Filippuse Kaisarea. Linn Jordani jõe ülemjooksul 350 m üle merepinna. Filippuse Kaisarea on 40 km Galilea merest põhja pool Hermoni mäe edelajalamil. Selle linna nimetas Kaisareaks tetrarh Filippus, kes oli Herodes Suure poeg, ja ta tegi seda Rooma keisri auks. Selleks et eristada seda samanimelisest Vahemere-äärsest sadamalinnast, kutsuti seda Filippuse Kaisareaks. (Vt lisa B10.)

kõrgele mäele. See võis olla Hermoni mägi Filippuse Kaisarea lähedal. (Vt Mt 16:13 kommentaari.) Hermoni tipp ulatub 2814 m üle merepinna. Jeesuse muutumine võis aset leida mõnel selle mäe kaljunukil. (Vt lisa B10.)

Jeesus muudeti. Võib tõlkida ka „Tema välimus muudeti”. Sama kreeka verbi (metamorphóo) on kasutatud ka tekstis Ro 12:2.

ennäe. Vt Mt 1:20 kommentaari.

ilmutas. Võib tõlkida ka „näe! ilmutas”. Kreeka sõna idú võib tõlkida vastetega „näe”, „vaata”, „ennäe”. Sageli kasutatakse seda selleks, et pöörata tähelepanu järgnevale sõnale või fraasile eesmärgiga ergutada lugejat loetavat ette kujutama või tõsta esile mingit üksikasja. Samuti kasutatakse seda rõhutamiseks või millegi uue või üllatava sissejuhatamiseks. (Mt 17:3; 28:9.) Piibli kreekakeelses osas esineb seda kõige sagedamini Matteuse ja Luuka evangeeliumis ning Ilmutusraamatus. Piibli heebreakeelses osas on palju kasutatud samatähenduslikku heebrea sõna.

taevast hääl. See on evangeeliumites esimene kolmest kohast, kus öeldakse, et Jehoova rääkis inimestega otse. (Vt Mt 17:5 ja Joh 12:28 kommentaari.)

hääl. Evangeeliumitest tuleb välja, et Jehoova rääkis inimestega otse kolmel korral. Esimene kord oli aastal 29, kui Jeesus ristiti. (Mt 3:16, 17; Mr 1:11; Lu 3:22.) Teine kord oli aastal 32, kui Jeesus mäel muudeti. (Mt 17:5; Mr 9:7; Lu 9:35.) Kolmas kord oli aastal 33, veidi enne Jeesuse viimast paasapüha. Viimasest korrast räägib ainult Johannes. See oli Jehoova vastus Jeesuse palvele: „Isa, austa oma nime!”

kellest mul on hea meel. Võib tõlkida ka „kellel on mu soosing”. (Vt Mt 3:17 kommentaari.)

kellest mul on hea meel. Võib tõlkida ka „kellel on mu soosing”, „ma tunnen temast suurt rõõmu”. Sama väljendit kasutatakse tekstis Mt 12:18, kus tsiteeritakse teksti Jes 42:1, mis käib tõotatud messia ehk Kristuse kohta. Püha vaimu väljavalamine ja Jumala sõnad oma poja kohta kinnitasid, et Jeesus on tõotatud messias. (Vt Mt 12:18 kommentaari.)

hääl. Teine kolmest evangeeliumites kirjapandud juhtumist, kui Jehoova räägib inimestega otse. (Vt Mt 3:17 ja Joh 12:28 kommentaari.)

kellest mul on hea meel. Võib tõlkida ka „kellel on mu soosing”. (Vt Mt 3:17 ja 12:18 kommentaari.)

Inimesepojal. See väljend esineb evangeeliumites umbes 80 korda. Jeesus mõtles sellega iseennast. Ilmselt tahtis ta rõhutada, et ta on tõepoolest inimene, naisest sündinud, ja seega võrdväärne Aadamaga, kellelt päritud patu lunastamiseks oli tarvis täiuslikku inimelu. (Ro 5:12, 14, 15.) Pealegi aitas selle väljendi kasutamine inimestel teda kui messiat ära tunda. (Tn 7:13, 14; vt „Sõnaseletusi”.)

Inimesepoeg. Vt Mt 8:20 kommentaari.

põlvitas. Vana-Lähis-Idas laskuti põlvili austuse ja lugupidamise märgiks, eriti kui paluti midagi endast kõrgemal positsioonil olevalt inimeselt.

langetõbine. Vt Mt 4:24 kommentaari.

langetõbised. Kreeka sõna tähendab sõna-sõnalt „kuutõbine olema”. Matteus kasutab seda väljendit meditsiinilises tähenduses ega seosta seda haigust ebausklikult mõne kuufaasiga. Sümptomeid, mida Matteus, Markus ja Luukas kirjeldavad, võib seostada epilepsia ehk langetõvega.

vähese usu. Samatüveline kreeka väljend on tõlgitud vastega „nõrgausulised” kirjakohtades Mt 6:30; 8:26; 14:31; 16:8; Lu 12:28. Jeesus ei ütle, et jüngritel polnud üldse usku, vaid et see oleks pidanud olema tugevam. (Vt Mt 6:30 ja 8:26 kommentaari.)

