Matteuse evangeelium 11:1–30
Allmärkused
Kommentaarid
õpetas ... kuulutas. Õpetamine erineb kuulutamisest selles mõttes, et õpetaja teeb enamat, kui vaid annab midagi teada – ta juhendab, selgitab, kasutab veenvaid argumente ning esitab tõendeid. (Vt Mt 3:1 ja 28:20 kommentaari.)
õpetada ja kuulutada. Vt Mt 4:23 kommentaari.
ümberkaudsetes linnades. Sõna-sõnalt „nende linnades”. Viitab ilmselt juudi linnadele Galilea piirkonnas.
Kristuse. Kristus ei ole nimi, vaid hüüdnimestunud tiitel, mis tuleb kreeka sõnast Christós. Selle heebreapärane vaste on „messias” (hbr mašíah). Mõlema sõna tähendus on „võitu, salvitu”. Piibliaegadel oli tavaks rituaalne õliga võidmine. Nii pühitseti ametisse näiteks kuningaid.
messias. Kreeka keeles ho Christós. Siin kasutatakse määravat artiklit ho, ilmselt selleks, et rõhutada Jeesuse messiarolli.
Kristuse. Tiitlile Kristus, mille tähendus on „võitu”, eelneb siin kreeka keeles määrav artikkel. Sellega näidatakse, et Jeesus on tõotatud messias – see, kes on võitud täitma erilist rolli. (Vt Mt 1:1 ja 2:4 kommentaari.)
pidalitõbine. Rasket nahahaigust põdev inimene. Piiblis on pidalitõbi laia tähendusega. See ei piirdu vaid selle haigusega, mida tänapäeval pidalitõve all tuntakse. Kui inimesel diagnoositi pidalitõbi, isoleeriti ta ühiskonnast ja ta pidi kuni paranemiseni olema karantiinis. (3Mo 13:2, allm, 45, 46; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Pidalitõbi”.)
pidalitõbised. Vt Mt 8:2 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Pidalitõbi”.
ilmutas. Võib tõlkida ka „näe! ilmutas”. Kreeka sõna idú võib tõlkida vastetega „näe”, „vaata”, „ennäe”. Sageli kasutatakse seda selleks, et pöörata tähelepanu järgnevale sõnale või fraasile eesmärgiga ergutada lugejat loetavat ette kujutama või tõsta esile mingit üksikasja. Samuti kasutatakse seda rõhutamiseks või millegi uue või üllatava sissejuhatamiseks. (Mt 17:3; 28:9.) Piibli kreekakeelses osas esineb seda kõige sagedamini Matteuse ja Luuka evangeeliumis ning Ilmutusraamatus. Piibli heebreakeelses osas on palju kasutatud samatähenduslikku heebrea sõna.
Ma. Võib tõlkida ka „Näe! Ma”. (Vt Mt 1:20 kommentaari.)
Ma kinnitan teile. Võib tõlkida ka „tõesti, ma ütlen teile”. Selles fraasis esineb kreeka sõna amén. See on translitereering heebrea sõnast amén, mille tähendus on „olgu nii”, „tõesti”. Jeesus kasutas seda väljendit sageli enne mõnd väidet, tõotust või prohvetikuulutust. Sellega ta rõhutas öeldu tõesust ja usaldusväärsust. Niiviisi ei kasutata seda sõna kusagil mujal piiblis ega ka muudes pühaks peetavates tekstides. Kui Jeesus kordas väljendit (amén, amén), nii nagu terves Johannese evangeeliumis, on see tõlgitud vastega „ma kinnitan ... ja see on tõsi”. (Vt Joh 1:51 kommentaari.)
Ristija. Võib tõlkida ka „Vettekastja”. Ilmselt kasutati seda Johannese lisanimena, mis iseloomustas tema tegevust: inimeste ristimist neid üleni vette kastes. Ka juudi ajaloolane Josephus Flavius on maininud „Johannest lisanimega Ristija”.
Ma kinnitan teile. Vt Mt 5:18 kommentaari.
