavad palju vilja: nad jäljendavad Jeesust, räägivad teistele agaralt Jumala kuningriigist ja aitavad inimestel Jeesuse jüngriteks saada. Mis saab siis, kui mõni neist ei jää ühte Jeesusega ega kanna vilja? Ta jätkab: „Kes ei jää ühte minuga, on nagu oks, mis visatakse minema.” Ent samuti ütleb ta: „Kui te jääte minuga ühte ja minu sõnad jäävad teisse, siis paluge ükskõik mida, ja te saate seda.” (Johannese 15:5–7.)

Nüüd räägib Jeesus millestki, millest ta on juba kahel korral kõnelenud: tema käskudest kinnipidamisest. (Johannese 14:15, 21.) Ta näitab, mis on üks tähtsamaid viise, kuidas jüngrid saavad tõendada, et nad kuuletuvad talle. Jeesus ütleb: „Kui te mu käskudest kinni peate, siis te jääte minu armastusse, nii nagu mina olen pidanud kinni Isa käskudest ja jään tema armastusse.” Kuid ei piisa vaid Jumal Jehoova ja tema poja armastamisest. Jeesus lisab: „Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen teid armastanud. Kellelgi pole suuremat armastust kui sellel, kes annab oma elu sõprade eest. Te olete mu sõbrad, kui te teete, mida ma teid käsin.” (Johannese 15:10–14.)

Mõne tunni pärast tõendab Jeesus oma armastust sellega, et annab oma elu kõigi eest, kes temasse usuvad. Tema eeskuju peaks innustama ta järelkäijaid armastama üksteist samamoodi ennastohverdavalt. Selline armastus on nende tundemärk, nagu on näha Jeesuse varasematest sõnadest „Selle järgi tunnevad kõik ära, et te olete minu jüngrid, kui teie keskel on armastus”. (Johannese 13:35.)

Apostlite tähelepanu peaks köitma see, et Jeesus nimetab neid oma sõpradeks. Ta selgitab, miks ta seda teeb, öeldes: „Ma nimetan teid ... sõpradeks, sest ma olen andnud teile teada kõik, mis ma oma isalt olen kuulnud.” Olla Jeesuse lähedased sõbrad ja teada, millest Isa on talle rääkinud, on tõesti suur au. Ent selleks, et olla edaspidigi Jeesuse sõbrad, tuleb  neil kanda vilja. Jeesus ütleb, mis on selle tulemus: „Siis annab Isa teile kõike, mida te temalt minu nime kaudu palute.” (Johannese 15:15, 16.)

Armastus nende „okste” ehk jüngrite vahel aitab neil pidada vastu eelolevatele raskustele. Ta hoiatab, et maailm hakkab neid vihkama, kuid samas lohutab: „Kui maailm teid vihkab, siis teadke, et enne teid on ta vihanud mind. Kui te kuuluksite maailma, siis maailm armastaks teid kui omi. Aga kuna te ei kuulu maailma, ... siis maailm vihkab teid.” (Johannese 15:18, 19.)

Jeesus lisab: „Nad kohtlevad teid nõnda minu nime pärast, sest nad ei tunne teda, kes on mu läkitanud.” Jeesuse sõnul mõistetakse paljud hukka seepärast, et nad on näinud teda tegemas imetegusid, ent sellegipoolest vihkavad teda. Ta sõnab: „Kui ma poleks teinud nende keskel neid tegusid, mida ei ole teinud keegi teine, siis poleks neil pattu. Aga nad on mind näinud ja näidanud, et vihkavad nii mind kui ka mu isa.” Tegelikult viib see, et nad Jeesust vihkavad, täide prohvetiennustuse. (Johannese 15:21, 24, 25; Laul 35:19; 69:4.)

Jällegi lubab Jeesus saata aitaja, püha vaimu. See võimas jõud on kättesaadav kõigile tema järelkäijatele ning aitab neil kanda vilja ehk anda tunnistust. (Johannese 15:27.)