Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 35. PEATÜKK

Jeesuse kuulus mäejutlus

Jeesuse kuulus mäejutlus

Küllap on Jeesus üsna väsinud pärast seda, kui ta on terve öö palvetanud ja valinud seejärel oma jüngrite seast välja 12 apostlit. Nüüd on käes päev, kuid Jeesusel jätkub ikka jõudu ja tahtmist inimesi aidata. Ta teeb seda Galileas ühel mäenõlval, mis on tõenäoliselt tema tegevuse keskpunkti Kapernauma lähedal.

Rahvahulgad on tulnud tema juurde kaugelt. Mõned on saabunud lõunast: Jeruusalemmast ja mujalt Juudamaalt. Teised on tulnud loodes asuvatest rannikulinnadest Tüürosest ja Siidonist. Miks otsivad need inimesed Jeesust? Nad on „tulnud teda kuulama ja oma haigustest terveks saama”. Jeesus teebki nad kõik terveks. Mõelda vaid! Kõik haiged tervendatakse. Jeesus aitab ka neid, keda vaevavad rüvedad vaimud, Saatana kurjad inglid. (Luuka 6:17–19.)

Järgmisena otsib Jeesus tasase koha mäenõlval ning inimesed kogunevad tema ümber. Tõenäoliselt on talle kõige lähemal tema jüngrid, eriti just 12 apostlit. Kõik on valmis suure huviga kuulama õpetajat, kes suudab teha nõnda vägevaid tegusid. Jeesus peab jutluse, millest ta kuulajad võivad leida palju tarkuseteri. Sellest ajast alates on see jutlus mõjutanud miljonite inimeste elu. Ka meie võime sellest nii mõndagi õppida, kuna Jeesus kõneleb sügavatest tõdedest lihtsalt ja selgelt. Jeesus toob näiteid igapäevaelust ja räägib inimestele tuttavatest asjadest. Seetõttu on tema õpetustest võimalik aru saada kõigil, kes soovivad elada paremat, Jumalale meelepärast elu. Milliseid tähtsaid tõdesid Jeesus oma jutluses esile tõstab?

KES ON TÕELISELT ÕNNELIKUD?

Igaüks soovib olla õnnelik. Seepärast alustab Jeesus mäejutlust tõeliselt õnnelike inimeste kirjeldamisega. Kahtlemata köidab see tema kuulajate tähelepanu. Ent mõned Jeesuse sõnad võivad neis segadust tekitada.

Ta ütleb: „Õnnelikud on need, kes mõistavad, et nad vajavad Jumala juhatust, sest nende päralt on taeva kuningriik. Õnnelikud on kurvad, sest neid lohutatakse. ... Õnnelikud on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad õigust küllaga. ... Õnnelikud on need, keda kiusatakse taga nende õigete tegude pärast, sest nende päralt on taeva kuningriik. Õnnelikud olete teie, kui inimesed teid minu pärast solvavad ja taga kiusavad ... Rõõmustage ja hõisake.” (Matteuse 5:3–12.)

Mis tähenduses kasutab Jeesus sõna „õnnelikud”? Ta ei mõtle õnnelikkuse all seda, et ollakse lihtsalt heatujuline ja lõbus nagu siis, kui tuntakse end hästi. Tõeline õnn on midagi enamat. See hõlmab sügavat rahulolu oma olukorraga ja selle tajumist, et elu on mõttekas.

Jeesus ütleb, et tõeliselt õnnelikud inimesed on need, kes mõistavad vajadust Jumala juhatuse järele, kurvastavad oma patususe pärast ning õpivad Jumalat tundma ja hakkavad teda teenima. Isegi kui neid Jumala tahte täitmise pärast vihatakse või taga kiusatakse, on nad õnnelikud, sest nad teavad, et rõõmustavad Jumalat ja saavad talt tasuks igavese elu.

Suur hulk inimesi usub, et jõukus ja elu täiel rinnal nautimine teeb neid õnnelikuks. Jeesus  väidab aga midagi muud. Vastanduste abil paneb ta kahtlemata paljud oma kuulajad mõtlema. Ta ütleb: „Häda teile, rikkad, sest teil on juba käes kõik, mis teil on saada! Häda teile, kellel praegu on küllus, sest teile tuleb nälg! Häda teile, kes praegu naerate, sest te saate leinata ja nutta! Häda teile, kui kõik inimesed teist hästi räägivad, sest samamoodi rääkisid nende esiisad valeprohvetitest!” (Luuka 6:24–26.)

