Matteuse evangeelium 11:1–30

11  Kui Jeesus oli oma kaheteistkümnele jüngrile juhtnöörid andnud, asus ta teele, et õpetada ja kuulutada ümberkaudsetes linnades.+  Ent Johannes, kuulnud vanglas+ Kristuse tegudest, saatis oma jüngrid+  temalt küsima: „Kas sina oled see, kes pidi tulema, või peame ootama kedagi teist?”+  Jeesus vastas neile: „Minge ja teatage Johannesele, mida te kuulete ja näete:+  pimedad näevad+ ja jalust vigased kõnnivad, pidalitõbised+ saavad puhtaks ja kurdid kuulevad, surnud äratatakse üles ja vaestele kuulutatakse head sõnumit.+  Õnnelik on see, kes minus ei kahtle*.”+  Kui need olid lahkunud, hakkas Jeesus rahvahulkadele Johannesest rääkima: „Mida te läksite kõrbesse vaatama?+ Kas tuules õõtsuvat pilliroogu?+  Mida te siis läksite vaatama? Kas uhkeisse* rõivaisse riietatud inimest? Eks uhkeid rõivaid kanna need, kes on kuningakodades.  Tõepoolest, miks te sinna läksite? Kas vaatama prohvetit? Jah, ja ma ütlen teile, et veel palju enamat kui prohvetit.+ 10  Tema on see, kellest on kirjutatud: „Ma* läkitan sinu ees oma saadiku*, kes valmistab ette su tee!”+ 11  Ma kinnitan teile, et naistest sündinute seast pole tõusnud suuremat kui Ristija Johannes, ent väikseim taeva kuningriigis* on temast suurem.+ 12  Ristija Johannese päevist kuni siiani on taeva kuningriik olnud sihiks, mille poole kõigest väest pürgitakse, ja need, kes sinna pürgivad, haaravad selle endale.+ 13  Kõik, nii prohvetiraamatud kui ka Moosese seadus, on ennustanud Johanneseni.+ 14  Kas tahate seda uskuda või mitte, aga tema ongi Eelija, kes pidi tulema.+ 15  Kellel kõrvad on, see kuulaku!+ 16  Kellega ma võrdleksin seda põlvkonda?+ See sarnaneb lastega, kes istuvad turgudel ning hõikavad oma mängukaaslastele: 17  „Me mängisime teile vilepilli, aga teie ei tantsinud! Me laulsime leinalaulu, aga teie ei löönud endale kurbusest vastu rinda!” 18  Sama lugu on sellega: tuli Johannes, ei söö ega joo,+ ent inimesed ütlevad: „Temas on deemon”; 19  tuli Inimesepoeg, sööb ja joob,+ ent nad ütlevad: „See* mees on õgard ja veinijoodik, maksukogujate ja patuste sõber.”+ Ometi ilmneb tarkus tegudest.”+ 20  Siis ta hakkas laitma linnu, kus ta oli teinud enamiku oma vägevaid tegusid, kuid kes polnud oma patte kahetsenud:+ 21  „Häda sulle, Korasin! Häda sulle, Betsaida! Kui Tüüroses ja Siidonis* oleksid sündinud need vägevad teod, mis sündisid teis, oleksid nad juba ammu kahetsenud kotiriides ja tuhas.+ 22  Ma ütlen teile, et Tüürosel ja Siidonil+ on kohtupäeval kergem kui teil.+ 23  Ja sina, Kapernaum,+ kas arvad, et sind ülendatakse taevani? Ei, sa langed surmavallani,+ sest kui Soodomas oleksid sündinud need vägevad teod, mis sündisid sinus, oleks see veel tänase päevani alles. 24  Ma ütlen teile, et Soodomamaal on kohtupäeval kergem kui sinul.”+ 25  Sel ajal Jeesus lausus: „Ma ülistan sind avalikult, isa, taeva ja maa isand, sest sa oled peitnud kõik selle tarkade ja arukate eest ning avaldanud selle lastele.+ 26  Jah, isa, sa oled arvanud heaks nii teha. 27  Mu isa on kõik andnud minu hoolde,+ ja keegi teine ei tunne poega nii hästi kui isa+ ja keegi teine ei tunne isa nii hästi kui poeg ja see, kellele poeg tahab tema kohta teadmisi jagada.+ 28  Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud*, ning te saate uut jõudu. 29  Võtke enda peale minu ike ja õppige minult*, sest mina olen tasase meelega+ ja südamelt alandlik,+ ning te leiate kosutust oma hingele. 30  Sest minu ike on hea* ja minu koorem on kerge.”

