Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 45. PEATÜKK

Võim deemonite üle

Võim deemonite üle

MATTEUSE 8:28–34 MARKUSE 5:1–20 LUUKA 8:26–39

  • JEESUS SAADAB DEEMONID SIGADESSE

Kui jüngrid jõuavad kaldale pärast ränka katsumust merel, avaneb neile kohutav vaatepilt. Kaks väga raevukat meest, kes mõlemad on deemonitest vaevatud, tulevad lähedal asuvate haudade juurest ja jooksevad Jeesuse poole. Kuna arvatavasti on üks neist metsikum kui teine ning on olnud kauem deemonite meelevallas, koondub tähelepanu just temale.

See haletsusväärne inimene käib ringi alasti. Ööd ja päevad karjub ta hauakoobastes ja mägedel ning taob end kividega. (Markuse 5:5.) Ta on nii metsik, et inimesed ei julge temast möödagi minna. Mõned on üritanud teda kinni siduda, kuid ta tõmbab alati ahelad katki ja purustab jalarauad. Kellelgi pole jõudu teda ohjeldada.

Kui see mees Jeesuse juurde tuleb ja ta ette maha langeb, sunnivad temas olevad deemonid teda karjuma: „Mis sa minust tahad, Jeesus, kõigekõrgema Jumala poeg? Vannu Jumala nimel, et sa mind ei karista!” Jeesus tõendab, et tal on deemonite üle võim, käskides: „Tule välja sellest inimesest, sa rüve vaim!” (Markuse 5:7, 8.)

Õigupoolest on mees paljude deemonite võimuses. Jeesuse küsimusele „Mis su nimi on?” vastatakse: „Mu nimi on Leegion, sest meid on palju.” (Markuse 5:9.) Rooma leegion koosneb tuhandetest sõduritest. Niisiis hoiavad seda meest oma võimuses paljud deemonid, kes naudivad tema piinamist. Nad anuvad Jeesust, „et ta ei käsiks neil sügavikku minna”. Ilmselt teavad nad, mis neid ja nende juhti Saatanat ees ootab. (Luuka 8:31.)

Ligidal on söömas 2000-pealine seakari. Need loomad on Moosese seaduse järgi ebapuhtad ning juudid ei tohi neid pidada. Deemonid lausuvad: „Saada meid sigade sisse, luba meil nende sisse minna.” (Markuse 5:12.) Jeesus annabki loa ja nad lähevad sigadesse. Seepeale tormavad kõik 2000 siga üle järsaku merre ning upuvad.

Kui seakarjased seda näevad, lähevad nad kiiruga  uudist linna ja maale teatama. Inimesed tulevad vaatama, mis on juhtunud. Kohale jõudes näevad nad, et mees, kellest deemonid välja tulid, on nüüd terve ja täie mõistuse juures. Ta istub riietatult Jeesuse jalgade ees.

Neid, kes sellest kuulevad või seda meest näevad, haarab hirm. Nad mõtlevad, kuidas see kõik on võimalik ja mis võib veel juhtuda. Rahvas käib Jeesusele peale, et ta sealtkandist ära läheks. Kui Jeesus astub paati, et lahkuda, anub endine deemonist vaevatud mees, et ta võiks temaga kaasa minna. Kuid Jeesus ütleb mehele: „Mine koju oma sugulaste juurde ja räägi neile, mida kõike Jehoova on sinu heaks teinud ja kuidas ta on sinu peale halastanud.” (Markuse 5:19.)

Tavaliselt keelab Jeesus neil, keda ta on tervendanud, sellest kellelegi rääkida, sest ta ei taha, et inimesed teeksid tema kohta järeldusi kõmuliste teadete põhjal. Seekord on endine deemonist vaevatud mees elavaks tõendiks Jeesuse väe kohta ja ta võib anda tunnistust neile, kelleni Jeesus isiklikult ei pruugi jõuda. Tema sõnad on ka vastukaaluks pahatahtlikele juttudele sigade hukkumise kohta. Nõnda lähebki mees ära ja hakkab kõikjal Dekapolises rääkima, mida Jeesus tema heaks tegi.