Markuse evangeelium 10:1–52

10  Jeesus läks sealt üle Jordani Juudamaa piirialadele ning taas tulid rahvahulgad tema juurde kokku. Nagu tal tavaks oli, hakkas ta neid õpetama.+  Variserid astusid ligi, ja soovides teda proovile panna, küsisid, kas mehel on lubatud end naisest lahutada.+  Jeesus küsis vastu: „Mida Mooses käskis teil teha?”  Nad ütlesid: „Mooses lubas kirjutada lahutustunnistuse ja naisest lahutada.”+  Jeesus aga ütles neile: „Teie südame kanguse pärast+ kirjutas ta teile selle seaduse.+  Ent loomise alguses „tegi Jumal nad meheks ja naiseks.+  Seetõttu jätab mees maha oma isa ja ema+  ning neist kahest saab üks*”,+ nii et nad pole enam mitte kaks, vaid üks.  Seega, mis Jumal on ühte pannud*, seda inimene ärgu lahutagu.”+ 10  Kui nad jälle majas olid, küsisid jüngrid temalt selle kohta selgitust. 11  Jeesus ütles neile: „Kes naise endast lahutab ja abiellub teisega, see rikub abielu,+ patustades naise vastu, 12  ja kui naine pärast oma mehest lahutamist abiellub teisega, siis rikub ta abielu.”+ 13  Siis tõid inimesed Jeesuse juurde väikseid lapsi, et ta neid puudutaks, kuid jüngrid tõrelesid toojatega.+ 14  Seda nähes oli Jeesus nördinud ja ütles neile: „Las lapsed tulevad minu juurde, ärge takistage neid, sest nendesuguste päralt on Jumala kuningriik*.+ 15  Ma kinnitan teile, et kes ei võta Jumala kuningriiki vastu nagu väike laps, see ei pääse sinna.”+ 16  Ja ta embas lapsi ning õnnistas neid, pannes oma käed nende peale.+ 17  Kui Jeesus minekule asus, jooksis tema juurde üks mees, langes ta ette põlvili ja küsis: „Hea õpetaja, mida ma pean tegema, et pärida igavene elu?”+ 18  Jeesus vastas: „Miks sa mind heaks nimetad? Keegi muu pole hea kui vaid üks — Jumal.+ 19  Sa tead käske „Ära tapa,+ ära riku abielu,+ ära varasta,+ ära anna valetunnistust,+ ära peta,+ austa oma isa ja ema”.”+ 20  Mees ütles talle: „Õpetaja, neist kõigist olen ma kinni pidanud noorpõlvest peale.” 21  Jeesus vaatas talle otsa, ja tundes tema vastu armastust, ütles talle: „Üks asi on sul puudu: mine müü ära kõik, mis sul on, ja anna raha vaestele, et sul oleks varandus taevas, ning saa minu järelkäijaks.”+ 22  Aga too jäi nende sõnade peale nukraks ja läks kurvalt ära, sest tal oli palju vara. 23  Jeesus vaatas ringi ja ütles oma jüngritele: „Kui raske on küll neil, kellel on palju raha, saada Jumala kuningriiki!”+ 24  Jüngrid aga üllatusid tema sõnadest. Siis ütles Jeesus neile: „Lapsed, kui raske on küll saada Jumala kuningriiki! 25  Kaamelil on kergem minna läbi nõelasilma kui rikkal saada Jumala kuningriiki.”+ 26  Nad hämmastusid veel enam ja küsisid temalt: „Kes siis üldse võib pääseda?”+ 27  Jeesus vaatas neile otsa ja ütles: „Inimestel on see võimatu, aga mitte Jumalal, sest Jumalale on kõik võimalik.”+ 28  Peetrus ütles talle: „Meie oleme kõik maha jätnud ja sulle järgnenud.”+ 29  Jeesus sõnas: „Ma kinnitan teile: ei ole kedagi, kes on maha jätnud maja, vennad, õed, ema, isa, lapsed või põllud minu ja hea sõnumi pärast+ 30  ega saaks praegusel ajal sajakordselt maju, vendi, õdesid, emasid, lapsi ja põlde keset tagakiusamist+ ning tulevasel ajastul igavest elu. 31  Aga paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esimesteks.”+ 32  Siis läksid nad teed mööda üles Jeruusalemma ja Jeesus kõndis nende ees. Jüngrid olid hämmastunud, aga need, kes neile järgnesid, olid hirmul. Veel kord kutsus Jeesus need kaksteist kõrvale ja rääkis neile sellest, mis temaga juhtub:+ 33  „Me läheme üles Jeruusalemma ning Inimesepoeg antakse peapreestrite ja kirjatundjate kätte. Nad mõistavad ta surma ja annavad muulaste kätte, 34  ning need pilkavad teda, sülitavad tema peale,+ piitsutavad teda ja tapavad ta, aga kolm päeva hiljem* äratatakse ta üles.”+ 35  Jaakobus ja Johannes, Sebedeuse pojad,+ astusid Jeesuse juurde ning ütlesid talle: „Õpetaja, me tahame, et sa meie heaks teeksid, mida* me sinult palume.”+ 36  Ta küsis neilt: „Mida te tahate, et ma teile teeksin?” 37  Nad vastasid: „Luba, et me istuksime üks su paremal ja teine su vasakul käel sinu auhiilguses.”+ 38  Aga Jeesus ütles neile: „Te ei tea, mida te palute. Kas te suudate juua sellest karikast, millest mina joon, või saada ristitud selle ristimisega, millega mind ristitakse?”+ 39  Nad kostsid: „Suudame küll.” Siis ütles Jeesus: „Te joote sellest karikast, millest mina joon, ja teid ristitakse selle ristimisega, millega mind ristitakse,+ 40  ent seda, kes istuvad mu paremal või vasakul käel, ei otsusta mina, vaid need kohad kuuluvad neile, kellele need on mõeldud.” 41  Kui teised kümme sellest kuulsid, said nad Jaakobuse ja Johannese peale pahaseks.+ 42  Jeesus aga kutsus nad kõik enda juurde ja ütles: „Te teate, et need, keda peetakse rahvaste valitsejateks,* peremehetsevad rahvaste üle ja suured ülemad võimutsevad nende üle.+ 43  Teie seas aga ärgu olgu nii, vaid kes tahab saada teie seas suureks, olgu teie teenija,+ 44  ja kes tahab olla teie seas esimene, olgu kõikide ori. 45  Ka Inimesepoeg ei ole tulnud mitte selleks, et teda teenitaks, vaid teenima+ ja andma oma elu lunastushinnaks paljude eest.”+ 46  Seejärel tulid nad Jeerikosse. Kui Jeesus ja ta jüngrid koos suure rahvahulgaga Jeerikost välja läksid, istus tee ääres pime kerjus Bartimeus (Timeuse poeg).+ 47  Kui mees kuulis, et see on naatsaretlane Jeesus, hüüdis ta: „Taaveti poeg+ Jeesus, halasta mu peale!”+ 48  Seepeale hakkasid paljud temaga tõrelema ja käskisid tal vait jääda, aga tema karjus ikka edasi: „Taaveti poeg, halasta mu peale!” 49  Siis Jeesus peatus ja ütles: „Kutsuge ta minu juurde.” Nad kutsusidki pimeda mehe, öeldes talle: „Ole julge, tõuse üles, ta kutsub sind.” 50  Too heitis kuue seljast, hüppas jalule ja läks Jeesuse juurde. 51  Jeesus küsis temalt: „Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?” Pime mees vastas: „Rabbuuni,+ tee nii, et ma jälle näeksin.” 52  Jeesus ütles talle: „Mine, sinu usk on sind terveks teinud*.”+ Selsamal hetkel sai ta nägemise tagasi+ ja järgnes talle teel.

