Markuse evangeelium 11:1–33

11  Kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale Betfagesse ja Betaaniasse+ Õlimäel, saatis Jeesus välja kaks jüngrit,+  öeldes neile: „Minge sinna külla, mis eemalt paistab. Niipea kui te sinna jõuate, leiate kinniseotud eeslisälu, kelle seljas ükski inimene pole veel istunud. Päästke ta lahti ja tooge siia.  Kui keegi ütleb teile: „Miks te seda teete?”, siis vastake: „Isandal on teda vaja ja ta saadab selle peagi tagasi.””  Nad läksid ja leidsidki sälu kõrvaltänaval ukse juurde seotuna ning päästsid ta lahti.+  Aga mõned, kes seal seisid, küsisid neilt: „Mis te teete? Miks te sälu lahti päästate?”  Nad vastasid neile täpselt nii, nagu Jeesus oli öelnud, ja neil lasti minna. 7  Jüngrid tõid sälu+ Jeesuse juurde ning panid oma pealisriided selle üle, ja ta istus selle selga.+  Paljud inimesed laotasid oma pealisriided tee peale,+ teised aga raiusid väljadelt haljaid oksi.+  Need, kes käisid Jeesuse ees ja taga, hüüdsid: „Too pääste!+ Õnnistatud olgu, kes tuleb Jehoova nimel!+ 10  Õnnistatud olgu meie isa Taaveti tulevane kuningriik*!+ Too pääste, sina, kes oled ülal kõrgustes*!” 11  Kui Jeesus Jeruusalemma jõudis, läks ta templisse ja vaatas seal ringi*. Aga kuna aeg oli juba hiline, läks ta koos nende kaheteistkümnega Betaaniasse.+ 12  Järgmisel päeval lahkusid nad Betaaniast. Jeesus tundis nälga+ 13  ja märkas eemalt tee ääres viigipuud, mis oli lehes. Ta läks vaatama, kas ta leiab sealt midagi. Aga kui ta selle juurde jõudis, ei leidnud ta midagi peale lehtede, sest polnud viigimarjade aeg. 14  Ta ütles puule: „Ärgu enam iial keegi sinust vilja söögu!”+ Ja tema jüngrid kuulsid seda. 15  Siis jõudsid nad Jeruusalemma. Jeesus läks templisse ning ajas välja kõik, kes seal ostsid ja müüsid, ning lükkas ümber rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid+ 16  ega lubanud kellelgi midagi läbi templi kanda. 17  Ta õpetas neid, öeldes: „Kas pole mitte kirjutatud: „Minu koda nimetatakse kõigi rahvaste palvekojaks”?+ Aga teie olete teinud selle röövlikoopaks!”+ 18  Peapreestrid ja kirjatundjad kuulsid sellest ning hakkasid otsima võimalust ta ära tappa.+ Nad kartsid teda, sest kogu rahvas oli tema õpetusest hämmastunud.+ 19  Kui saabus õhtu, läksid nad linnast välja. 20  Varahommikul nägid nad viigipuust mööda minnes, et see on juurteni ära kuivanud.+ 21  Peetrusele tuli eelmisel päeval juhtunu meelde ja ta ütles Jeesusele: „Rabi, vaata, viigipuu, mille sa needsid, on ära kuivanud.”+ 22  Jeesus vastas neile: „Olgu teil usku Jumalasse! 23  Ma kinnitan teile, et kui keegi ütleb sellele mäele: „Tõuse oma paigast ja lange merre,” ega kahtle oma südames, vaid usub, et tema sõnad saavad teoks, siis nii lähebki.+ 24  Seepärast ma ütlen teile: kui te palves midagi palute ja küsite, siis uskuge, et see on teil juba käes, ja te saategi.+ 25  Kui te seisate ja palvetate, siis andke andeks kõik, milles teised on teie vastu eksinud*, et teie taevane isa võiks ka teile teie väärsammud andeks anda.”+ 26  --- 27  Nad tulid jälle Jeruusalemma. Kui Jeesus templis jalutas, tulid tema juurde peapreestrid, kirjatundjad ja vanemad 28  ning küsisid temalt: „Mis õigusega sa neid tegusid teed? Kes on sulle nende tegemiseks voli andnud?”+ 29  Jeesus ütles neile: „Mul on ka teile üks küsimus. Vastake mulle, siis ütlen minagi teile, mis õigusega ma neid tegusid teen. 30  Kas Johannese ristimine+ oli taevast või inimestest*? Vastake mulle.”+ 31  Siis nad arutasid omavahel: „Kui me ütleme: „Taevast”, siis ütleb ta: „Mispärast te siis teda ei uskunud?” 32  Aga kas me söandame öelda: „Inimestest”?” Nad kartsid rahvast, sest kõik arvasid, et Johannes oli tõesti olnud prohvet.+ 33  Seetõttu vastasid nad Jeesusele: „Me ei tea.” Jeesus ütles neile: „Ega minagi teile ütle, mis õigusega ma neid tegusid teen.”

