Matteuse. Kreeka nimi Matteus on ilmselt lühivorm heebrea nimest Mattitja (1Aj 15:18), mis tähendab „Jehoova kingitus”.

Matteuse evangeelium. Üheski evangeeliumis pole kirjutaja nime öeldud ja algselt ilmselt polnudki evangeeliumijutustustel pealkirja. Mõnes hilisemas Matteuse evangeeliumi käsikirjas on pealkiri Euangélion katá Maththaíon („Hea sõnum Matteuse järgi”) või lihtsalt Katá Maththaíon („Matteuse järgi”). See, millal need pealkirjad käsikirjadele lisati või kasutusele võeti, ei ole täpselt teada. Mõned arvavad, et seda tehti 2. sajandil, kuna pealkirja pikem versioon esineb mõnes käsikirjas, mis on dateeritud 2. sajandi lõppu või 3. sajandi algusse. Osa õpetlaste arvates hakati jutustusi Jeesuse elust nimetama evangeeliumiteks, kuna Markuse evangeelium algab sõnadega „Nõnda algab hea sõnum [sõna-sõnalt „evangeelium”] Jeesus Kristusest, Jumala pojast”. Pealkirjad võeti kasutusele tõenäoliselt puhtpraktilisel põhjusel: selleks, et evangeeliume oleks lihtne üksteisest eristada.

Raamat ... elust. Matteuse evangeeliumi esimesi sõnu bíblos genéseos (sõnast génesis) võib tõlkida ka „sünniraamat”, „suguvõsaraamat”, „sünnilugu”. Kreeka sõna génesis tähendab sõna-sõnalt „läte; sünd; põlvnemisliin”. Septuagintas on sõnaga génesis tõlgitud heebrea sõna toledót, mis tähendab sõna-sõnalt „sünnilood” ja mille eestikeelsed vasted 1. Moosese raamatus on „lugu”, „suguvõsaraamat”, „järeltulijad”. (1Mo 2:4; 5:1; 6:9; 10:1; 11:10, 27; 25:12, 19; 36:1, 9; 37:2.)

Raamat Jeesus Kristuse ... elust. Matteus pani kirja Jeesuse põlvnemise Taavetist tema poja Saalomoni kaudu, Luukas aga tema poja Naatani kaudu. (Mt 1:6, 7; Lu 3:31.) Matteus näitab, et Jeesusel on seaduslik õigus Taaveti troonile, kuna tema kasuisa Joosep, tema seaduslik isa, põlvnes Saalomonist. Luukas loetleb nähtavasti Maarja esivanemaid, tõendades nõnda, et Jeesus on Taaveti lihane järeltulija.

Kristuse. Kristus ei ole nimi, vaid hüüdnimestunud tiitel, mis tuleb kreeka sõnast Christós. Selle heebreapärane vaste on „messias” (hbr mašíah). Mõlema sõna tähendus on „võitu, salvitu”. Piibliaegadel oli tavaks rituaalne õliga võidmine. Nii pühitseti ametisse näiteks kuningaid.

Taaveti poja. See väljend rõhutab, et Jeesus on see Taaveti troonipärija, kellest Jumal rääkis, kui sõlmis Taavetiga kuningriigilepingu. (2Sa 7:11–16; L 89:3, 4.)

poja. Selles nimekirjas võidakse poja all mõelda ka lapselast või veel kaugemat järeltulijat.

Aabrahami poja. Kuna Matteus peab silmas eelkõige juutidest lugejaskonda, rõhutab ta selle väljendiga, et Jeesus on see Aabrahami järeltulija, kelle kaudu pidid Jumala tõotuse kohaselt saama õnnistused osaks kõigile maailma rahvastele.

sündis. Kui öeldakse, et kellelegi sündis keegi, ei peeta tingimata silmas otsest järeltulijat, vaid võidakse mõelda ka lapselast või veel kaugemat järeltulijat. (Mt 1:8, 11.) Fraasi „[kellelegi] sündis [keegi]” võib tõlkida ka „[keegi] sai [kellegi] isaks”, sõna-sõnalt „sigitas”, „andis elu”, „sünnitas”, „tekitas”, „kutsus esile”.