Miks toob kellelegi häda see, kui ta on rikas, naerab heameelest või kui talle meeldib teiste ülistus? Sest kui selline inimene peab neid asju liiga tähtsaks, võib ta jätta unarusse jumalateenimise, mis ainsana toob tõelise õnne. Jeesus ei taha öelda, et vaesus või nälg iseenesest teevad kellegi õnnelikuks. Ometi juhtub tihti nii, et inimene, kes on võrreldes teistega kehvemas olukorras, hakkab Jeesuse õpetusi uskuma ning saab tõeliselt õnnelikuks.

Mõeldes oma jüngritele, ütleb Jeesus: „Teie olete maa sool.” (Matteuse 5:13.) Loomulikult pole nad sool sõna otseses mõttes. Sool on säilitusaine. Jumala templis on altari kõrval suur hunnik soola, mida kasutatakse ohvriandide soolamiseks. Peale selle sümboliseerib sool rikkumatust ja riknematust. (3. Moosese 2:13; Hesekiel 43:23, 24.) Jeesuse jüngrid on maa sool selles mõttes, et nad avaldavad inimestele head mõju, aidates neil hoida end vaimse ja kõlbelise rikutuse eest. Jüngrite sõnum võib säilitada kõigi nende elu, kes seda kuulda võtavad.

Veel ütleb Jeesus oma jüngritele: „Teie olete maailma valgus.” Lampi ei panda nõu alla peitu, vaid see pannakse lambijalale, et selle valgust oleks näha. Niisiis esitab Jeesus üleskutse: „Paistku teie valgus inimeste ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja ülistaksid teie taevast isa.” (Matteuse 5:14–16.)

KÕRGE MÕÕDUPUU JEESUSE JÄRELKÄIJATELE

Juudi usujuhid peavad Jeesust Jumala seadusest üleastujaks ning on alles äsja pidanud vandenõu tema tapmiseks. Sestap ütleb Jeesus otsesõnu: „Ärge arvake, et ma olen tulnud tühistama seda, mis on kirjas Moosese seaduses ja prohvetiraamatutes. Ma pole tulnud seda tühistama, vaid täitma.” (Matteuse 5:17.)

 Jeesus peab Jumala seadusest sügavalt lugu ja ärgitab teisi sellesse samamoodi suhtuma. Ta ütleb koguni: „Kes astub üle kasvõi ühest neist kõige väiksematest käskudest ja õpetab teisi sedasama tegema, pole väärt pääsema taeva kuningriiki.” Ta lisab: „Aga kes neid täidab ja õpetab, on väärt pääsema taeva kuningriiki.” (Matteuse 5:19.)

Jeesus mõistab hukka isegi selle, mis võib Jumala seaduse rikkumiseni viia. Tsiteerinud Moosese seaduse sõnu „Sa ei tohi tappa”, märgib Jeesus: „Igaüks, kes oma venna peale viha kannab, peab kohtu ees aru andma.” (Matteuse 5:21, 22.) Teise inimese peale viha kandmine on tõsine asi, see võib viia lausa tapmiseni. Seepärast selgitab Jeesus, mida peaks inimene olema valmis rahu saavutamise nimel tegema. Ta lausub: „Kui sa oma ohvriandi altarile tood ja seal meenub sulle, et su vennal on midagi sinu vastu, siis jäta oma and altari ette ja mine tee esmalt oma vennaga rahu. Seejärel tule ja too oma ohvriand.” (Matteuse 5:23, 24.)

Üks teine Moosese seaduse käsk keelab abielurikkumise. Jeesus sõnab: „Te olete kuulnud, et on öeldud: „Sa ei tohi abielu rikkuda.” Aga mina ütlen teile, et igaüks, kes jääb naist ihaldavalt vaatama, on temaga juba abielu rikkunud oma südames.” (Matteuse 5:27, 28.) Jeesus ei kõnele siin pelgalt korraks pähe tulevast siivutust mõttest, vaid sellest, kui ohtlik on kedagi vaatama jääda. Niisugune vaatamine äratab tihti seksuaalihasid. Võimaluse avanedes võib asi lõppeda abielurikkumisega. Mida teha, et midagi sellist ei juhtuks? Kasutusele tuleb ehk võtta äärmuslikud abinõud. Jeesus ütleb: „Kui su parem silm paneb sind pattu tegema, siis kisu see välja ja viska minema. ... Kui su parem käsi paneb sind pattu tegema, siis raiu see ära ja viska minema.” (Matteuse 5:29, 30.)

