Kapernauma. Vt Mt 4:13 kommentaari.

kodus. Kolme aasta jooksul alates oma teenistuse algusest tegutses Jeesus põhiliselt Galileas ja selle ümbruses. Ta elas Kapernaumas, ilmselt Peetruse ja Andrease juures. (Mr 1:29; vt Mt 9:1 kommentaari.)

võtsid ... katuse lahti, tehes sinna augu. Esimese sajandi Iisraelis oli paljudel majadel lame katus, kuhu pääses kas trepist või siis õuest redeliga. Markuse ülestähendus ei täpsusta, millest oli tehtud selle maja katus. Sageli tehti katuseid nii, et kaeti puidust katusetalad okste, pilliroo ja mullakihiga, mis omakorda kaeti savimördiga. Mõnikord kasutati ka katusekive. Luuka ülestähenduse kohaselt lasti mees alla „läbi kivikatuse”. (Vt Lu 5:19 kommentaari.) Halvatud mehe sõbrad said hõlpsasti teha piisavalt suure avause, kustkaudu kanderaam rahvast täis tuppa lasta.

nende usku nägi. Vt Mt 9:2 kommentaari.

Mu laps. Vt Mt 9:2 kommentaari.

kirjatundjad. Vt Mt 2:4 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Kirjatundja”.

sai ... aru. Sõna-sõnalt „tundis ... oma vaimus”. Kreeka sõna pneúma (vaim) viitab ilmselt Jeesuse tajuvõimele. Tekstis Jes 11:2, 3 öeldakse messia kohta, et „tema peale tuleb Jehoova vaim” ja seega „ei mõista ta kohut selle järgi, mida ta silmad näevad”. Seetõttu suutis Jeesus näha teiste mõtteid, seesmisi arutlusi ja motiive. (Joh 2:24, 25.)

Mida on ... kergem öelda. Kes tahes võiks väita, et ta suudab patte andeks anda, sest selle väite kinnituseks poleks tal vaja esitada ühtegi nähtavat tõendit. Öelda „tõuse üles ... ja kõnni” oleks hulga raskem, sest see nõuaks ütlejalt imetegu. Jeesuse ime tegi kõigile selgeks, et tal on voli patte andeks anda. See lugu ja ka tekst Jes 33:24 näitavad seost haiguste ja meie patususe vahel.

Inimesepojal. Vt Mt 8:20 kommentaari.

maa peal patte andeks anda ... Vt Mt 9:6 kommentaari.

mere. Mõeldakse Galilea merd. (Mr 1:16; vt Mt 4:18 kommentaari.)

Leevit. Paralleeltekstis Mt 9:9 kutsutakse seda jüngrit Matteuseks. Viidates temale kui endisele maksukogujale, kasutavad Markus ja Luukas nime Leevi (Lu 5:27, 29); rääkides temast kui apostlist, kasutavad nad aga nime Matteus (Mr 3:18; Lu 6:15; Ap 1:13). Pühakiri ei täpsusta, kas Leevil oli nimi Matteus juba enne Jeesuse jüngriks saamist. Markus on ainus evangeeliumikirjutaja, kes mainib, et Matteus Leevi oli Alfeuse poeg. (Vt Mr 3:18 kommentaari.)

Alfeuse. Tõenäoliselt mitte sama Alfeus, keda mainitakse tekstis Mr 3:18. (Vt Mr 3:18 kommentaari.) Tolle Alfeuse poeg oli Jaakobus, üheksas apostel 12 apostli loetelus. (Mt 10:3; Lu 6:15.)

tollihoones. Võib tõlkida ka „tollihoone juures” või „tollis”. See võis olla väike ehitis või varjualune, kus maksukoguja istus ning kogus makse ekspordilt, impordilt ja transiitkaupadelt. Leevi (Matteus) töötas tollihoones kas Kapernaumas või selle lähedal.

