Matteuse evangeelium 12:1–50

12  Ühel hingamispäeval kõndis Jeesus üle viljapõldude. Tema jüngritel läks kõht tühjaks ning nad hakkasid viljapäid katkuma ja sööma.+ 2  Seda nähes ütlesid variserid talle: „Vaata, sinu jüngrid teevad seda, mis pole hingamispäeval lubatud.”+ 3  Jeesus vastas: „Kas te pole lugenud, mida Taavet tegi, kui temal ja ta meestel oli nälg:+ 4  kuidas ta läks Jumala kotta ja nad sõid ära vaateleivad,+ mida polnud lubatud süüa ei temal ega ta kaaslastel, vaid ainult preestritel?+ 5  Või kas te pole Moosese seadusest lugenud, et hingamispäeval rikuvad preestrid templis hingamispäeva ja on ometi süüta?+ 6  Aga mina ütlen teile, et siin on midagi enamat kui tempel.+ 7  Kui te saaksite aru, mida tähendavad sõnad „Ma tahan halastust+ ja mitte ohvrit”,+ siis te ei mõistaks süütuid hukka. 8  Sest Inimesepoeg on hingamispäeva isand.”+ 9  Sellest paigast lahkunud, läks ta sünagoogi 10  ja seal* oli kuivetunud* käega mees.+ Mõned küsisid Jeesuselt: „Kas hingamispäeval on lubatud tervendada?”, et leida põhjust tema süüdistamiseks.+ 11  Ta vastas: „Kui teil on üks lammas ja see kukub hingamispäeval auku, kas te siis ei haara temast kinni ega tõmba teda välja?+ 12  Kui palju väärtuslikum on inimene võrreldes lambaga! Seega on hingamispäeval lubatud küll head teha.” 13  Siis ütles ta mehele: „Siruta käsi välja.” Too sirutas käe ja see sai jälle terveks nagu teinegi. 14  Aga variserid läksid välja ja pidasid nõu, kuidas ta ära tappa. 15  Saanud sellest teada, läks Jeesus sealt minema. Paljud järgnesid talle+ ja ta tegi nad kõik terveks, 16  kuid ta keelas neid kõvasti, et nad temast teistele ei räägiks,+ 17  et läheks täide, mida Jumal oli öelnud* prohvet Jesaja kaudu: 18  „See on mu teenija,+ kelle ma olen valinud, mu armas, kellest mul on hea meel.+ Ma panen tema peale oma vaimu+ ja tema selgitab rahvaile, mis on õigus. 19  Ta ei tülitse+ ega karju ja tema häält ei kuulda peatänavail. 20  Rudjutud pilliroogu ei murra ta katki, hõõguvat tahti ei kustuta ära,+ kuni ta paneb õiguse võidutsema. 21  Tema nimele loodavad rahvad.”+ 22  Siis tõid nad Jeesuse juurde deemonist vaevatud mehe, kes oli pime ja tumm, ning ta tegi tema terveks, nii et mees rääkis ja nägi. 23  Kogu rahvas oli rabatud ning küsis: „Kas see äkki ongi Taaveti poeg?” 24  Seda kuuldes ütlesid variserid: „See mees ei aja deemoneid välja muul moel kui deemonite valitseja Peltsebuli abiga.”+ 25  Nende mõtteid teades ütles Jeesus neile: „Iga kuningriik, kus pole üksmeelt, hävib ja ükski linn või pere, kus pole üksmeelt, ei jää püsima. 26  Samamoodi, kui Saatan ajab välja Saatana, on ta iseendaga riius. Kuidas saab siis tema kuningriik püsima jääda? 27  Kui mina ajan deemoneid välja Peltsebuli abiga, siis kelle abiga ajavad neid välja teie jüngrid*? Seepärast saavad nendest teile kohtumõistjad. 