Taamarist. Taamar on esimene viiest naisest, keda Matteus messia esivanemate loetelus nimetab. Ülejäänud neli on Raahab ja Rutt (mõlemad mitteiisraellased) (5. salm), Uurija naine Batseba (6. salm) ning Maarja (16. salm). Neid naisi mainitakse selles muidu vaid meesliini järgivas jadas ilmselt seepärast, et nende puhul oli midagi erilist selles, kuidas nad Jeesuse esiemaks said.

kuningas Taavet. Kuigi Matteus nimetab selles loetelus mitut kuningat, on Taavet ainuke, kelle kuningatiitlit ta mainib. Iisraeli valitsejasugu nimetati Taaveti sooks. (1Ku 12:19, 20.) Nimetades 1. salmis Jeesust Taaveti pojaks, rõhutab Matteus Jumala kuningriigi teemat ja näitab, et Jeesus on see tulevane kuningas, kellest Jumal Taavetiga lepingut sõlmides rääkis. (2Sa 7:11–16.)

Uurija naisest. Võib tõlkida ka „naisest, kes oli olnud Uurija oma”. Mõeldakse hett Uurija naist Batsebat. Uurija oli üks Taaveti sõjameestest. (2Sa 11:3; 23:8, 39.)

Jooramile sündis Ussija. Ussija ei olnud Joorami poeg, vaid kaugem järeltulija. (Vt Mt 1:2 kommentaari.) Nagu näitab 1Aj 3:11, 12, on selles loetelus Taaveti soost kuningate Joorami ja Ussija (teise nimega Asarja) vahelt välja jäetud kolm ustavusetut kuningat (Ahasja, Joas ja Amasja).

Joosijale sündisid Jekonja. Jekonja ei olnud Joosija poeg, vaid pojapoeg. (Vt Mt 1:2 kommentaari.) Joosija poeg oli Joojakim. Jekonja (nimetatakse ka Joojakiniks ja Konjaks) oli aga Joojakimi poeg. (2Ku 24:6; 1Aj 3:15–17; Est 2:6; Jer 22:24.)

Babüloni pagendamise aegu. Ilmselt viitab see väljend ka pagendusele eelnenud ajale.

Sealtielile sündis Serubbaabel. Serubbaabelit nimetatakse mitmel pool Sealtieli pojaks. (Esr 3:2, 8; 5:2; Neh 12:1; Hag 1:1, 12, 14; 2:2, 23; Lu 3:27.) Ühes kohas nimetatakse teda aga Sealtieli venna Pedaja pojaks. (1Aj 3:19.) Ilmselt oli Pedaja Serubbaabeli pärisisa, seaduse silmis oli tema isa aga Sealtiel. (Vt Lu 3:27 kommentaare.)

Joosep. Matteus ei ütle, et Joosepile sündis Jeesus. (Vt Mt 1:2 kommentaari.) Ta ütleb lihtsalt, et Joosep oli Maarja mees, ja Maarjast sündis Jeesus. Matteuse loetelu toonitab, et kuigi Jeesus pole Joosepi lihane poeg, on tal tema kasupojana siiski seaduslik õigus Taaveti troonile. Luuka loetelu toonitab, et ema kaudu on Jeesusel ka sünnipärane õigus Taaveti troonile.

Kristuseks. Vt Mt 1:1 kommentaari ja „Sõnaseletusi”.

kihlatud. Heebrealastele oli kihlus siduv kokkulepe. Kihlatud paari suhtuti kui abielupaari, kuid mees ja naine ei hakanud koos elama enne, kui pulmatseremoonia oli toimunud.

vaimust. See on esimene koht piibli kreekakeelses osas, kus algtekstis esineb sõna pneúma. Seda kasutatakse siin Jumala tegutseva jõu kohta. (Vt „Sõnaseletusi”.)

abikaasa ... lahutada. Kuna tollases juudi ühiskonnas suhtuti kihlatud paari kui abielupaari, nimetatakse Joosepit Maarja abikaasaks ja Maarjat Joosepi naiseks. (Mt 1:20.) Kihluse tühistamiseks oli tarvis lahutust.

ilmutas. Võib tõlkida ka „näe! ilmutas”. Kreeka sõna idú võib tõlkida vastetega „näe”, „vaata”, „ennäe”. Sageli kasutatakse seda selleks, et pöörata tähelepanu järgnevale sõnale või fraasile eesmärgiga ergutada lugejat loetavat ette kujutama või tõsta esile mingit üksikasja. Samuti kasutatakse seda rõhutamiseks või millegi uue või üllatava sissejuhatamiseks. (Mt 17:3; 28:9.) Piibli kreekakeelses osas esineb seda kõige sagedamini Matteuse ja Luuka evangeeliumis ning Ilmutusraamatus. Piibli heebreakeelses osas on palju kasutatud samatähenduslikku heebrea sõna.

