Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 DOMINIKAANI VABARIIK

Töö algus

Töö algus

 Töö algus

Pühapäeval, 1. aprillil 1945 saabusid Gileadi kooli lõpetanud Lennart ja Virginia Johnson Dominikaani Vabariigi pealinna Ciudad Trujillosse (nüüd Santo Domingo). Olles esimesed Jehoova tunnistajad selles riigis, saabusid nad maale, mille ajalugu oli täis konflikte ja võitlusi. * Aastaraamat 1946 annab teada: „See on ehtne pioneeriterritoorium ning neil Gileadi lõpetanutel tuli kõike nullist alustada.” Tol ajal polnud harubürood, polnud kuningriigisaale ja polnud kogudusi. Misjonärid ei tundnud riigis mitte kedagi, nad ei osanud eriti hispaania keelt ning neil polnud ei kodu ega mööblit. Mida nad tegid?

„Me läksime Victoria hotelli ja võtsime seal toa; kahe peale maksime viis dollarit ja selle sees oli ka söök,” meenutab Lennart. „Juba samal pärastlõunal leidsime inimesi, kellega Piiblit uurida. See juhtus nõnda. Kaks dominikaani naist, kellega olime Brooklynis Piiblit uurinud, andsid meile oma sugulaste ja tuttavate nimed ja aadressid ning üks neist oli dr Green. Teda külastades kohtusime ka tema naabri Moses Rollinsiga. Kui nad kuulsid, kuidas olime nende nimed ja aadressid saanud, kuulasid nad huviga kuningriigisõnumit ning soovisid Piiblit uurida. Mosesest sai peagi esimene kohalik kuningriigikuulutaja.”

 1945. aasta juuni alguses saabus veel neli misjonäri ning üsna varsti olid nad levitanud märkimisväärsel hulgal kirjandust ja alustanud palju piibliuurimisi. Oktoobriks oli selge, et vaja on koosolekupaika. Seepärast tegid misjonärid misjonikodu elu- ja söögitoa ümber, nii et tekkis midagi kuningriigisaalilaadset. Koosolekutel käis koguni 40 inimest.

Üks esimesi, kes tõe vastu võttis, oli Pablo Bruzaud, keda kutsuti Paléks. Ta korraldas bussireise Santiago ja Ciudad Trujillo vahel ning seega viibis ta sageli pealinnas. Ühel päeval Ciudad Trujillos olles rääkis Palé paari tunnistajaga ja võttis neilt raamatu „Tõde teeb teid vabaks”. Ta hakkas nendega iga päev Piiblit uurima. Palé asus peagi koos misjonäridega kuulutustööd tegema ning pakkus neile transporti. Hiljem kohtus ta Lennart Johnsoniga ja nad reisisid Ciudad Trujillost Santiagosse ja edasi üle mägede rannikulinna Puerto Platasse, et külastada rühma huvilisi, kes olid info saamiseks kirjutanud New Yorgis Brooklynis asuvasse peakorterisse.

Vendade Knorri ja Franzi külastus

Märtsis 1946 külastasid Nathan Knorr ja Frederick Franz peakorterist Dominikaani Vabariiki. Ootusärevus nende külastuse eel oli suur ja vend Knorri kõnet käis peale vendade kuulamas 75 huvilist. Tolle külastuse ajal tegi vend Knorr ettevalmistusi harubüroo rajamiseks Dominikaani Vabariiki.

Vennad Knorr ja Franz riigi esimeses kuningriigisaalis Ciudad Trujillos

Misjonäre tuli juurde ja 1946. teenistusaasta lõpuks oli riigis 28 kuulutajat. Kuna hea sõnum alles hakkas sellel maal levima, olid misjonäridel õhtuti  käed tööd-tegemist täis, sest nad kaardistasid territooriumi, et teha kuulutustööd organiseeritult ja põhjalikult.

Töö laieneb

Aastal 1947 tegi kuulutustööd umbes 60 kuulutajat. Samal aastal saadeti Dominikaani Vabariiki mõned misjonärid Kuubalt. Nende seas olid Roy ja Juanita Brandt. Vend Brandt määrati harubüroo sulaseks ja ta teenis selles ametis järgmised kümme aastat.

1948. teenistusaasta lõpuks kuulutas koos tublide misjonäridega head sõnumit umbes 110 kuulutajat. Ent need innukad kuulutajad ei osanud aimatagi, milline ränk aeg ees seisab.

^ lõik 1 Vahitorni ühingu kirjandust levitati Dominikaani Vabariigis juba alates 1932. aastast, kuid huvilisi hakati õpetama alles 1945. aastal, kui Johnsonid saabusid.