Allmärkused

Sõna-sõnalt „üks liha”.
Sõna-sõnalt „ühte ikkesse pannud”.
Võib tõlkida ka „kuningavalitsus”.
Võib tõlkida ka „kolmandal päeval”.
Võib tõlkida ka „mida iganes”.
Võib tõlkida ka „kes näivad olevat rahvaste valitsejad”.
Võib tõlkida ka „su päästnud”.

Kommentaarid

üle Jordani Juudamaa piirialadele. Võib tõlkida ka „Juudamaaga piirnevale alale teisel pool Jordanit”. Ilmselt mõeldakse Peread, Jordani jõest ida poole jäävat ala, eriti seda osa Pereast, mis piirnes Juudamaaga. Jeesus naasis Galileasse alles pärast oma ülesäratamist. (Vt lisa A7 kaarti 5.)

üle Jordani Juudamaa piirialadele. Võib tõlkida ka „Juudamaaga piirnevale alale teisel pool Jordanit”. Ilmselt mõeldakse Peread, Jordani jõest ida poole jäävat ala, eriti seda osa Pereast, mis piirnes Juudamaaga. (Vt Mt 19:1 kommentaari ja lisa A7 kaarti 5.)

lahutustunnistuse. Nõudes lahutust kaaluvalt mehelt ametliku dokumendi koostamist ning tõenäoliselt ka rahva vanematega nõupidamist, andis Moosese seadus talle aega sellise tõsise otsuse üle järele mõelda. Selle seadusesätte mõte oli ilmselt ennetada rutakaid lahutusi ning pakkuda naistele õiguslikku kaitset. (5Mo 24:1.) Kuid Jeesuse päeviks olid usujuhid teinud lahutuse saamise väga kergeks. Esimesel sajandil elanud ajaloolane Josephus, kes oli ka ise lahutatud variser, mainis, et lahutus on lubatud „ükskõik mis põhjusel (ja meestel leidub selleks palju põhjusi)”. (Vt Mt 5:31 kommentaari.)

lahutustunnistuse. Vt Mt 19:7 kommentaari.

loomise alguses. Ilmselt mõeldakse inimeste loomist. Jeesus räägib siin, et Looja sõlmis mehe ja naise vahel abieluliidu, pannes aluse inimühiskonnale.