28  Ent kui ma ajan deemoneid välja Jumala vaimu abil, siis on Jumala kuningriik* tõesti tulnud, aga teie pole seda märganud*.+ 29  Või kuidas võib keegi tungida tugeva mehe majja ja tema vara röövida, kui ta esmalt meest kinni ei seo? Alles siis saab ta tema maja rüüstata. 30  Kes ei ole minu poolt, on minu vastu, ja kes ei kogu koos minuga, pillutab laiali.+ 31  Seetõttu ma ütlen teile: igasugune patt ja pühaduseteotus antakse inimesele andeks, aga vaimu teotamist ei anta andeks.+ 32  Sellele, kes räägib halvasti Inimesepojast, antakse andeks,+ aga sellele, kes räägib halvasti pühast vaimust, ei anta andeks ei praegusel ega tulevasel ajastul.+ 33  Puu on kas hea ja kannab head vilja või halb ja kannab halba vilja, sest puud tuntakse selle vilja järgi.+ 34  Te rästikute sugu,+ kuidas te saate rääkida head, kui te olete kurjad? Suu räägib sellest, mida süda on täis.+ 35  Hea inimene toob oma hea vara hulgast välja head, ent halb inimene toob oma halva vara hulgast välja halba.+ 36  Ma ütlen teile, et inimesed annavad kohtupäeval aru+ igast tühjast* sõnast, mis nad on rääkinud, 37  sest sõnadest mõistetakse sind õigeks ja sõnadest mõistetakse sind hukka.” 38  Seepeale ütlesid mõned kirjatundjad ja variserid talle: „Õpetaja, me tahame näha sinult tunnustähte.”+ 39  Tema aga vastas: „Kuri ja abielurikkuja põlvkond otsib aina tunnustähte*, aga talle ei anta muud tunnustähte kui prohvet Joona oma.+ 40  Sest nagu Joona oli suure kala kõhus kolm päeva ja kolm ööd,+ nii peab ka Inimesepoeg olema maapõues kolm päeva ja kolm ööd.+ 41  Niineve mehed äratatakse kohtupäeval üles koos selle põlvkonnaga ja nad mõistavad selle hukka, sest nemad kahetsesid, kuuldes Joona kuulutatud sõnumit;+ aga siin on enam kui Joona.+ 42  Lõunamaa kuninganna äratatakse kohtupäeval üles koos selle põlvkonnaga ja ta mõistab selle hukka, sest tema tuli maailma otsast kuulama Saalomoni tarkust;+ aga siin* on enam kui Saalomon.+ 43  Kui rüve vaim läheb inimesest välja, käib ta mööda põuaseid kohti, otsides puhkepaika, kuid ei leia.+ 44  Siis ta ütleb: „Ma pöördun tagasi oma kotta, kust ma ära tulin,” ja saabudes leiab ta maja tühjana, kuid puhtaks pühitu ja ehituna. 45  Siis ta läheb ja võtab endaga kaasa veel seitse vaimu, kurjemad kui ta ise, ning nad tulevad ja asuvad sinna elama. Niisuguse inimesega on lood halvemad, kui olid alguses.+ Nõnda läheb ka selle kurja põlvkonnaga.” 46  Kui Jeesus alles rahvale kõneles, seisid ta ema ja vennad+ väljas ning ootasid võimalust temaga rääkida.+ 47  Keegi ütles talle: „Su* ema ja vennad seisavad väljas ja tahavad sinuga rääkida.” 48  Jeesus vastas*: „Kes on mu ema ja kes on mu vennad?” 49  Sirutanud käe oma jüngrite poole, ütles ta: „Need* on mu ema ja mu vennad.+ 50  Sest kes täidab mu taevase isa tahet, see on mu vend, õde ja ema.”+