Allmärkused

Võib tõlkida ka „kuningavalitsus”.
Võib tõlkida ka „kõrgeimais paigus”.
Võib tõlkida ka „silmitses kõike ümberringi”.
Võib tõlkida ka „andke andeks, mis tahes teil kellegi vastu on”.
Võib tõlkida ka „inimlikku päritolu”.

Kommentaarid

Betaaniasse. Küla Õlimäe idakagunõlval 3 km kaugusel Jeruusalemmast. (Joh 11:18.) Betaanias elasid Marta, Maarja ja Laatsarus, kelle pool Jeesus Juudamaal käies peatus. (Joh 11:1.) Nüüd asub seal külake, mille araabiakeelse nime tähendus on „Laatsaruse asupaik”.

Kui. Tekstis Mr 11:1–11 kirjeldatakse 9. niisani sündmusi. (Vt lisasid A7 ja B12.)

Betfagesse. Nimi Betfage tuleb heebrea keelest ja tähendab tõenäoliselt „varajaste viigimarjade koda”. Pärimuse järgi asus Betfage linnake Jeruusalemma ja Betaania vahel Õlimäe kagunõlval mäeharja lähedal umbes 1 km kaugusel Jeruusalemmast. (Mt 21:1; Lu 19:29; vt lisa A7 kaarti 6.)

Betaaniasse. Vt Mt 21:17 kommentaari.

kinniseotud eesli koos säluga. Nii eeslit kui ka sälgu mainib ainult Matteus. (Mr 11:2–7; Lu 19:30–35; Joh 12:14, 15.) Markus, Luukas ja Johannes räägivad ainult sälust võib-olla sellepärast, et Jeesus ratsutas selle seljas. (Vt Mt 21:5 kommentaari.)

eesli seljas, jah, sälu seljas. Kuigi tekstis Mt 21:2, 7 nimetatakse kahte looma, räägib prohvetiennustus tekstis Sak 9:9 ainult ühest loomast, mille seljas kuningas ratsutab. (Vt Mt 21:2 kommentaari.)

eeslisälu. Sõna-sõnalt „sälu”. Markuse, Luuka (19:35) ja Johannese evangeeliumis (12:14, 15) mainitakse vaid üht looma, sälgu. Matteuse evangeeliumis (21:2–7) on aga öeldud, et sälg oli koos vanaloomaga. (Vt Mt 21:2 ja 21:5 kommentaari.)

Too pääste! Kr hosanná, mis tuleb heebrea väljendist tähendusega „me palume, päästa; aita ometi”. Siin tähendab see palvet, et Jumal tooks pääste või võidu. Aja jooksul sai sellest väljendist nii palve- kui ka kiiduhüüd. Selle heebreakeelne vaste leidub Laulus 118 (salm 25), mis kuulus hallel-laulude hulka. Hallel-laule lauldi iga-aastasel paasapühal ja sellepärast tulidki selle laulu sõnad kõnesoleval juhtumil kergesti meelde. Jumal vastas palvele päästa Taaveti poeg muu hulgas sellega, et äratas ta surnuist üles. Tekstis Mr 12:10, 11 tsiteerib Jeesus ise Laulu 118:22, 23 ja näitab, et see käib messia kohta.

Jehoova. See tsitaat on võetud kirjakohast L 118:25, 26, mille heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi nelja konsonandina (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

meie isa Taaveti tulevane kuningriik. Kõige varasemad ja usaldusväärsemad käsikirjad toetavad sellist tõlkeversiooni, kuid mõnes vanas käsikirjas öeldakse: „Meie isa Taaveti kuningriik, mis tuleb Issanda nimel.” Nii on see tõlgitud eestikeelse tervikpiibli 1739. aasta esmaväljaandes. Mitmes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (mida lisas C tähistatakse lühenditega J7, 8, 10–14, 16, 17) on selles tekstis kasutatud tetragrammi ja see tekst kõlab: „Meie isa Taaveti kuningriik, mis tuleb Jehoova nimel.”