Mõned inimesed on lasknud oma elu päästmiseks haige jäseme amputeerida. Jeesuse sõnul on veelgi olulisem olla valmis loobuma ükskõik millest, isegi millestki nii kallist nagu silm või käsi, et hoiduda kõlvatutest mõtetest ja nendele järgnevatest tegudest. Jeesus selgitab: „Sulle on parem, kui kaotad ühe kehaosa, kui et kogu su keha läheb Gehennasse [prügi põletamise paik väljaspool Jeruusalemma müüre].” Ta peab siin silmas igavest hävingut.

Jeesus annab nõu ka selle kohta, kuidas käituda inimestega, kes teisi haavavad ja solvavad. „Ära hakka vastu sellele, kes kurja teeb,” manitseb ta, „vaid kui keegi lööb sind vastu paremat põske, siis keera talle ette ka teine.” (Matteuse 5:39.) See ei tähenda, et inimene ei võiks rünnaku korral ennast või oma peret kaitsta. Jeesus mainib vastu põske löömist, millega ei taheta kellelegi kõvasti haiget teha või teda  tappa, vaid pigem solvata. Teisisõnu ütleb ta, et kui keegi püüab provotseerida kaklust või vaidlust, kas siis andes laksu vastu põske või solvates sõnadega, on väär samaga vastata.

See nõuanne on vastavuses Jumala seadusega armastada oma ligimest. Jeesus annab oma kuulajatele nõu: „Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad.” Ta nimetab ka kaaluka põhjuse, miks seda teha, öeldes: „Et te saaksite oma taevase isa poegadeks, sest tema laseb päikest tõusta kurjade ja heade üle.” (Matteuse 5:44, 45.)

Jeesus võtab selle osa oma jutlusest kokku sõnadega „Olge seepärast täiuslikud, nagu teie taevane isa on täiuslik”. (Matteuse 5:48.) Loomulikult ei mõtle Jeesus siin seda, et inimesed saavad olla täiuslikud absoluutses mõttes. Jumalat eeskujuks võttes on meil aga võimalik armastuses kasvada, nii et me suudame isegi oma vaenlasi armastada. Luuka evangeelium annab Jeesuse sõnad edasi nõnda: „Olge halastavad, nagu teie Isa on halastav.” (Luuka 6:36.)

PALVE JA JUMALALE LOOTMINE

Järgmisena õhutab Jeesus oma kuulajaid: „Vaadake, et te oma õigeid tegusid ei tee inimeste ees, selleks et nad teid tähele paneksid.” Jeesus mõistab hukka need, kes teesklevad jumalakartlikkust. Ta ütleb: „Kui sa annad armuande, ära puhu enda ees pasunat, nagu teevad silmakirjatsejad.” (Matteuse 6:1, 2.) Parem on anda armuande salajas.

Edasi sõnab Jeesus: „Kui te palvetate, siis ärge olge nagu silmakirjatsejad, sest neile meeldib palvetada sünagoogides ja peatänavate nurkadel seistes, et inimesed neid näeksid.” Ta manitseb: „Aga kui sina palvetad, mine oma tuppa, sulge uks ja palu oma Isa, kes on inimsilma eest varjul.” (Matteuse 6:5, 6.) Jeesuse sõnade mõte pole see, et avalikkuse ees ei tohiks üldse palvetada. Ta ise esitas samuti palveid teiste kuuldes. Pigem taunib ta selliseid palveid, millega tahetakse kuulajatele muljet avaldada või neilt kiidusõnu välja meelitada.