Allmärkused

Sõna-sõnalt „kes minu pärast ei komista”.
Sõna-sõnalt „pehmeisse”.
Võib tõlkida ka „Näe! Ma”. Vt Mt 1:20 kommentaari.
Võib tõlkida ka „ingli”.
Võib tõlkida ka „taevases kuningavalitsuses”.
Võib tõlkida ka „Näe! See”.
Need kaks olid mittejuutide linnad.
Teine võimalik tähendus: „rügate ja olete koormatud”.
Võib tõlkida ka „saage minu jüngriteks”, „saage minu õpilasteks”.
Võib tõlkida ka „meeldiv”, „minu iket pole raske kanda”.

Kommentaarid

õpetas ... kuulutas. Õpetamine erineb kuulutamisest selles mõttes, et õpetaja teeb enamat, kui vaid annab midagi teada – ta juhendab, selgitab, kasutab veenvaid argumente ning esitab tõendeid. (Vt Mt 3:1 ja 28:20 kommentaari.)

õpetada ja kuulutada. Vt Mt 4:23 kommentaari.

ümberkaudsetes linnades. Sõna-sõnalt „nende linnades”. Viitab ilmselt juudi linnadele Galilea piirkonnas.

Kristuse. Kristus ei ole nimi, vaid hüüdnimestunud tiitel, mis tuleb kreeka sõnast Christós. Selle heebreapärane vaste on „messias” (hbr mašíah). Mõlema sõna tähendus on „võitu, salvitu”. Piibliaegadel oli tavaks rituaalne õliga võidmine. Nii pühitseti ametisse näiteks kuningaid.

messias. Kreeka keeles ho Christós. Siin kasutatakse määravat artiklit ho, ilmselt selleks, et rõhutada Jeesuse messiarolli.

Kristuse. Tiitlile Kristus, mille tähendus on „võitu”, eelneb siin kreeka keeles määrav artikkel. Sellega näidatakse, et Jeesus on tõotatud messias – see, kes on võitud täitma erilist rolli. (Vt Mt 1:1 ja 2:4 kommentaari.)

see, kes pidi tulema. St messias. (L 118:26; Mt 3:11; 21:9; 23:39.)

pidalitõbine. Rasket nahahaigust põdev inimene. Piiblis on pidalitõbi laia tähendusega. See ei piirdu vaid selle haigusega, mida tänapäeval pidalitõve all tuntakse. Kui inimesel diagnoositi pidalitõbi, isoleeriti ta ühiskonnast ja ta pidi kuni paranemiseni olema karantiinis. (3Mo 13:2, allm, 45, 46; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Pidalitõbi”.)

pidalitõbised. Vt Mt 8:2 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Pidalitõbi”.

Ma kinnitan teile. Võib tõlkida ka „tõesti, ma ütlen teile”. Selles fraasis esineb kreeka sõna amén. See on translitereering heebrea sõnast amén, mille tähendus on „olgu nii”, „tõesti”. Jeesus kasutas seda väljendit sageli enne mõnd väidet, tõotust või prohvetikuulutust. Sellega ta rõhutas öeldu tõesust ja usaldusväärsust. Niiviisi ei kasutata seda sõna kusagil mujal Piiblis ega ka muudes pühaks peetavates tekstides. Kui Jeesus kordas väljendit (amén, amén), nii nagu terves Johannese evangeeliumis, on see tõlgitud vastega „ma kinnitan ... ja see on tõsi”. (Vt Joh 1:51 kommentaari.)

Ristija. Võib tõlkida ka „Vettekastja”. Ilmselt kasutati seda Johannese lisanimena, mis iseloomustas tema tegevust: inimeste ristimist neid üleni vette kastes. Ka juudi ajaloolane Josephus Flavius on maininud „Johannest lisanimega Ristija”.

Ma kinnitan teile. Vt Mt 5:18 kommentaari.