Järgmisel päeval. St 10. niisanil. (Vt lisasid A7 ja B12.)

ei leidnud ta midagi peale lehtede. Kuigi polnud viigimarjade aeg, oli viigipuu lehes, mis on tavaliselt märk, et puult võib varajasi marju leida. Kuna sellel puul olid ainult lehed, teadis Jeesus, et see ei hakka vilja kandma ning et puu välimus on seega petlik. Seepärast needis ta viigipuud, nii et see kuivas ära. (Mr 11:19–21.)

templisse. Ilmselt mõeldakse mittejuutide õue templialal. (Vt lisa B11.)

välja ajama neid, kes seal müüsid. Jeesus puhastab templi teist korda 10. niisanil aastal 33. Sellest korrast räägivad ka Matteus (21:12–17) ja Markus (11:15–18). Esimest korda puhastas Jeesus templi 30. aasta paasapüha paiku ning sellest räägitakse tekstis Joh 2:13–17.

rahavahetajate. Kuigi käibel oli mitmeid erinevaid münte, lubati templimaksu tasumiseks ja ohvriloomade ostmiseks kasutada nähtavasti vaid teatud münte. Seepärast pidid Jeruusalemma tulnud juudid oma raha vahetama. Paistab, et Jeesus nägi, et vahetuskursid olid röövellikud ja rahavahetajate tegevus oli sisuliselt väljapressimine.

templisse. Vt Mt 21:12 kommentaari.

ajas välja kõik, kes seal ostsid ja müüsid. Vt Lu 19:45 kommentaari.

rahavahetajate. Vt Mt 21:12 kommentaari.

ega lubanud kellelgi midagi läbi templi kanda. See mõte on ainult Markuse evangeeliumis. Ilmselt oli paljudel tavaks tassida isiklikke või müügiks mõeldud asju läbi templiõue, sest see oli otsetee. Jeesus aga ei lubanud Jumala koja pühadust riivata.

röövlikoopaks. Jeesus viitab tekstile Jer 7:11. Ta nimetas kaupmehi ja rahavahetajaid röövliteks ilmselt sellepärast, et ohvriloomade müügist teeniti ebaõiglast kasumit ja rahavahetajate teenustasud olid väga kõrged. Jeesust vihastas ka see, et Jehoova tempel, mis oli mõeldud palvekojaks, oli tehtud kaubitsemiskeskuseks.

kõigi rahvaste palvekojaks. Kolmest evangeeliumist, mis kõik tsiteerivad kirjakohta Jes 56:7, on ainult Markuse omas sõnad „kõigi rahvaste”. (Mt 21:13; Lu 19:46.) Jeruusalemma tempel pidi olema koht, kus nii iisraellased kui ka jumalakartlikud võõramaalased saaksid Jehoovat kummardada ja tema poole palvetada. (1Ku 8:41–43.) Jeesus mõistis karmilt hukka juudid, kes oma äriajamisega tegid templi röövlikoopaks, sest nõnda toimides kahandasid nad võõramaalaste soovi Jehoova kotta tulla ja võtsid neilt seega võimaluse teda tundma õppida.

röövlikoopaks. Vt Mt 21:13 kommentaari.

Kui saabus õhtu. Võib tõlkida ka „päeva lõpus”. St 10. niisani hilisel pärastlõunal. Jeesus läks oma jüngritega Jeruusalemmast välja ning naasis Betaaniasse, mis asus Õlimäe idanõlval. Tõenäoliselt ööbis ta oma sõprade Laatsaruse, Maarja ja Marta kodus. (Vt lisasid A7 ja B12.)

Varahommikul. St 11. niisanil. Jeesus läks koos jüngritega Jeruusalemma; see oli Jeesuse viimane teenistuspäev enne paasapüha, mil ta seadis sisse enda mälestuspüha ning läks vastu oma kohtuprotsessile ja hukkamisele. (Vt lisasid A7 ja B12.)

Ma kinnitan teile. Võib tõlkida ka „tõesti, ma ütlen teile”. Selles fraasis esineb kreeka sõna amén. See on translitereering heebrea sõnast amén, mille tähendus on „olgu nii”, „tõesti”. Jeesus kasutas seda väljendit sageli enne mõnd väidet, tõotust või prohvetikuulutust. Sellega ta rõhutas öeldu tõesust ja usaldusväärsust. Niiviisi ei kasutata seda sõna kusagil mujal piiblis ega ka muudes pühaks peetavates tekstides. Kui Jeesus kordas väljendit (amén, amén), nii nagu terves Johannese evangeeliumis, on see tõlgitud vastega „ma kinnitan ... ja see on tõsi”. (Vt Joh 1:51 kommentaari.)