Ta õpetab rahvast: „Palvetades ärge korrutage ühte ja sama, nagu teevad teised rahvad.” (Matteuse 6:7.) Jeesus ei ütle, et oleks vale palvetada korduvalt sama asja pärast. Ta laidab maha selle, kui keegi palvetades korrutab ühtesid ja samu päheõpitud fraase. Seejärel esitab ta näidispalve, mis koosneb seitsmest osast. Esimesed kolm puudutavad Jumala valitsemisõigust ja eesmärke: tema nime pühitsemist, tema kuningriigi tulekut ja tema tahte täitumist. Alles peale niisuguseid teemasid sobib meil paluda isiklike asjade pärast: et meil oleks igapäevane toit ja saaksime andeks oma patud, et suudaksime  kiusatustele vastu seista ja et Jumal päästaks meid Saatana käest.

Kui tähtis peaks meie vara meile olema? Jeesus paneb rahvahulgale südamele: „Ärge koguge endale varandust maa peale, kus koi ja rooste seda söövad ning vargad sisse murravad ja varastavad.” Kas pole tark nõuanne? Aineline vara on kaduv ning sel, kui palju või vähe meil seda on, ei ole Jumala silmis mingit tähtsust. Sellepärast jätkab Jeesus: „Koguge endale varandust hoopis taevasse.” Me saame seda teha nii, kui peame jumalateenimist elus kõige tähtsamaks. Keegi ei saa meilt röövida häid suhteid Jumalaga või igavest elu, mis ta meile ustavuse eest annab. Kui tõesed on küll Jeesuse sõnad „Kus on su varandus, seal on ka su süda”! (Matteuse 6:19–21.)

Selle mõtte rõhutamiseks toob Jeesus järgmise näite: „Keha lamp on silm. Kui su pilk on kinnitunud ühele asjale, on kogu su keha valgust täis. Ent kui su silm on kade, on kogu su keha pimedust täis.” (Matteuse 6:22, 23.) Kui meie piltlik silm on terav, on see meie kehale otsekui põlev lamp. Kuid selleks peab meie pilk olema kinnitunud ühele asjale, vastasel juhul võib meie ellusuhtumine muutuda vildakaks. Juhul kui keskenduksime jumalateenimise asemel ainelise vara kogumisele, oleks kogu meie keha pimedust täis, me võiksime hakata tegema kahtlaseid ja tumedaid tegusid.

Seejärel toob Jeesus mõjusa näite: „Keegi ei saa teenida kahte isandat, sest ta kas vihkab üht ja armastab teist või hoiab ühe poole ja põlgab teist. Te ei saa kummardada ühtaegu Jumalat ja rikkust.” (Matteuse 6:24.)

Mõned Jeesuse kuulajad võivad mõelda, kuidas oleks õige suhtuda elatise teenimisse. Jeesus kinnitab neile, et kui nad peavad kõige  tähtsamaks Jumala teenimist, ei tule neil selliste asjade pärast muretseda. „Jälgige linde: nad ei külva seemet, nad ei lõika ega kogu aitadesse, kuid teie taevane isa toidab neid.” (Matteuse 6:26.)

Sama lugu on sealsamas mäenõlval kasvavate lilledega. Jeesus ütleb, et „isegi Saalomon kogu oma hiilguses polnud riietatud nagu üks nendest”. Mida see näitab? „Kui nüüd Jumal nõnda rüütab aasataimi, mis täna on, ja homme tulle visatakse, kas ta siis veel enam ei riieta teid?” (Matteuse 6:29, 30.) Jeesus annab tarka nõu: „Ärge siis muretsege ega küsige: „Mida me sööme?”, „Mida me joome?” või „Mida me selga paneme?” ... Teie taevane isa teab ju, et te seda kõike vajate. Pidage siis kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki ja tema õigust ning kõike seda muud antakse teile.” (Matteuse 6:31–33.)

KUIDAS SAADA ELU

Apostlid ja teised siirad inimesed soovivad elada Jumalale meelepärast elu, kuid neil pole sugugi lihtne seda teha. Paljud variserid on teiste suhtes kriitilised ja mõistavad nad teravalt hukka. Niisiis keelitab Jeesus oma kuulajaskonda: „Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut, sest nõnda, nagu teie kohut mõistate, mõistetakse ka teie üle kohut.” (Matteuse 7:1, 2.)

Üleliia kriitilisi varisere on ohtlik eeskujuks võtta, nagu Jeesus tabava näite abil selgitab: „Ega pime või juhtida pimedat? Eks kuku nad mõlemad auku?” Kuidas tuleks Jeesuse kuulajatel siis teistesse suhtuda? Igal juhul mitte kriitiliselt, sest see oleks ränk viga. Ta jätkab: „Kuidas sa võid öelda oma vennale: „Vend, las ma tõmban pinnu su silmast välja”, kui sa ei näe palki enda silmas? Sa silmakirjatseja! Tõmba esmalt palk välja oma silmast, siis sa näed selgelt ja saad tõmmata pinnu välja oma venna silmast.” (Luuka 6:39–42.)