Ma kinnitan teile. Vt Mt 5:18 kommentaari.

sinepiseemne suurune. Võib tõlkida ka „nii väike nagu sinepiseeme”. (Vt Mt 13:31 ja 13:32 kommentaari.)

pisim kõigist seemnetest. Sinepiseemet kasutati iidsetes juudi kirjutistes kõnekujundina kõige väiksema suurusühiku kohta. Kuigi tänapäeval tuntakse veelgi väiksemaid seemneid, oli see ilmselt väikseim, mida külvasid Galilea põllumehed Jeesuse päevil.

te nõrgausulised. Jeesus pöördub selle väljendiga jüngrite poole, mõeldes sellega, et nende usk pole tugev. (Mt 8:26; 14:31; 16:8; Lu 12:28.) See ei tähenda, et neil polnud üldse usku, vaid et neil polnud seda piisavalt.

te nõrgausulised. Jeesus ei mõelnud siin, et neil pole üldse usku, vaid et neil pole seda piisavalt. (Mt 14:31; 16:8; Lu 12:28; vt Mt 6:30 kommentaari.)

Ma kinnitan teile. Võib tõlkida ka „tõesti, ma ütlen teile”. Selles fraasis esineb kreeka sõna amén. See on translitereering heebrea sõnast amén, mille tähendus on „olgu nii”, „tõesti”. Jeesus kasutas seda väljendit sageli enne mõnd väidet, tõotust või prohvetikuulutust. Sellega ta rõhutas öeldu tõesust ja usaldusväärsust. Niiviisi ei kasutata seda sõna kusagil mujal piiblis ega ka muudes pühaks peetavates tekstides. Kui Jeesus kordas väljendit (amén, amén), nii nagu terves Johannese evangeeliumis, on see tõlgitud vastega „ma kinnitan ... ja see on tõsi”. (Vt Joh 1:51 kommentaari.)

sinepiseemnega. Iisraelis kasvab looduses mitut liiki sinepitaimi. Must sinep (Brassica nigra) on liik, mida seal üldiselt kasvatatakse. Sellest suhteliselt väikesest seemnest, mille diameeter on 1–1,6 mm ja mis kaalub 1 mg, kasvab puulaadne taim. Mõni sirgub kuni 4,5 m kõrguseks.

Mõnes vanas käsikirjas öeldakse: „Seesuguseid ei saa välja muidu kui palve ja paastumise abil.” (Vt Mr 9:29 kommentaari.) Neid sõnu pole kõige vanemates ja usaldusväärsemates käsikirjades ning ilmselt ei olnud neid pühakirja algtekstis. (Vt lisa A3.)

palve abil. Mõnes käsikirjas „palve ja paastumise abil”. Vanimad ja usaldusväärseimad käsikirjad paastumist ei maini. Ilmselt lisasid selle sõna paastumist propageerivad ümberkirjutajad. Nad lisasid paastumise mõtte ka mitmesse teise kohta. (Vt Mt 17:21 kommentaari.)

Kapernauma. Tuleneb heebrea nimest, mis tähendab „Nahumi küla” või „lohutaja küla”. (Nah 1:1, allm.) Väga oluline linn Jeesuse maise teenistuse ajal. See paiknes Galilea mere loodekaldal ja seda nimetatakse kirjakohas Mt 9:1 Jeesuse „oma linnaks”.

Kapernauma. Vt Mt 4:13 kommentaari.

kahedrahmist maksu. Sõna-sõnalt „didrahmi”. (Vt lisa B14.) Templiteenistust toetati maksudega. (2Mo 30:12–16.) Ilmselt oli Jeesuse päeviks saanud tavaks, et kõik täiskasvanud juudi mehed maksid igal aastal kindla summa suurust templimaksu.

pojad maksust vabad. Jeesuse päevil olid kuningliku pere liikmed maksudest vabastatud.

õng. See on ainuke koht piibli kreekakeelses osas, kus see sõna algkeeles esineb. Ilmselt oli tegemist nööri külge kinnitatud konksuga, mille otsa pandi sööt ja mis heideti vette. Kõik teised piibli kreekakeelses osas mainitud kalapüügivahendid on võrgud.

hõbemündi. Sõna-sõnalt „stateeri”. Arvatavasti tetradrahm ehk neljadrahmine hõbemünt, võrdne ühe seekliga. (Vt lisa B14.) Just nii palju tuli maksta templimaksu kahe inimese eest. (2Mo 30:13.)