Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Sierra Leone: Crystalile näidatakse teed

 KUULUTUS- JA ÕPETUSTÖÖ KÕIKJAL MAAILMAS

Aafrika

Aafrika
  • MAID 58

  • RAHVAARV 1 109 511 431

  • KUULUTAJAID 1 538 897

  • PIIBLIUURIMISI 4 089 110

Ta palvetas, et leida kurte

Crystal, misjonär Sierra Leones, kuulutab viipekeelt kõnelevatele inimestele. Ühel hommikul otsustas ta enne kuulutustööd palvetada selle eest, et leida kurte. Seekord läks ta korduskülastusele tavapärasest erinevat teed. Ta päris naabritelt, kas nad teavad mõnda kurti, ning ta juhatatigi ühe maja juurde. Crystal  kohtas sõbralikku noort naist, kes kuulas meeleldi piiblisõnumit ja oli nõus tulema viipekeelsele koosolekule. Ümberkaudsed elanikud küsisid Crystalilt, kas ta ei tahaks kohtuda veel ühe kurdiga. Nii leidis ta järgmise alandliku tõeotsija. Ehkki Crystal oli seal kandis varemgi kuulutanud, polnud ta neid kahte kurti kohanud. Ta on veendunud, et leidis nad Jehoova abiga.

„See jutt oli just minu jaoks!”

Emmanuel, kes elab Libeerias, sõitis kuningriigisaali iganädalasele koosolekule. Tee ääres seisis korralikus riietuses noor mees, kes näis olevat murest murtud. Emmanuelile läks see vaatepilt südamesse ja ta peatas auto, et uurida, kas saab kuidagi abiks olla. Ta kuulis, et mehe nimi on Moses. Äsja oli varastatud kõik tema raha ja nüüd mõtles ta enesetapule. Emmanuel kuulas Mosese ära ja palus noormehel koosolekule kaasa tulla. Nad läksidki koos saali. Seal kuuldu liigutas Mosest pisarateni. Pärast avaliku kõne lõppu hüüatas ta: „See jutt oli just minu jaoks! Jehoova tunnistajad on erakordsed inimesed.” Moses nõustus piibliuurimisega ja käib nüüd korrapäraselt koosolekutel.

 „Mina ei ole pagan”

Aminata on 15-aastane koolitüdruk Guinea-Bissaus. Kui ta oli 13, käskis kunstiõpetaja kord kogu klassil joonistada karnevali tarbeks maske ja muid asju. Selle asemel joonistas Aminata looduspildi loomadega ning kirjutas selle peale „Paradiis”. Töid kokku korjates ütles õpetaja, et Aminata joonistus ei ole teemakohane, ning hindas tema tööd nulliga. Pärast tundi pöördus Aminata õpetaja poole ja küsis: „Kelle pidu on karneval?”

„Paganate,” vastas õpetaja.

Guinea-Bissau: Aminata joonistab paradiisi

„Mina ei ole pagan,” kostis Aminata. „Sellepärast ma ei osale sellistel pidustustel. Ma usun, et Jumal muudab peagi kogu maa paradiisiks, ja seda ma joonistasingi.” Õpetaja ütles, et teeb talle kontrolltöö kirjalike küsimustega. Kuidas Aminata selle sooritas? Ta sai 18 punkti 20-st.

Nii palju kohalolijaid!

Väikeses külas Malawis on 7-liikmeline kuulutajate grupp. Nad käivad koos teivastest, kõrkjatest ja pilliroomattidest ehitatud varjualuses. Ringkonnaülevaataja külaskäigust innustatuna kutsusid kuulutajad õhinal inimesi Kristuse surma mälestusõhtule. Mälestusõhtu kõne peeti laes rippuvate õlilampide valgel. Seal polnud õieti liikumisruumigi,  sest kohale oli tulnud nii palju huvilisi. Kujutle seitsme kuulutaja rõõmu, kui nad said teada, et kohalviibijaid oli kokku 120!

Malawi: kohalviibijaid oli kokku 120

Brošüür aitas lahendada abieluprobleeme

Stenditöö suurlinnades toob sageli õnnistusi, mis selguvad alles hiljem. Togo pealinnas Lomés lähenes üks naine kõheldes kirjandusstendile ja võttis brošüüri „Mis teeb pereelu õnnelikuks?”. Järgnes põgus vestlus kirjakoha Efeslastele 5:3 põhjal. Naine vahetas kuulutajatega telefoninumbreid. Kahe nädala pärast ta helistas ja ütles: „Mulle tõesti ei meeldinud Jehoova tunnistajad. Aga ma lugesin brošüüri ja see on super. See aitas mul kohe pereprobleeme lahendada ja ma sain omakorda aidata veel kaht abielupaari. Ma suhtusin Jehoova tunnistajatesse valesti. Palun tulge ja tutvustage mulle Piiblit.” Naisega alustati uurimist, samuti ühega abielupaaridest, keda ta oli aidanud.

Huviline tõlkis brošüüri ära

Ankasie on linnake Ghanas. Peatänava ääres müüvad väikekaupmehed oma kraami. Igal esmaspäeval seisab seal ka meie kirjandusstend. Kui meie vend Samuel oli Enochiga vestelnud, võttis Enoch brošüüri „Kuuletu Jumalale” ning küsis Samuelilt, kas tal on kirjandust kusaali keeles.

Ghana: huviline tõlkis brošüüri kusaali keelde

Samuel vastas: „Kahjuks mitte. Aga meil on brošüüre farefare keeles.” Viimane on kusaali keelega sarnane. Enne ärasõitu koju kaugel põhjas, küsis  Enoch veel kirjandust, et seda oma sugulastele jagada.

Ankasiesse naasnud, näitas ta Samuelile pabereid. Enoch oli brošüüri „Kuuletu Jumalale” tõlkinud kusaali keelde! Nüüd käib ta korrapäraselt koosolekutel ja uurib Piiblit.