Allmärkused

^ Võib tõlkida ka „näe! seal”.
^ Võib tõlkida ka „halvatud”.
^ Sõna-sõnalt „mida oli öeldud”.
^ Sõna-sõnalt „pojad”.
^ Võib tõlkida ka „kuningavalitsus”.
^ Võib tõlkida ka „siis on Jumala kuningriik juba teie juurde tulnud”.
^ Võib tõlkida ka „kahjutoovast”.
^ Võib tõlkida ka „üleloomulikku tõendit”.
^ Võib tõlkida ka „näe! siin”.
^ Võib tõlkida ka „Näe! Su”.
^ Sõna-sõnalt „vastas talle”.
^ Võib tõlkida ka „Näe! Need”.

Kommentaarid

hingamispäeval. Vt „Sõnaseletusi”.

üle viljapõldude. Ilmselt mööda põldudevahelist jalgteed.

mis pole hingamispäeval lubatud. Jehoova keelas iisraellastel hingamispäeval töötada. (2Mo 20:8–10.) Juudi usujuhid võtsid endale õiguse defineerida, mis on töö. Nad süüdistasid Jeesuse jüngreid viljalõikamises (katkumine) ja viljapeksus (käte vahel hõõrumine). (Lu 6:1, 2.) Aga see määratlus läks üle selle, mida Jehoova oli keelanud.

Jumala kotta. Mõeldakse kogudusetelki. Sündmus, millele Jeesus viitab (1Sa 21:1–6), toimus siis, kui kogudusetelk asus Noobis, mis omakorda asus ilmselt Benjamini suguharu territooriumil ja Jeruusalemma lähedal. (Vt lisa B7 väiksemat pilti.)

Jumala kotta. Vt Mr 2:26 kommentaari.

vaateleivad. Vastav heebrea väljend tähendab sõna-sõnalt „palgeleivad”. Need leivad pandi alalise ohvrina justkui Jehoova palge ette. (2Mo 25:30; vt „Sõnaseletusi” ja lisa B5.)

rikuvad ... hingamispäeva. St ei pea hingamispäeva eriliseks. Preestrid tapsid loomi ning tegid muid ohverdamisega seotud töid. (4Mo 28:9, 10.)

sümboliseerib. Kreeka sõna estín (on) on siin tähenduses „sümboliseerib; tähendab; tähistab”. Ilmselt said apostlid sellest just nii aru, sest Jeesus oli elus ja leib ei saanud sõna otseses mõttes olla Jeesuse keha. Sama kreeka sõna on kasutatud ka tekstis Mt 12:7, kus paljudes piiblitõlgetes on selle vasteks „tähendama”.

halastust, mitte ohvrit. Need sõnad on pärit tekstist Ho 6:6. Jeesus viitab nendele ka salmis Mt 12:7. Põlatud maksukoguja Matteus, kellest sai Jeesuse lähedane kaaslane, on ainus evangeeliumikirjutaja, kes pani kirja nii selle tsitaadi kui ka mõistujutu halastamatust orjast. (Mt 18:21–35.) Tema evangeelium tõstab esile Jeesuse korduvalt öeldud mõtte, et lisaks ohvrile on vaja ka halastust.

mida tähendavad sõnad. Sõna-sõnalt „mis see on”. Kreeka sõna estín („on”) on siin tähenduses „tähendab; tähistab”. (Vt Mt 26:26 kommentaari.)

halastust ja mitte ohvrit. Vt Mt 9:13 kommentaari.

Inimesepojal. See väljend esineb evangeeliumites umbes 80 korda. Jeesus mõtles sellega iseennast. Ilmselt tahtis ta rõhutada, et ta on tõepoolest inimene, naisest sündinud, ja seega võrdväärne Aadamaga, kellelt päritud patu lunastamiseks oli tarvis täiuslikku inimelu. (Ro 5:12, 14, 15.) Pealegi aitas selle väljendi kasutamine inimestel teda kui messiat ära tunda. (Tn 7:13, 14; vt „Sõnaseletusi”.)

Inimesepoeg. Vt Mt 8:20 kommentaari.

hingamispäeva isand. Nimetades end nii (Mr 2:28; Lu 6:5), näitas Jeesus, et tal on voli teha hingamispäeval tööd, mida on käskinud teha tema taevane isa. (Vrd Joh 5:19; 10:37, 38.) Jeesus tegi hingamispäeval mõned oma kõige tähelepanuväärsemad imeteod, näiteks tervendas haigeid. (Lu 13:10–13; Joh 5:5–9; 9:1–14.) See näitas, millist leevendust ta toob rahvale oma valitsuse ajal, mis on otsekui hingamispäeva puhkus. (Heb 10:1.)

kui palju enam. Jeesus kasutas sageli sellist arutluskäiku. Kõigepealt esitas ta mõne ilmselge või üldtuntud tõsiasja. Seejärel tegi ta selle alusel mõtlemapaneva järelduse. (Mt 10:25; 12:12; Lu 11:13; 12:28.)