Ristija. Võib tõlkida ka „Vettekastja”. (Vt Mt 3:1 kommentaari.)
sihiks, mille poole kõigest väest pürgitakse, ja need, kes sinna pürgivad. Kreeka sõnad, mis on tõlgitud siin verbiga „pürgima”, kannavad endas mõtet jõulisest tegutsemisest. Mõne piiblitõlkija arvates on need sõnad negatiivses tähenduses ning annavad edasi mõtte, et kuningriiki rünnatakse ja püütakse vägivaldselt endale haarata. Ent kontekst ja sama kreeka verbi teine esinemiskoht piiblis (Lu 16:16) annavad alust võtta neid sõnu positiivses tähenduses kui „millegi õhinal taotlemist, innukat otsimist”. Need sõnad kirjeldavad ilmselt Ristija Johannese sõnumit kuulda võtnud inimeste jõulist tegutsemist. Neil oli tänu sellele lootus saada Jumala kuningavalitsusse.
seda, mis on kirjas Moosese seaduses ja prohvetiraamatutes. Sõna-sõnalt „Seadust ja Prohveteid”. Moosese seaduse all mõeldakse piibli raamatuid alates 1. Moosese raamatust kuni 5. Moosese raamatuni. Prohvetiraamatute all mõeldakse piibli heebreakeelse osa prohvetlikke kirjutisi. Ent kui Moosese seadust ja prohvetiraamatuid mainitakse üheskoos, võib see viidata tervele piibli heebreakeelsele osale. (Mt 7:12; 22:40; Lu 16:16.)
nii prohvetiraamatud kui ka Moosese seadus. Niisuguses järjekorras esinevad need sõnad vaid selles salmis. Mujal öeldakse vastupidi: „Moosese seadus ja prohvetiraamatud.” (Mt 5:17; 7:12; 22:40; Lu 16:16.) Põhitähendus on kummalgi juhul sama. (Vt Mt 5:17 kommentaari). Ent selles salmis paistab suurem rõhk olevat pühakirja prohvetlikul küljel. Salmis öeldakse, et ka Moosese seadus on ennustanud, mis toonitab selle raamatu prohvetlikkust.
Eelija. Heebrea nimi Eelija tähendab „minu Jumal on Jehoova”.
löönud endale kurbusest vastu rinda. Piibliaegadel oli inimestel kombeks taguda endale sügavast kurbuse-, leina-, süü- või kahetsustundest vastu rinda. (Jes 32:12; Nah 2:7; Lu 23:48.)
ei söö ega joo. Viitab ilmselt Johannese askeetlikule eluviisile. See hõlmas nii paastumist kui ka alkohoolsetest jookidest hoidumist; viimast nõuti nasiiridelt. (4Mo 6:2–4; Mt 9:14, 15; Lu 1:15; 7:33.)
Inimesepojal. See väljend esineb evangeeliumites umbes 80 korda. Jeesus mõtles sellega iseennast. Ilmselt tahtis ta rõhutada, et ta on tõepoolest inimene, naisest sündinud, ja seega võrdväärne Aadamaga, kellelt päritud patu lunastamiseks oli tarvis täiuslikku inimelu. (Ro 5:12, 14, 15.) Pealegi aitas selle väljendi kasutamine inimestel teda kui messiat ära tunda. (Tn 7:13, 14; vt „Sõnaseletusi”.)
maksukogujad. Paljud juudid kogusid makse Rooma võimude ülesandel. Inimesed vihkasid neid, sest nad mitte ainult ei teinud vihatud võõrvõimuga koostööd, vaid ka küsisid rohkem, kui ametlik maksumäär ette nägi. Juudid üldiselt vältisid maksukogujaid ning panid nad ühele pulgale prostituutide ja teiste patustega. (Mt 11:19; 21:32.)
Inimesepoeg. Vt Mt 8:20 kommentaari.
maksukogujate. Vt Mt 5:46 kommentaari.
Ometi ilmneb tarkus tegudest. Võib tõlkida ka „ometi tunnistatakse tarkus õigeks tulemuste põhjal”. Sõna-sõnalt „ometi mõistetakse tarkus õigeks ta tegudest”. Algkeelses tekstis on tarkus siin isikustatud ja tal on teod. Paralleeljutustuses tekstis Lu 7:35 on kreeka keeles mõte, et tarkusel on lapsed. Tarkuse lapsed ehk teod – see tähendab Ristija Johannese ja Jeesuse teod ja käitumine – kinnitavad, et nende kahe mehe vastu esitatud süüdistused on valed. Sisuliselt ütleb Jeesus: „Vaadake meie tegusid ja käitumist ning te mõistate, et need süüdistused on valed.”
Tüüroses ja Siidonis. Need kaks olid mittejuutide linnad.
