Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 91. PEATÜKK

Laatsarus äratatakse surnuist üles

Laatsarus äratatakse surnuist üles

JOHANNESE 11:38–54

  • LAATSARUSE ÜLESÄRATAMINE

  • SANHEDRIN VÕTAB NÕUKS JEESUSE TAPPA

Pärast seda, kui Jeesus kohtub Betaania lähedal Martaga ja seejärel Maarjaga, lähevad nad Laatsaruse haua juurde. See on koobas, mille suu ette on pandud kivi. „Veeretage kivi ära!” käsib Jeesus. Marta on mures ega mõista, mida Jeesus kavatseb teha. Ta sõnab: „Isand, ta lehkab juba, sest on neljas päev.” Kuid Jeesus ütleb talle: „Kas ma ei öelnud sulle, et kui sa usuksid, näeksid sa Jumala au?” (Johannese 11:39, 40.)

Kivi veeretatakse hauasuu eest ära. Jeesus tõstab silmad taeva poole ja palvetab: „Isa, ma tänan sind, et sa oled mind kuulda võtnud. Ma küll tean, et sa võtad mind alati kuulda, kuid ma ütlesin seda siinse rahvahulga pärast, et see usuks, et sina oled mu läkitanud.”  Jeesuse avalik palve näitab pealtnägijatele, et see, mida ta kohe teeb, on võimalik tänu Jumala väele. Siis hõikab Jeesus valju häälega: „Laatsarus, tule välja!” Laatsarus tulebki välja, käed ja jalad ikka veel mähises ning nägu riidega kinni mähitud. „Päästke ta lahti ja laske tal minna,” ütleb Jeesus. (Johannese 11:41–44.)

Paljud juudid, kes on tulnud Maarjat ja Martat lohutama, näevad seda imetegu ja hakkavad Jeesusesse uskuma. Teised aga lähevad ära ning kannavad variseridele sellest ette. Variserid ja peapreestrid kutsuvad kokku juudi kõrgeima kohtu sanhedrini, kuhu kuulub ka ülempreester Kaifas. Mõned neist kurdavad: „Mis me peame tegema? See inimene teeb palju tunnustähti. Kui me ta rahule jätame, hakkavad kõik temasse uskuma, ning siis tulevad roomlased ja võtavad ära nii meie paiga kui ka rahva.” (Johannese 11:47, 48.) Ehkki need mehed on kuulnud pealtnägijate tunnistust selle kohta, et Jeesus „teeb palju tunnustähti”, ei ole nad sugugi rõõmsad selle üle, mida Jumal tema kaudu teeb. Neile on kõige tähtsam nende enda positsioon ja mõjuvõim.

Laatsaruse ülesäratamine on ränk hoop saduseridele, kes ei usu surnute ülestõusmist. Kaifas, kes on saduser, võtab nüüd sõna: „Te ei saa aru ega mõista, et teile on ju parem, kui üks inimene sureb rahva eest, kui et kogu rahvas hukkub.” (Johannese 11:49, 50; Apostlite teod 5:17; 23:8.)

Kaifasele, kes on pühas ametis, pani need sõnad suhu Jumal, „seda ei öelnud ta omast peast”. Tema meelest tuleks Jeesus tappa. Nii ei õõnestaks Jeesus enam juudi usujuhtide autoriteeti. Ent Kaifase prohvetiennustus osutab sellele, et Jeesus tasub oma ohvrisurmaga vajaliku lunastushinna vabastamaks mitte ainult juudid, vaid kõik „Jumala lapsed, kes on laiali pillutatud”. (Johannese 11:51, 52.)

Kaifasel õnnestub teisi sanhedrini liikmeid nii palju mõjutada, et nad võtavad nõuks Jeesuse tappa. Pole teada, kas Nikodeemos, kes kuulub samuti sanhedrini ja kes Jeesusesse hästi suhtub, räägib talle sellest salanõust. Igatahes lahkub Jeesus Jeruusalemma vahetust lähedusest, et ta ei sureks enne, kui kätte jõuab Jumala määratud aeg.