Kui palju väärtuslikum. Vt Mt 7:11 kommentaari.

ei räägiks, kes ta on. Kuigi rüvedad vaimud teadsid, et Jeesus on Jumala poeg ja nimetasid teda nii (salm 11), ei lubanud Jeesus neil sellest rääkida. Nad on väljatõugatud, mässajad, kõige püha vihkajad ja Jumala vaenlased. (Vt Mr 1:25 kommentaari.) Hiljem, kui „ennustamise deemon” ärgitas üht tüdrukut Pauluse ja Siilase kohta ütlema: „Need inimesed on kõigekõrgema Jumala orjad ja nad kuulutavad teile päästeteed!”, ajas Paulus selle vaimu tüdrukust välja. (Ap 16:16–18.)

temast teistele ei räägiks. Vt Mr 3:12 kommentaari.

et läheksid täide Jehoova sõnad, mis ta oma prohveti kaudu oli öelnud. Sellesarnaseid väljendeid kasutab Matteus oma evangeeliumis palju kordi, ilmselt eesmärgiga rõhutada oma juutidest lugejaskonnale, et Jeesus on tõotatud messias. (Mt 2:15, 23; 4:14; 8:17; 12:17; 13:35; 21:4; 26:56; 27:9.)

et läheks täide, mida Jumal oli öelnud prohvet Jesaja kaudu. Vt Mt 1:22 kommentaari.

ilmutas. Võib tõlkida ka „näe! ilmutas”. Kreeka sõna idú võib tõlkida vastetega „näe”, „vaata”, „ennäe”. Sageli kasutatakse seda selleks, et pöörata tähelepanu järgnevale sõnale või fraasile eesmärgiga ergutada lugejat loetavat ette kujutama või tõsta esile mingit üksikasja. Samuti kasutatakse seda rõhutamiseks või millegi uue või üllatava sissejuhatamiseks. (Mt 17:3; 28:9.) Piibli kreekakeelses osas esineb seda kõige sagedamini Matteuse ja Luuka evangeeliumis ning Ilmutusraamatus. Piibli heebreakeelses osas on palju kasutatud samatähenduslikku heebrea sõna.

kellest mul on hea meel. Võib tõlkida ka „kellel on mu soosing”, „ma tunnen temast suurt rõõmu”. Sama väljendit kasutatakse tekstis Mt 12:18, kus tsiteeritakse teksti Jes 42:1, mis käib tõotatud messia ehk Kristuse kohta. Püha vaimu väljavalamine ja Jumala sõnad oma poja kohta kinnitasid, et Jeesus on tõotatud messias. (Vt Mt 12:18 kommentaari.)

See. Võib tõlkida ka „Näe! See”. (Vt Mt 1:20 kommentaari.)

mul on. Võib tõlkida ka „mu hingel on”. Siin tsiteeritakse teksti Jes 42:1. Kreeka sõna psyché ja vastava heebrea sõna néfeš traditsiooniline tõlkevaste on „hing”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

kellest mul on hea meel. Võib tõlkida ka „kellel on mu soosing”. (Vt Mt 3:17 kommentaari.)

hõõguvat tahti. Võib tõlkida ka „suitsevat tahti”. Tol ajal olid kasutusel väiksed savist õlilambid, mis täideti oliiviõliga ja milles oli linakiust taht, mida mööda õli üles liikus ja leeki toitis. Selles salmis kasutatud kreeka väljend tähendab hõõguvat ja suitsevat tahti, mille leek on kustunud või veel vaevu hingitseb. Kirjakohas Jes 42:3 oli ennustatud seda, kui kaastundlik pidi messias olema: ta ei kustuta eales alandlike ja rõhutud inimeste viimset lootusesädet.

Peltsebuliks. Tuleneb ilmselt nimest Baal-Sebub, mille tähendus on „kärbeste omanik (isand)”. Nii nimetati seda Baali, keda kummardasid Ekronis elavad vilistid. (2Ku 1:3.) Mõned kreekakeelsed käsikirjad kasutavad alternatiivseid nimesid tähendusega „aulise eluaseme omanik (isand)”. Või kui tegemist on sõnamänguga, kus on kasutatud piiblis mitteesinevat heebrea sõna zével (sõnnik), on selle nime tähenduseks „sõnnikuomanik (-isand)”. Nagu ilmneb tekstist Mt 12:24, käib nimi Peltsebul deemonite valitseja Saatana kohta.