Järgne mulle! Selles üleskutses kasutatud kreeka verbi põhitähendus on „järgnema, saatma”. Siin on aga kasutatud seda tähenduses „jünger olema”.

einestas Jeesus. Võib tõlkida ka „külitas Jeesus laua ääres”. Laua ääres külitamine koos kellegagi näitas lähedast sõprust. Seepärast ei söönud Jeesuse päevil elanud juudid kunagi ühes lauas koos mittejuutidega.

tema majas. St Leevi majas. (Mt 9:10; Lu 5:29.)

maksukogujaid. Vt Mt 5:46 kommentaari.

patuseid. Vt Mt 9:10 kommentaari.

maksukogujatega. Vt Mt 5:46 kommentaari.

tavaks paastuda. Vt Mt 6:16 kommentaari.

peigmehe sõpradel. Vt Mt 9:15 kommentaari.

veini ... nahklähkritesse. Vt Mt 9:17 kommentaari.

hingamispäeval. Vt „Sõnaseletusi”.

läbi viljapõldude. Vt Mt 12:1 kommentaari.

pole ... lubatud. Vt Mt 12:2 kommentaari.

jutustus ... Ebjatarist. Siin kasutatud kreeka eessõna epí võib märkida aega või ka kohta, sealhulgas kirjakohta pühakirjas. Suurem osa tõlkijatest ütleb selles salmis „Ebjatari ajal”. Võttes aga arvesse, mida öeldakse kommentaaris peapreester Ebjatarist, on tõenäolisem, et see eessõna märgib siin pigem kohta, st kirjakohta, kuna Jeesus viitas jutustusele, millest räägitakse 1Sa 21:1–6. Sarnane grammatiline struktuur on kreekakeelses tekstis ka kirjakohtades Mr 12:26 ja Lu 20:37, kus paljudes tõlgetes on kasutatud vastet „lugu”.

peapreester Ebjatarist. Siin kasutatud kreeka sõna võib tõlkida nii vastega „ülempreester” kui ka „peapreester”. Ebjatari kohta sobib viimane paremini, sest kõnesoleva sündmuse ajal oli ülempreestriks tema isa Ahimelek. (1Sa 21:1–6.) Ebjatari mainitakse esimest korda pärast seda, kui on räägitud, kuidas Taavet läks Jumala kotta ja sõi ära vaateleivad. Ilmselt oli Ebjatar ülempreestri pojana juba sel ajal silmapaistev preester ehk peapreester. Ta oli Ahimeleki poegadest ainus, kes pääses eluga edomlase Doegi korraldatud tapatalgutest. (1Sa 22:18–20.) Hiljem, ilmselt Taaveti valitsusajal, sai temast ülempreester. Kuid ka vaste „ülempreester” oleks selles salmis võimalik, sest kreeka väljend, mis on tõlgitud vastega „jutustus”, võib tähendada pikemat tekstilõiku ja hõlmata 1. Saamueli peatükke 21–23, kus räägitakse mitu korda Ebjatarist, kellest hiljem sai kõrge positsiooniga preester. Osa kreeka keele õpetlasi eelistab vastet „ülempreester Ebjatari ajal”, sest see väljend võib viidata ka pikemale ajalõigule, sealhulgas ajale, mil Ebjatar oligi ülempreester. Olgu seletus milline tahes, võime olla kindlad, et Jeesuse ütlus oli ajaloofaktidega kooskõlas.

Jumala kotta. Mõeldakse kogudusetelki. Sündmus, millele Jeesus viitab (1Sa 21:1–6), toimus siis, kui kogudusetelk asus Noobis, mis omakorda asus ilmselt Benjamini suguharu territooriumil ja Jeruusalemma lähedal. (Vt lisa B7 väiksemat pilti.)

vaateleivad. Vt Mt 12:4 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Vaateleivad”.

hingamispäeva isand. Nimetades end nii (Mt 12:8; Lu 6:5), näitas Jeesus, et tal on voli teha hingamispäeval tööd, mida on käskinud teha tema taevane isa. (Vrd Joh 5:19; 10:37, 38.) Jeesus tegi hingamispäeval mõned oma kõige tähelepanuväärsemad imeteod, näiteks tervendas haigeid. (Lu 13:10–13; Joh 5:5–9; 9:1–14.) See näitas, millist leevendust ta toob rahvale oma kuningavalitsuse ajal, mis on otsekui hingamispäeva puhkus. (Heb 10:1.)