Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Tee, tõde ja elu

Tee, tõde ja elu

Kes meist ei tahaks kuulda häid uudiseid! Tegelikult ongi olemas üks väga hea uudis nii sinule kui ka su lähedastele.

See hea uudis ehk sõnum leidub Piiblis, raamatus, mille universumi looja Jumal Jehoova lasi palju aastaid tagasi kirja panna. Selles väljaandes on võetud lähema vaatluse alla neli piibliraamatut, milles on meile kõigile väga hea sõnum. Need raamatud kannavad nende meeste nime, keda Jumal kirjutajatena kasutas: Matteus, Markus, Luukas ja Johannes.

Enamasti nimetatakse neid nelja raamatut evangeeliumiteks. Kõik need jutustused kuulutavad evangeeliumit ehk head sõnumit Jeesusest: seda, et Jumal päästab inimesed Jeesuse kaudu ja et Jumala kuningriigi kuningana toob Jeesus lõputuid õnnistusi kõigile, kes temasse usuvad. (Markuse 10:17, 30; 13:13.)

MIKS ON EVANGEELIUMEID NELI?

Ehk oled mõelnud, miks lasi Jumal panna Jeesuse elu ja õpetuste kohta kirja neli jutustust.

Sellel on mitu eelist. Kujuta ette, et ühe kuulsa õpetaja lähedal seisab neli meest. Tema ees seisev mees on maksuametnik. Õpetaja paremal käel on arst. Mees, kes kuulab õpetajat temast vasakul pool, on kalamees ja tema väga hea sõber. Õpetaja taga seisab neljas mees, kes on neist noorim. Kõik nad on siirad mehed. Kuna neil on erinevad huvid, keskenduvad nad eri asjadele. Kui igaüks neist paneks kirja, mida õpetaja ütles ja tegi, kajastaksid need ülestähendused tõenäoliselt erinevaid üksikasju ja sündmusi. Kui võtta arvesse seda, et kirjutajatel on erinev vaatenurk ja eesmärk, annaks nende nelja kirjatöö uurimine õpetaja tegevusest ja õpetustest tervikpildi. See näide selgitab, miks on hea, et  suure õpetaja Jeesuse elust on olemas neli jutustust.

Kuna maksuametnik kirjutab juudi taustaga inimestele, rühmitab ta mõned õpetused ja sündmused nii, et eeskätt sellel lugejaskonnal oleks neist lihtsam aru saada. Arst pöörab rohkem tähelepanu haigete ja vigaste tervendamisele ning seepärast jätab ta mainimata mõned asjad, millest kirjutas maksuametnik, või räägib neist teises järjekorras. Hea sõber keskendub õpetaja tunnetele ja omadustele. Noore mehe jutustus on aga lühem ja sisutihedam. Ometi on iga mehe kirjutatu täpne. Samamoodi aitavad neli Jeesuse elu käsitlevat jutustust meil paremini mõista seda, mida ta tegi, õpetas ja missugune inimene ta oli.

Neid piibliraamatuid nimetatakse Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeeliumiks. Need nimetused pole valed, sest igaühes neist on „hea sõnum Jeesus Kristusest”. (Markuse 1:1.) Kuid õigupoolest moodustavad need neli jutustust ühe evangeeliumi ehk hea sõnumi Jeesusest.

Paljud piibliõpetlased on võrrelnud ja kokku sobitanud Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese kirjeldatud sündmusi ja fakte. Umbes aastal 170 püüdis seda teha Süüria kirjanik Tatianus. Uskudes, et kõnealused raamatud on täpsed ja jumalikku päritolu, andis ta välja teose nimega Diatessaron. Selles on kokku pandud nelja evangeeliumi kirjeldused Jeesuse elust ja teenistusest.

Raamatus „Jeesus – tee, tõde ja elu” on tehtud sedasama, kuid täpsemalt ja täielikumalt. See on olnud võimalik tänu sellele, et nüüd me saame paremini aru paljude Jeesuse ennustuste ja mõistujuttude tähendusest. See omakorda aitab selgemini mõista nii seda, mida Jeesus ütles ja tegi, kui ka sündmuste järjekorda. Samuti on arheoloogilised väljakaevamised heitnud valgust mitmele üksikasjale ja sellele, miks kirjutajad on midagi mingil viisil kirjutanud. Loomulikult ei saa keegi dogmaatiliselt väita, mis järjekorras iga sündmus toimus. Kuid raamatus „Jeesus – tee, tõde ja elu” on neid kirjeldatud mõistlikul ja loogilisel viisil.

TEE, TÕDE JA ELU

Seda raamatut lugedes püüa pidada meeles, mis on selle põhisõnum sulle ja su lähedastele. Jeesus Kristus ütles apostel Toomasele: „Mina olen tee ja tõde ja elu. Keegi ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu.” (Johannese 14:6.)

Väljaanne „Jeesus – tee, tõde ja elu” aitab aru saada, mis mõttes on Jeesus tee. Ainult tema kaudu on võimalik pöörduda palves Jumal Jehoova poole. Lisaks on Jeesus tee selles mõttes, et ta lepitab meid Jumalaga. (Johannese 16:23; Roomlastele 5:8.) Seega võivad meil Jumalaga head suhted olla üksnes tänu Jeesusele.

Jeesus on tõde. Ta rääkis tõde ja elas kooskõlas sellega, ta oli justkui tõe kehastus. Tema puhul läksid täide paljud prohvetiennustused, mis „on kõik tema kaudu „jah””. (2. Korintlastele 1:20; Johannese 1:14.) Nendest ennustustest ilmneb, et Jeesusel on Jumala eesmärgi täitumises väga tähtis osa. (Ilmutus 19:10.)

Jeesus Kristus on ka elu. Andes täiusliku inimesena meie eest oma elu ja vere, tõi ta lunastusohvri, et meil oleks võimalik saada „tõeline elu” ehk „igavene elu”. (1. Timoteosele 6:12, 19; Efeslastele 1:7; 1. Johannese 1:7.) Samuti on ta elu neile miljonitele, kes on surmaunne suikunud, kuid kes äratatakse üles paradiislikule maale, kus neil on lootus elada igavesti. (Johannese 5:28, 29.)

Meil kõigil tuleb mõista, kui tähtis osa on Jeesusel Jumala eesmärgi täitumises. Loodetavasti meeldib sulle selle raamatu abil õppida tundma Jeesust, kes on „tee ja tõde ja elu”.