Peltsebuli. St Saatana. (Vt Mt 10:25 kommentaari.)

pere. Võib tõlkida ka „koda”. Algkeelne sõna, mis on siin tõlgitud vastega „pere”, võib tähendada nii perekonda kui ka kodakondseid, näiteks kuningakoja elanikke. (Ap 7:10; Flp 4:22.) Seda sõna kasutati valitsejate dünastiate, nagu näiteks Herodeste ja Rooma keisrite kohta, kelle hulgas olid lahkhelid tavalised ning hukutavad. Matteus viitab siin salmis lisaks perele ka linnale.

Saatan. Tuleb heebrea sõnast satán, mis tähendab „vastane”.

Saatan. Vt Mt 4:10 kommentaari.

saavad nendest teile kohtumõistjad. Võib tõlkida ka „mõistavad teid hukka teie enda jüngrid”. St nende teod kummutavad variseride väite.

Jumala sõrme abil. St Jumala püha vaimu abil, nagu ilmneb ühest varasemast juhtumist, mis on kirjas Matteuse evangeeliumis. Luuka evangeeliumis öeldakse, et Jeesus ajab deemoneid välja Jumala sõrme abil, Matteuse evangeeliumis aga Jumala vaimu ehk tegutseva jõu abil. (Mt 12:28.)

Jumala vaimu. Võib tõlkida ka „Jumala tegutseva jõu”. Hilisemas vestluses räägib Jeesus deemonite väljaajamisest „Jumala sõrme abil”. (Lu 11:20; vt Lu 11:20 kommentaari.)

pühaduseteotus. Jumala või pühade asjade vastu suunatud laim, ränk solvamine. Kuna püha vaim lähtub Jumalalt, võrdub selle tegevuse eitamine või sellele tahtlik vastutöötamine jumalateotusega. Tekstidest Mt 12:24, 28 selgub, et juudi usujuhid nägid Jumala vaimu tegutsemist, kui Jeesus tegi imesid, ent nad omistasid selle väe Saatanale.

ajastul. Kr aión. Sellega mõeldakse ajajärku, mida iseloomustavad teatud tunnused. Jeesus ütleb, et püha vaimu teotamist ei anta andeks ei praegusel ajastul, mil valitseb Saatan (2Ko 4:4; Ef 2:2; Tt 2:12), ega tulevasel ajastul, kui valitseb Jumala kuningriik ja inimesed saavad igavese elu (Lu 18:29, 30). (Vt „Sõnaseletusi”.)

Te maod, te rästikute sugu. Algne madu Saatan (Ilm 12:9) on kõigi jumalavastaste vaimne isa ja selles mõttes on nad tema sugu. (Joh 8:44; 1Jo 3:12.) Jeesus nimetas usujuhte madudeks ja rästikute sooks, sest nad hukutasid inimesi oma kurjusega, võõrutades neid Jumalast. Ka Ristija Johannes kasutas väljendit „rästikute sugu”. (Mt 3:7.)

rästikute sugu. Vt Mt 23:33 kommentaari.

abielurikkuja. Võib tõlkida ka „truudusetu”. See, kes ei pea kinni Jumalaga sõlmitud lepingust, murrab talle truudust ja teda nimetatakse piiblis ülekantud tähenduses abielurikkujaks. Kui iisraellased sidusid end väärusuga, rikkusid nad Moosese vahendusel sõlmitud lepingut ja see tegi neist otsekui abielurikkujad. (Jer 3:8, 9; 5:7, 8; 9:2; 13:27; 23:10; Ho 7:4.) Samal põhjusel ütles Jeesus oma aja juutide kohta, et need on kuri ja abielurikkuja põlvkond. (Mt 12:39; 16:4.) Kui kristlased, kes on uue lepingu osalised, laseksid end maailmast rüvetada, murraksid nad Jumalale truudust. Sama põhimõte kehtib kõigi kohta, kes on Jehoovale pühendunud. (Jk 4:4.)

abielurikkuja. Võib tõlkida ka „truudusetu”. Mõeldakse seda, kes ei pea kinni Jumalaga sõlmitud lepingust ja murrab talle truudust. (Vt Mr 8:38 kommentaari.)

muud tunnustähte kui prohvet Joona oma. Joona oli ligi kolm päeva kala kõhus ja ta võrdles sealt pääsemist surmavallast pääsemisega. (Jn 1:17–2:2.) Jeesus oli päriselt surnud. Kuigi ta äratati ligi kolm päeva hiljem surnuist üles, ei hakanud vastased temasse sellegipoolest uskuma.