Ma kinnitan teile. Vt Mt 5:18 kommentaari.

seisate ja palvetate. Heebrealastel ja paljudel teistel piiblis mainitud rahvastel polnud ühte kindlat palveasendit. Palvetati mitmes erinevas, kuid alati lugupidavas asendis. Oli tavaline palvetada seistes.

Mõnes vanas käsikirjas öeldakse selles kohas: „Kui te aga ei anna andeks, siis ei anna ka teie Isa, kes on taevas, teie eksimusi teile andeks.” Neid sõnu pole kõige vanemates ja usaldusväärsemates käsikirjades ning ilmselt ei olnud neid Markuse evangeeliumi algtekstis. Kuid sama mõte on tekstis Mt 6:15, kus see on inspireeritud pühakirja osa. (Vt lisa A3.)

peapreestrid. Kui vastav kreeka sõna on ainsuses ja sellega mõeldakse rahva peamist esindajat Jumala ees, on see tõlgitud vastega „ülempreester”. Siin aga on see sõna mitmuses ja sellega mõeldakse tähtsamaid preestreid, kelle hulka kuulusid endised ülempreestrid ja võimalik et ka 24 preesterliku teenistusrühma ülemad.

kirjatundjad. Algselt käis see sõna pühakirja ümberkirjutajate kohta, kuid Jeesuse ajal nimetati kirjatundjateks mehi, kes tundsid hästi Moosese seadust ja õpetasid seda.

vanemad. Sõna-sõnalt „vanemad mehed”. Piiblis tähendab kreeka sõna presbýteros eelkõige meest, kes on ühiskonnas või koguduses vastutusrikkal positsioonil. See sõna võib viidata vanusele (Lu 15:25; Ap 2:17), kuid mitte tingimata. Siin mõeldakse juutide juhte, keda mainitakse sageli koos peapreestrite ja kirjatundjatega. Sanhedrini liikmed olid neist kolmest rühmast. (Mr 11:27; 14:43, 53; 15:1; vt Mt 16:21 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Vanem; vanem mees”.)

peapreestrid. Vt Mt 2:4 kommentaari.

kirjatundjad. Vt Mt 2:4 kommentaari.

vanemad. Vt Mr 8:31 kommentaari.

Pildid ja videod

Betfage, Õlimägi ja Jeruusalemm
Betfage, Õlimägi ja Jeruusalemm

See lühike video järgib ida poolt Jeruusalemma viivat teed, alates praegusest At-Turist, mis arvatakse olevat piiblis mainitud Betfage, kuni Õlimäe ühe kõrgeima kohani. Õlimäe idanõlval Betfagest ida pool asus Betaania, kus nüüd asub linnake nimega Al-Ayzariyah (selle araabiakeelse nime tähendus on „Laatsaruse asupaik”). Jeruusalemmas käies ööbisid Jeesus ja ta jüngrid harilikult just Betaanias, ilmselt Marta, Maarja ja Laatsaruse kodus. (Mt 21:17; Mr 11:11; Lu 21:37; Joh 11:1.) Nende juurest Jeruusalemma võis Jeesus minna umbes sama teed pidi, mis videos näidatud. Kui ta 33. aasta 9. niisanil eeslisälu seljas üle Õlimäe Jeruusalemma läks, võis ta alustada sõitu Betfagest ning minna mööda teed, mis viis sealt Jeruusalemma.

1. Tee Betaaniast Betfagesse

2. Betfage

3. Õlimägi

4. Kidroni org

5. Templimägi

Eeslisälg
Eeslisälg

Eesel on hobuslaste hulka kuuluv kabjaline, keda eristab hobusest väiksem suurus, lühem lakk, pikemad kõrvad ja lühemad sabajõhvid, mis on ainult saba lõpupoolel. Kuigi eesel on kõnekujundites tihti rumaluse ja kangekaelsuse võrdkuju, arvatakse ta olevat intelligentsem loom kui hobune. Eesel on üldiselt ka väga kannatlik. Eesli seljas ratsutasid Iisraelis nii mehed kui ka naised, isegi prominentsed isikud. (Jos 15:18; Koh 5:10; 10:3, 4; 12:14; 1Sa 25:42.) Taaveti poeg Saalomon sõitis kuningaks võidmisele oma isa muulamära seljas (muul on eeslitäku ja hobusemära ristand). (1Ku 1:33–40.) Seepärast oli igati kohane, et Jeesus, kes oli suurem kui Saalomon, viis täide tekstis Sak 9:9 oleva ennustuse, ratsutades just eeslisälu, mitte hobuse seljas.