Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

 66. LUGU

Esra õpetab Jumala seadust

Esra õpetab Jumala seadust

Oli möödunud umbes 70 aastat ajast, mil paljud iisraellased pöördusid tagasi Jeruusalemma. Mõned olid jäänud elama Pärsia impeeriumisse. Üks neist oli preester Esra, kes õpetas rahvale Jehoova seadust. Esra sai teada, et Jeruusalemma elanikud ei järgi Jumala seadust, ning ta otsustas neile appi minna. Pärsia kuningas Artaxerxes ütles talle: „Jumal on andnud sulle tarkust, nii et sa oskad õpetada Jumala seadust. Mine ning sinuga võib minna igaüks, kes soovib.” Esra kogus kokku kõik, kes tahtsid minna Jeruusalemma. Nad palusid Jehoovat, et ta kaitseks neid sel pikal teekonnal, ning asusid teele.

Nelja kuu pärast jõudsid nad Jeruusalemma. Peamehed teatasid Esrale: „Iisraellased on olnud Jehoovale sõnakuulmatud ja on abiellunud naistega, kes kummardavad ebajumalaid.” Mida Esra tegi? Ta langes rahva ees põlvili ja palvetas: „Jehoova, sa oled meile nii palju head teinud, kuid meie oleme sinu vastu patustanud.” Rahvas küll kahetses, kuid tegi ikka edasi seda, mis polnud õige. Esra määras mõned vanemad ja kohtumõistjad asjaga tegelema. Järgmise kolme kuu jooksul saatsid nad minema kõik, kes ei teeninud Jehoovat.

Möödus 12 aastat. Selle aja jooksul ehitati üles Jeruusalemma müürid. Esra kogus rahva linnaväljakule ja hakkas neile ette lugema Jumala seadust. Kui Esra raamatu avas, tõusis rahvas püsti. Esra ülistas Jehoovat ja rahvas tõstis nõusoleku märgiks üles oma käed. Seejärel Esra luges ja selgitas seadust ning rahvas kuulas tähelepanelikult. Iisraellased tunnistasid, et nad on jälle Jehoovast eemale triivinud, ja valasid kibedaid pisaraid. Järgmisel päeval jätkas Esra  seaduse ettelugemist. Iisraellased said teada, et varsti on lehtmajade püha. Otsekohe hakkasid nad selleks ettevalmistusi tegema.

Seitse päeva rahvas rõõmustas ja tänas Jehoovat hea saagi eest. Joosua päevist alates polnud rahvas niimoodi lehtmajade püha tähistanud. Pärast püha kogunesid iisraellased kokku ja palvetasid: „Jehoova, sa vabastasid meid orjusest, toitsid meid kõrbes ja andsid meile kauni maa. Kuid ikka ja jälle me oleme olnud sõnakuulmatud. Sa saatsid prohvetid meid manitsema, kuid me ei kuulanud neid. Siiski olid sa kannatlik. Sa pidasid kinni Aabrahamile antud tõotusest. Me lubame, et nüüd me kuuletume sulle.” Nad panid oma lubaduse kirja ning peamehed, leviidid ja preestrid lõid sellele pitseri peale.

„Õnnelikud on hoopis need, kes Jumala sõna kuulevad ja selle järgi teevad.” (Luuka 11:28)