Ristija. Võib tõlkida ka „Vettekastja”. (Vt Mt 3:1 kommentaari.)

sihiks, mille poole kõigest väest pürgitakse, ja need, kes sinna pürgivad. Kreeka sõnad, mis on tõlgitud siin verbiga „pürgima”, kannavad endas mõtet jõulisest tegutsemisest. Mõne piiblitõlkija arvates on need sõnad negatiivses tähenduses ning annavad edasi mõtte, et kuningriiki rünnatakse ja püütakse vägivaldselt endale haarata. Ent kontekst ja sama kreeka verbi teine esinemiskoht Piiblis (Lu 16:16) annavad alust võtta neid sõnu positiivses tähenduses kui „millegi õhinal taotlemist, innukat otsimist”. Need sõnad kirjeldavad ilmselt Ristija Johannese sõnumit kuulda võtnud inimeste jõulist tegutsemist. Neil oli tänu sellele lootus saada Jumala kuningavalitsusse.

seda, mis on kirjas Moosese seaduses ja prohvetiraamatutes. Sõna-sõnalt „seadust ja prohveteid”. Moosese seaduse all mõeldakse Piibli raamatuid alates 1. Moosese raamatust kuni 5. Moosese raamatuni. Prohvetiraamatute all mõeldakse Piibli heebreakeelse osa prohvetlikke kirjutisi. Ent kui Moosese seadust ja prohvetiraamatuid mainitakse üheskoos, võib see viidata tervele Piibli heebreakeelsele osale. (Mt 7:12; 22:40; Lu 16:16.)

nii prohvetiraamatud kui ka Moosese seadus. Niisuguses järjekorras esinevad need sõnad vaid selles salmis. Mujal öeldakse vastupidi: „Moosese seadus ja prohvetiraamatud.” (Mt 5:17; 7:12; 22:40; Lu 16:16.) Põhitähendus on kummalgi juhul sama. (Vt Mt 5:17 kommentaari). Ent selles salmis paistab suurem rõhk olevat pühakirja prohvetlikul küljel. Salmis öeldakse, et ka Moosese seadus on ennustanud, mis toonitab selle raamatu prohvetlikkust.

Eelija. Heebrea nimi Eelija tähendab „minu Jumal on Jehoova”.

löönud endale kurbusest vastu rinda. Piibliaegadel oli inimestel kombeks taguda endale sügavast kurbuse-, leina-, süü- või kahetsustundest vastu rinda. (Jes 32:12; Nah 2:7; Lu 23:48.)

ei söö ega joo. Viitab ilmselt Johannese askeetlikule eluviisile. See hõlmas nii paastumist kui ka alkohoolsetest jookidest hoidumist; viimast nõuti nasiiridelt. (4Mo 6:2–4; Mt 9:14, 15; Lu 1:15; 7:33.)

Inimesepojal. See väljend esineb evangeeliumites umbes 80 korda. Jeesus mõtles sellega iseennast. Ilmselt tahtis ta rõhutada, et ta on tõepoolest inimene, naisest sündinud, ja seega võrdväärne Aadamaga, kellelt päritud patu lunastamiseks oli tarvis täiuslikku inimelu. (Ro 5:12, 14, 15.) Pealegi aitas selle väljendi kasutamine inimestel teda kui messiat ära tunda. (Tn 7:13, 14; vt „Sõnaseletusi”.)

maksukogujad. Paljud juudid kogusid makse Rooma võimude ülesandel. Inimesed vihkasid neid, sest nad mitte ainult ei teinud vihatud võõrvõimuga koostööd, vaid ka küsisid rohkem, kui ametlik maksumäär ette nägi. Juudid üldiselt vältisid maksukogujaid ning panid nad ühele pulgale prostituutide ja teiste patustega. (Mt 11:19; 21:32.)

Inimesepoeg. Vt Mt 8:20 kommentaari.

maksukogujate. Vt Mt 5:46 kommentaari.

Ometi ilmneb tarkus tegudest. Võib tõlkida ka „ometi tunnistatakse tarkus õigeks tulemuste põhjal”. Sõna-sõnalt „ometi mõistetakse tarkus õigeks ta tegudest”. Algkeelses tekstis on tarkus siin isikustatud ja tal on teod. Paralleeljutustuses tekstis Lu 7:35 on kreeka keeles mõte, et tarkusel on lapsed. Tarkuse lapsed ehk teod – see tähendab Ristija Johannese ja Jeesuse teod ja käitumine – kinnitavad, et nende kahe mehe vastu esitatud süüdistused on valed. Sisuliselt ütleb Jeesus: „Vaadake meie tegusid ja käitumist ning te mõistate, et need süüdistused on valed.”