See ei tähenda, et Jeesuse jüngrid ei tohi kunagi kellelegi mingit hinnangut anda. „Ärge andke seda, mis on püha, koertele ja ärge visake pärleid sigade ette,” manitseb Jeesus. (Matteuse 7:6.) Jumala Sõna tõed on väärtuslikud otsekui pärlid. Kui keegi käitub looma kombel ega hinda vähimalgi määral neid kallihinnalisi tõdesid, tuleb jüngritel ta sinnapaika jätta ja otsida neid, kes tahavad nende sõnumit kuulata.

Jeesus räägib taas palvetamisest ja rõhutab, kui tähtis on palvetamisel järjekindlus. „Paluge püsivalt ja teile antakse,” ütleb ta. Seda, et Jumal on valmis palvetele vastama, on näha Jeesuse mõtlemapanevast küsimusest. Ta lausub: „Kes teie seast, kellelt poeg palub leiba, annaks talle kivi? ... Kui nüüd teie, kes olete patused, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam teie taevane isa annab head neile, kes teda paluvad!” (Matteuse 7:7–11.)

Pärast seda sõnastab Jeesus kuulsa käitumisreegli: „Kõike, mida te tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka neile.” Kas pole see väärt üleskutse, mida meil kõigil tasub järgida? Ent see ei pruugi olla üldsegi lihtne, nagu ilmneb Jeesuse sõnadest „Minge sisse kitsast väravast,  sest avar on värav ja lai on tee, mis viib hävingusse, ja palju on neid, kes sealt sisse lähevad. Kuid ahtake on värav ja kitsas on tee, mis viib ellu, ja vähe on neid, kes selle leiavad”. (Matteuse 7:12–14.)

Jeesus hoiatab oma jüngreid selliste inimeste eest, kes püüavad neid tõeteelt kõrvale juhtida, öeldes: „Olge valvsad valeprohvetite suhtes, kes tulevad teie juurde lambanahas, kuid on tegelikult aplad hundid.” (Matteuse 7:15.) Jeesus märgib, et heal ja halval puul võib vahet teha nende viljade järgi. Sama kehtib inimeste kohta. Me võime tunda valeprohvetid ära nende viljade ehk nende õpetuste ja tegude järgi. Jeesuse sõnul ei piisa vaid sellest, kui keegi ütleb, et ta on tema jünger. Tähtis on ka see, milliseid tegusid ta teeb. Mõned väidavad, et Jeesus on nende Isand. Kuid kas see väide peab paika, kui nad ei täida Jumala tahet? Jeesus lausub: „Ma ütlen neile: „Ma pole iialgi teid tundnud! Minge ära mu juurest, te seadusrikkujad!”” (Matteuse 7:23.)

Jutluse lõpus ütleb Jeesus: „Igaüks, kes kuuleb mu sõnu ja teeb nende järgi, on aruka mehe sarnane, kes ehitas oma maja kaljule. Kui hakkas vihma kallama ja tulid tulvaveed ning puhusid tuuled ja peksid vastu maja, ei varisenud see kokku, sest see oli rajatud kaljule.” (Matteuse 7:24, 25.) Miks jäi see maja püsti? Sest arukas mees „kaevas sügavale ja rajas vundamendi kaljule”. (Luuka 6:48.) Niisiis ei piisa vaid Jeesuse sõnade kuulmisest. Meil tuleb nende järgi ka teha.

Kellega võiks aga võrrelda inimest, kes kuuleb Jeesuse sõnu, aga ei tee nende järgi? Ta on „rumala mehe sarnane, kes ehitas oma maja liivale”. (Matteuse 7:26.) Kui sellist maja räsivad vihmad, tulvaveed ja tuuled, võib see kokku variseda.

Rahvahulgad on Jeesuse õpetusviisist hämmastunud. Ta õpetab neid nagu see, kel on mõjuvõimu, mitte nagu usujuhid. Ilmselt said paljud ta kuulajad tema jüngriteks.