Kapernauma. Tuleneb heebrea nimest, mis tähendab „Nahumi küla” või „lohutaja küla”. (Nah 1:1, allm.) Väga oluline linn Jeesuse maise teenistuse ajal. See paiknes Galilea mere loodekaldal ja seda nimetatakse kirjakohas Mt 9:1 Jeesuse „oma linnaks”.
Kapernaum. Vt Mt 4:13 kommentaari.
taevani. Siin kasutatud metafoorina ning viitab väga austatud positsioonile.
surmavallani. Siin kasutatud metafoorina ning viitab Kapernauma väga alandatud positsioonile.
on sel päeval kergem. Selles salmis on ilmselt hüperbool, seepärast ei tuleks seda sõna-sõnalt võtta. (Vrd Jeesuse toodud hüperbooliga tekstides Mt 5:18; Lu 16:17; 21:33.) Kui Jeesus ütles, et Soodomal on sel päeval ehk kohtupäeval kergem (Mt 10:15; 11:22, 24; Lu 10:14), ei mõelnud ta, et Soodoma elanikud on kohtupäeval elus. (Vrd Ju 7.) Ta võis sellega lihtsalt rõhutada, kui ükskõiksed ja laiduväärsed olid paljud Korasini, Betsaida ja Kapernauma elanikud. (Lu 10:13–15.) Lisaks oli Soodomaga juhtunu saanud kõnekäänuks ning sageli räägiti sellest seoses Jumala viha ja kohtumõistmisega. (5Mo 29:23; Jes 1:9; Nu 4:6.)
kergem kui sinul. Vt Lu 10:12 kommentaari.
lastele. Võib tõlkida ka „lapselikele”, st alandlikele inimestele, kes on valmis õppima.
koormatud. Neid, keda Jeesus kutsus, koormas mure ja vaev. Jehoova teenimine oli muutunud neile koormavaks inimeste pärimuste tõttu, mis olid lisatud Moosese seadusele. (Mt 23:4.) Isegi hingamispäev, mis pidi andma neile uut jõudu, oli muutunud koormavaks. (2Mo 23:12; Mr 2:23–28; Lu 6:1–11.)
te saate uut jõudu. Võib tõlkida ka „ma annan teile uut jõudu”. Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „saate jõudu”, võib tähendada nii puhkamist (Mt 26:45; Mr 6:31) kui ka kellegi kosutamist (2Ko 7:13; Flm 7). Kontekst näitab, et Jeesuse ikke enda peale võtmine (Mt 11:29) tähendab tegutsemist, mitte puhkamist. Kreeka keeles on selles fraasis aktiivne verb ja Jeesus on alus. Seega just Jeesus annab kurnatutele uut jõudu, nõnda et nad tahavad võtta enda peale tema kerge ja hea ikke.
tasase meelega. Võib tõlkida ka „leebed”, „alandlikud”. Omadus, mis iseloomustab neid, kes heal meelel täidavad Jumala tahet ja alluvad tema juhatusele ega ürita teiste üle valitseda. Vastav kreeka sõna ei kätke endas mõtet argusest ega nõrkusest. Septuagintas on selle sõnaga tõlgitud heebrea sõna, mille tõlkevasteks võib olla ka „leebe” või „alandlik”. Seda on kasutatud Moosese kohta (4Mo 12:3), nende kohta, kes lasevad end õpetada (L 25:9) ja kes pärivad maa (L 37:11), ning messia kohta (Sak 9:9; Mt 21:5). Jeesus ütles enda kohta, et ta on tasase meelega. (Mt 11:29.)
Võtke enda peale minu ike. Jeesus kasutas sõna „ike” ülekantud tähenduses, mõeldes selle all võimule ja juhistele allumist. Kui Jeesus pidas siin silmas paarisiket, mille Jumal tema peale pani, siis kutsus ta oma järelkäijaid koos endaga ikke alla ja lubas neid ka aidata. Sellisel juhul võiks seda fraasi tõlkida: „Tulge minu ikke alla koos minuga.” Kui aga Jeesus mõtles iket, mille ta ise paneb teiste peale, siis viitab see Kristuse võimule ja juhistele allumisele ehk tema jüngriks olemisele. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Ike”.)
tasase meelega. Vt Mt 5:5 kommentaari.
südamelt alandlik. Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „alandlik”, viitab tagasihoidlikkusele ja vähenõudlikkusele. Sama sõna on kasutatud ka salmides Jk 4:6 ja 1Pe 5:5. See, milline inimene seesmiselt on, avaldub selles, kuidas ta suhtub Jumalasse ja teistesse inimestesse.
oma hingele. Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.