Kapernauma. Tuleneb heebrea nimest, mis tähendab „Nahumi küla” või „lohutaja küla”. (Nah 1:1, allm.) Väga oluline linn Jeesuse maise teenistuse ajal. See paiknes Galilea mere loodekaldal ja seda nimetatakse kirjakohas Mt 9:1 Jeesuse „oma linnaks”.

Kapernaum. Vt Mt 4:13 kommentaari.

taevani. Siin kasutatud metafoorina ning viitab väga austatud positsioonile.

surmavallani. Siin kasutatud metafoorina ning viitab Kapernauma väga alandatud positsioonile.

kergem kui sinul. Vt Lu 10:12 kommentaari.

lastele. Võib tõlkida ka „lapselikele”, st alandlikele inimestele, kes on valmis õppima.

koormatud. Neid, keda Jeesus kutsus, koormas mure ja vaev. Jehoova teenimine oli muutunud neile koormavaks inimeste pärimuste tõttu, mis olid lisatud Moosese seadusele. (Mt 23:4.) Isegi hingamispäev, mis pidi andma neile uut jõudu, oli muutunud koormavaks. (2Mo 23:12; Mr 2:23–28; Lu 6:1–11.)

te saate uut jõudu. Võib tõlkida ka „ma annan teile uut jõudu”. Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „saate jõudu”, võib tähendada nii puhkamist (Mt 26:45; Mr 6:31) kui ka kellegi kosutamist (2Ko 7:13; Flm 7). Kontekst näitab, et Jeesuse ikke enda peale võtmine (Mt 11:29) tähendab tegutsemist, mitte puhkamist. Kreeka keeles on selles fraasis aktiivne verb ja Jeesus on alus. Seega just Jeesus annab kurnatutele uut jõudu, nõnda et nad tahavad võtta enda peale tema kerge ja hea ikke.

tasase meelega. Võib tõlkida ka „leebed”, „alandlikud”. Omadus, mis iseloomustab neid, kes heal meelel täidavad Jumala tahet ja alluvad tema juhatusele ega ürita teiste üle valitseda. Vastav kreeka sõna ei kätke endas mõtet argusest ega nõrkusest. Septuagintas on selle sõnaga tõlgitud heebrea sõna, mille tõlkevasteks võib olla ka „leebe” või „alandlik”. Seda on kasutatud Moosese kohta (4Mo 12:3), nende kohta, kes lasevad end õpetada (L 25:9) ja kes pärivad maa (L 37:11), ning messia kohta (Sak 9:9; Mt 21:5). Jeesus ütles enda kohta, et ta on tasase meelega. (Mt 11:29.)

Võtke enda peale minu ike. Jeesus kasutas sõna „ike” ülekantud tähenduses, mõeldes selle all võimule ja juhistele allumist. Kui Jeesus pidas siin silmas paarisiket, mille Jumal tema peale pani, siis kutsus ta oma järelkäijaid koos endaga ikke alla ja lubas neid ka aidata. Sellisel juhul võiks seda fraasi tõlkida: „Tulge minu ikke alla koos minuga.” Kui aga Jeesus mõtles iket, mille ta ise paneb teiste peale, siis viitab see Kristuse võimule ja juhistele allumisele ehk tema jüngriks olemisele. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Ike”.)

tasase meelega. Vt Mt 5:5 kommentaari.

südamelt alandlik. Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „alandlik”, viitab tagasihoidlikkusele ja vähenõudlikkusele. Sama sõna on kasutatud ka salmides Jk 4:6 ja 1Pe 5:5. See, milline inimene seesmiselt on, avaldub selles, kuidas ta suhtub Jumalasse ja teistesse inimestesse.

oma hingele. Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.