Jehoova. See on selles piibli kreekakeelse osa tõlkes esimene 237 kohast, kus põhitekstis esineb nimi Jehoova. (Vt lisa C.)

Jehoova ingel. See väljend esineb palju kordi piibli heebreakeelses osas, esimesena kirjakohas 1Mo 16:7. Varastes Septuaginta käsikirjades järgneb selles väljendis kreeka sõnale ángelos (ingel, sõnumitooja) Jumala nimi heebrea tähtedega. Sellisel kujul esineb see väljend näiteks kirjakohas Sak 3:5, 6 Septuaginta käsikirjas, mis leiti Iisraelist Nahal Heverist ja on dateeritud ajavahemikku 50 e.m.a – 50 m.a.j. (Vt lisa C.) Paljudes piiblitõlgetes on kirjakohas Mt 1:20 selles väljendis Jumala nimi. (Vt lisa A5 ja lisa C3 sissejuhatust; Mt 1:20.)

Taaveti poeg. Et Joosepit järgneva info vastuvõtmiseks ette valmistada, nimetas ingel teda Taaveti pojaks. See pidi tuletama Joosepile meelde tõotust, mille Jumal andis Taavetile, kui sõlmis temaga kuningriigilepingu. (Vt Mt 1:1 ja 1:6 kommentaari.)

oma naist Maarjat enda juurde võtta. Tolle aja juudi ühiskonnas suhtuti kihlatud paari kui abielupaari. Pulmatseremoonia seisnes selles, et kokkulepitud kuupäeval tõi peigmees pruudi tema isakodust pidulikult enda majja. Sellega tegi peigmees avalikult teatavaks, et see naine on nüüd tema abikaasa. Abiellumise kohta tehti ametlik ülestähendus ja see oli siduv kokkulepe. (1Mo 24:67; vt Mt 1:18 ja 1:19 kommentaari.)

eostatud. Võib tõlkida ka „sigitatud”, „sündinud”. Siin on kasutatud sama kreeka sõna mis salmides 2–16 kellegi sündimise kohta kellelegi ja salmis 16 Jeesuse sündimise kohta Maarjast. (Vt Mt 1:2 kommentaari.)

Jeesus. Vastab heebrea nimele Ješua või Jošua (Joosua), mis on nime Jehošua lühivormid, ning tähendab „Jehoova on pääste”.

et läheksid täide Jehoova sõnad, mis ta oma prohveti kaudu oli öelnud. Sellesarnaseid väljendeid kasutab Matteus oma evangeeliumis palju kordi, ilmselt eesmärgiga rõhutada oma juutidest lugejaskonnale, et Jeesus on tõotatud messias. (Mt 2:15, 23; 4:14; 8:17; 12:17; 13:35; 21:4; 26:56; 27:9.)

Jehoova. Järgnev tsitaat 23. salmis on võetud tekstist Jes 7:14, kus öeldakse, et Jehoova on see, kes annab selle tunnustähe. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Mt 1:22.) See on esimene koht, kus Matteus tsiteerib pühakirja heebreakeelset osa.

Neitsi. Matteus tsiteerib siin Septuagintat, kirjakohta Jes 7:14, kus heebrea sõna almáh, mis tähendab niihästi noort naist kui ka neitsit, on tõlgitud kreeka sõnaga parthénos, mis tähendab just neitsit. Jumala vaimust juhituna kasutas Matteus sõna parthénos Jeesuse ema kohta.

Immaanuel. Heebrea nimi, mis esineb kirjakohtades Jes 7:14 ja 8:8, 10. See on üks messia kohta kasutatud prohvetlikest nimedest.

Jehoova. Vt Mt 1:20 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Mt 1:24.

võttis Maarja enda juurde. Vt Mt 1:20 kommentaari.

ei heitnud tema juurde. Sõna-sõnalt „ei teadnud temast”, „ei saanud teda tunda”. Piibli kreeka keeles kasutatakse verbi, mille vasteks on „teadma, tunda saama”, ka eufemismina seksuaalsuhete kohta. Sama kehtib heebrea verbi „teadma” kohta, mis on tõlgitud „heitis ... juurde” näiteks kirjakohtades 1Mo 4:1 ja 1Sa 1:19.