Pildid ja videod
Kui Jeesus mainis neid, kes elavad kuningakodades (Mt 11:8; Lu 7:25), võis tema kuulajatele meenuda mõni paljudest Herodes Suure ehitatud luksuslikest paleedest. Fotol on üks osa tema talvepalee kompleksi varemetest Jeerikos. Selles hoones oli näiteks sammaskäiguga ümbritsetud vastuvõtusaal mõõtudega 29 × 19 m, sammaskäiguga ümbritsetud õued, mille ääres oli palju tubasid, ning kütte- ja jahutussüsteemidega termid. Palee juurde kuulus ka astanguline aed. Võimalik, et see palee pandi põlema ülestõusu ajal, mis toimus mõnikümmend aastat enne Ristija Johannese teenistuse algust. Palee taastas Herodese poeg Arhelaos.
Piibliaegadel valmistati vilepille ja flööte pilliroost, aga ka luust, isegi elevandiluust. Flööt oli üks populaarsemaid pille. Seda mängiti rõõmsatel sündmustel, näiteks pidulikel söömaaegadel ja pulmades. (1Ku 1:40; Jes 5:12; 30:29.) Lastel oli tavaks avalikes paikades seda kommet matkida. Flööti mängiti ka kurbadel puhkudel. Tihtipeale saatis elukutselisi nutunaisi flöödimängijate kurblik viis. Fotol näidatud vilepillifragment leiti Jeruusalemmast kiviprahi hulgast, kihistusest, mis on dateeritud aega, kui roomlased templi hävitasid. See on ligikaudu 15 cm pikk ja tehtud arvatavasti veise sääreluust.
Mõni turg, nagu juuresoleval pildil, asus tee ääres. Tihtipeale panid kauplejad tänavale niivõrd palju kraami, et see võis isegi liiklemist takistada. Turult sai osta majapidamistarbeid, keraamikat, kalleid klaasesemeid ning värsket toidukraami. Kuna puudus võimalus toiduaineid külmas hoida, pidid inimesed iga päev turult toitu ostma. Turul käies võis kaupmeestelt ja ränduritelt uudiseid kuulda, näha lapsi mängimas ning töötuid tööpakkumisi ootamas. Turg oli ka koht, kus Jeesus tervendas inimesi ja Paulus tegi kuulutustööd. (Ap 17:17.) Uhkust täis kirjatundjatele ja variseridele meeldis, kui inimesed neid turul tähele panid ja aupaklikult tervitasid.
Need kaks linna, Korasin ja Betsaida, asusid Kapernauma lähedal. Jeesuse ulatusliku teenistuse ajal Galileas oli Kapernaum rohkem kui kahe aasta vältel talle koduks. Korasinis ja Betsaidas elavad juudid nägid Jeesuse vägevaid tegusid; needsamad teod oleksid ajendanud ebajumalaid teenivaid Tüürose ja Siidoni elanikke oma patte kahetsema. Betsaida lähistel andis Jeesus näiteks ime läbi toitu 5000 mehele ning hiljem tegi ta selles linnas ühe pimeda nägijaks. (Mt 14:13–21; Mr 8:22; Lu 9:10–17.)
Videos näidatakse panoraamfotot, mis on tehtud Oofiri vaateplatvormilt Galilea mere kirderanniku lähedal. Korasin (2) asus kõigest u 3 km kaugusel muistse Kapernauma (1) oletatavast asupaigast. Kapernaum oli ilmselt Jeesuse koduks rohkem kui kahe aasta vältel, kui ta Galileas ulatuslikult tegutses. Peetrus ja Andreas elasid Kapernaumas ja Matteuse tollihoone asus samuti seal või kusagil sealkandis. (Mr 1:21, 29; 2:1, 13, 14; 3:16; Lu 4:31, 38.) Peetrus, Andreas ja Filippus olid pärit Kapernauma lähedal asuvast Betsaida linnast (3). (Joh 1:44.) Neis kolmes linnas või nende ümbruskonnas tegi Jeesus palju imesid. (Vt lisa A7-D kaarti 3B ja lisa A7-E kaarti 4.)
Ikkeid oli mitut tüüpi. Olid ikkepuud ehk kaelkoogud, mida võeti õlgadele ja mille kummassegi otsa riputati koorem. Teist tüüpi ike oli puidust raam või puu, mis pandi kahe veolooma kaela ümber.