Pildid ja videod

Kuningakojad
Kuningakojad

Kui Jeesus mainis neid, kes elavad kuningakodades (Mt 11:8; Lu 7:25), võis tema kuulajatele meenuda mõni paljudest Herodes Suure ehitatud luksuslikest paleedest. Fotol on üks osa tema talvepalee kompleksi varemetest Jeerikos. Selles hoones oli näiteks sammaskäiguga ümbritsetud vastuvõtusaal mõõtudega 29 × 19 m, sammaskäiguga ümbritsetud õued, mille ääres oli palju tubasid, ning kütte- ja jahutussüsteemidega termid. Palee juurde kuulus ka astanguline aed. Võimalik, et see palee pandi põlema ülestõusu ajal, mis toimus mõnikümmend aastat enne Ristija Johannese teenistuse algust. Palee taastas Herodese poeg Arhelaos.

Luust vilepill
Luust vilepill

Piibliaegadel valmistati vilepille ja flööte pilliroost, aga ka luust, isegi elevandiluust. Flööt oli üks populaarsemaid pille. Seda mängiti rõõmsatel sündmustel, näiteks pidulikel söömaaegadel ja pulmades. (1Ku 1:40; Jes 5:12; 30:29.) Lastel oli tavaks avalikes paikades seda kommet matkida. Flööti mängiti ka kurbadel puhkudel. Tihtipeale saatis elukutselisi nutunaisi flöödimängijate kurblik viis. Fotol näidatud vilepillifragment leiti Jeruusalemmast kiviprahi hulgast, kihistusest, mis on dateeritud aega, kui roomlased templi hävitasid. See on ligikaudu 15 cm pikk ja tehtud arvatavasti veise sääreluust.

Turg
Turg

Mõni turg, nagu juuresoleval pildil, asus tee ääres. Tihtipeale panid kauplejad tänavale niivõrd palju kraami, et see võis isegi liiklemist takistada. Turult sai osta majapidamistarbeid, keraamikat, kalleid klaasesemeid ning värsket toidukraami. Kuna puudus võimalus toiduaineid külmas hoida, pidid inimesed iga päev turult toitu ostma. Turul käies võis kaupmeestelt ja ränduritelt uudiseid kuulda, näha lapsi mängimas ning töötuid tööpakkumisi ootamas. Turg oli ka koht, kus Jeesus tervendas inimesi ja Paulus tegi kuulutustööd. (Ap 17:17.) Uhkust täis kirjatundjatele ja variseridele meeldis, kui inimesed neid turul tähele panid ja aupaklikult tervitasid.

Korasin ja Betsaida
Korasin ja Betsaida

Need kaks linna, Korasin ja Betsaida, asusid Kapernauma lähedal. Jeesuse ulatusliku teenistuse ajal Galileas oli Kapernaum rohkem kui kahe aasta vältel talle koduks. Korasinis ja Betsaidas elavad juudid nägid Jeesuse vägevaid tegusid; needsamad teod oleksid ajendanud ebajumalaid teenivaid Tüürose ja Siidoni elanikke oma patte kahetsema. Betsaida lähistel andis Jeesus näiteks ime läbi toitu 5000 mehele ning hiljem tegi ta selles linnas ühe pimeda nägijaks. (Mt 14:13–21; Mr 8:22; Lu 9:10–17.)

Kapernaum, Korasin ja Betsaida
Kapernaum, Korasin ja Betsaida

Videos näidatakse panoraamfotot, mis on tehtud Oofiri vaateplatvormilt Galilea mere kirderanniku lähedal. Korasin (2) asus kõigest u 3 km kaugusel muistse Kapernauma (1) oletatavast asupaigast. Kapernaum oli ilmselt Jeesuse koduks rohkem kui kahe aasta vältel, kui ta Galileas ulatuslikult tegutses. Peetrus ja Andreas elasid Kapernaumas ja Matteuse tollihoone asus samuti seal või kusagil sealkandis. (Mr 1:21, 29; 2:1, 13, 14; 3:16; Lu 4:31, 38.) Peetrus, Andreas ja Filippus olid pärit Kapernauma lähedal asuvast Betsaida linnast (3). (Joh 1:44.) Neis kolmes linnas või nende ümbruskonnas tegi Jeesus palju imesid. (Vt lisa A7-D kaarti 3B ja lisa A7-E kaarti 4.)

Ike
Ike

Ikkeid oli mitut tüüpi. Olid ikkepuud ehk kaelkoogud, mida võeti õlgadele ja mille kummassegi otsa riputati koorem. Teist tüüpi ike oli puidust raam või puu, mis pandi kahe veolooma kaela ümber.