kolm päeva ja kolm ööd. Piiblis ei mõelda väljendiga „päev” alati tervet ööpäeva. Siin mainitakse ajalõiku, mis algas esimesel ja lõppes kolmandal päeval. (1Mo 42:17, 18; 1Ku 12:5, 12; Mt 27:62–66; 28:1–6.)

ilmutas. Võib tõlkida ka „näe! ilmutas”. Kreeka sõna idú võib tõlkida vastetega „näe”, „vaata”, „ennäe”. Sageli kasutatakse seda selleks, et pöörata tähelepanu järgnevale sõnale või fraasile eesmärgiga ergutada lugejat loetavat ette kujutama või tõsta esile mingit üksikasja. Samuti kasutatakse seda rõhutamiseks või millegi uue või üllatava sissejuhatamiseks. (Mt 17:3; 28:9.) Piibli kreekakeelses osas esineb seda kõige sagedamini Matteuse ja Luuka evangeeliumis ning Ilmutusraamatus. Piibli heebreakeelses osas on palju kasutatud samatähenduslikku heebrea sõna.

siin. Võib tõlkida ka „näe! siin”. (Vt Mt 1:20 kommentaari.)

Lõunamaa kuninganna. St Seeba kuninganna. Arvatavasti asus tema kuningriik Edela-Araabias. (1Ku 10:1.)

vennad. Kreeka sõna adelphós võib piiblis tähendada usuvenda, kuid siin kasutatakse seda Jeesuse poolvendade, Joosepi ja Maarja nooremate laste kohta. Mõned, kes usuvad, et Maarja jäi pärast Jeesuse sündi neitsiks, väidavad, et sõna adelphós tähendab siin nõbu. Piibli kreekakeelses osas on aga sõnale „nõbu” teine vaste (kr anepsiós, Kol 4:10) ja erinev on vaste ka sõnale „õepoeg” (Ap 23:16). Tekstis Lu 21:16 on kasutatud sõnade adelphós ja syngenés mitmusevormi (tõlgitud „vennad” ja „sugulased”). On selge, et piibli kreekakeelses osas tähistatakse sugulussuhteid täpsete ja konkreetsete sõnadega.

vennad. St Jeesuse poolvennad. Nende nimed on kirjas piiblikohtades Mt 13:55 ja Mr 6:3. (Vt Mt 13:55 kommentaari.)

Keegi ütles ... See salm puudub mõnes vanemas käsikirjas.

Need on mu ema ja mu vennad. Jeesus teeb siin vahet oma lihaste vendade – kellest mõningad ei uskunud temasse (Joh 7:5) – ning oma vaimsete vendade ehk jüngrite vahel. Ta näitab, et sõltumata sellest, kui kallid pereliikmed talle ka poleks, on see, kes täidab tema „taevase isa tahet”, talle veelgi kallim. (Mt 12:50.)

Pildid ja videod

Viljaterad
Viljaterad

Jeesuse jüngrid võisid katkuda nisu ja süüa selliseid viljateri, nagu on näha siin fotol.

Sünagoog esimesel sajandil
Sünagoog esimesel sajandil

Joonis on tehtud ühe 1. sajandi sünagoogi põhjal, mille varemed on leitud Gamlast. See paik asub u 10 km Galilea merest kirdes. Selle pildi abil saab ettekujutuse, milline võis tollal sünagoog välja näha.

Sarvikrästik
Sarvikrästik

Nii Ristija Johannes kui ka Jeesus nimetasid kirjatundjaid ja varisere „rästikute sooks”, sest need tekitasid pahaaimamatutele inimestele vaimset kahju, mis oli võrreldav surmava mürgiga. (Mt 3:7; 12:34.) Fotol on sarvikrästik, kelle tunnuseks on silmade kohal asetsevad väiksed „sarved”. Ohtlikest rästikutest elutsevad Iisraelis veel Jordani orus elav nokisrästik (Vipera ammodytes) ning palestiina rästik (Vipera palaestina).

PIIBEL. UUE MAAILMA TÕLGE (ÕPPEVÄLJAANNE)
Matteuse 12
eesti
Loe Piiblit veebis.
https://assetsnffrgf-a.akamaihd.net/assets/m/1001070103/univ/art/1001070103_univ_sqr_xl.jpg
nwtsty