Jumal. Sõna-sõnalt „ta”. Mõni vana käsikiri ütleb ka „Jumal”.

üks. Sõna-sõnalt „üks liha”, võib tõlkida ka „üks ihu” või „üks inimene”. Vastav kreeka väljend on otsetõlge tekstis 1Mo 2:24 olevast heebrea väljendist. Sellega luuakse pilt kõige lähedasemast sidemest kahe inimese vahel. Sellega ei mõelda üksnes seksuaalsuhteid, vaid seda, et kahest inimesest saavad truud ja lahutamatud kaaslased. Niisuguse liidu lõhkumine tooks kannatusi mõlemale poolele.

hooruse. Vastav kreeka sõna porneía hõlmab igasuguseid Jumala silmis lubamatuid seksuaalsuhteid. Selle alla käivad abielurikkumine, prostitutsioon, seksuaalsuhted vallaliste vahel, homoseksuaalsed suhted ja ka loomapilastus. (Vt „Sõnaseletusi”.)

naise endast lahutab. Võib tõlkida ka „saadab oma naise ära”. Jeesuse sõnu, mis Markus kirja pani, tuleb mõista selle tervikmõtte valguses, mis on kirjas Mt 19:9, kus on lisaks fraas „muul põhjusel kui hooruse pärast”. (Vt Mt 5:32 kommentaari.) Seega käivad need Jeesuse sõnad lahutuse kohta, mille põhjuseks on midagi muud kui abikaasa hoorus (kr porneía).

rikub abielu, patustades naise vastu. Jeesus lükkab siin ümber levinud rabiinliku õpetuse, mille kohaselt oli mehel lubatud oma naisest lahutada „ükskõik millisel põhjusel”. (Mt 19:3, 9.) Mõte, et mees võiks abielu rikkudes oma naise vastu patustada, oli enamikule juutidele võõras. Rabid õpetasid, et mehel pole üldse võimalik naisele truudust murda – et ainult naine võib olla truudusetu. Näidates, et mehele kehtivad samad moraalinormid mis tema naisele, tõstis Jeesus naiste eneseväärikust ja staatust ühiskonnas.

kui naine pärast oma mehest lahutamist. Selle fraasiga tunnustab Jeesus naise õigust end truudusetust abikaasast lahutada. Tolle aja juudid seda ilmselt vastuvõetavaks ei pidanud. Ent Jeesuse sõnade kohaselt pidi üks ja sama õigus kehtima nii kristlastest meestele kui ka naistele.

väikseid lapsi. Need lapsed võisid olla eri vanuses, kuna siin olevat kreeka sõna ei kasutata Piiblis mitte ainult vastsündinute ja imikute (Mt 2:8; Lu 1:59), vaid ka Jairuse 12-aastase tütre kohta (Mr 5:39–42). Paralleeltekstis Lu 18:15 on aga teine kreeka sõna, mis tähendab imikut või koguni loodet. (Lu 1:41; 2:12.)

nagu väike laps. Mõeldakse väikeste laste häid omadusi. Näiteks on nad alandlikud, õplikud, usaldavad ja vormitavad. (Mt 18:5.)

embas lapsi. Vaid Markus paneb kirja selle detaili. Kreeka sõna, mille vasteks on siin „embama”, esineb vaid selles kirjakohas ja tekstis Mr 9:36 ning seda võib tõlkida ka „sülle võtma”. Jeesus tegi rohkem, kui ootasid täiskasvanud, kes lapsed Jeesuse juurde tõid; nemad soovisid, et Jeesus neid lihtsalt puudutaks. (Mr 10:13.) Olles pere vähemalt seitsmest lapsest vanim, mõistis Jeesus väikeste laste vajadusi. (Mt 13:55, 56.) Jeesus isegi õnnistas neid. Algkeeles on siin kasutatud verbivormi, mis viitab tegevuse intensiivsusele ning annab mõista, et Jeesus õnnistas lapsi eriti hellalt ja tundesoojalt.

Hea õpetaja. Tõenäoliselt kasutas mees neid sõnu meelitava tiitlina, võib-olla sellepärast, et tolle aja usujuhid nõudsid, et neile sel viisil austust osutataks. Kuigi Jeesus ei pannud pahaks, et teda kutsuti õpetajaks ja isandaks (Joh 13:13), ei võtnud ta eales vastu austust, mis kuulus ta isale.

Keegi muu pole hea kui vaid üks – Jumal. Nende sõnadega tunnustab Jeesus, et Jehooval on ainsana õigus määrata, mis on hea ja mis halb. Astudes üle Jumala keelust mitte süüa hea ja halva tundmise puu vilja, näitasid Aadam ja Eeva, et nad soovivad ise otsustada, mis on hea ja mis halb. (1Mo 2:17; 3:4–6.) Erinevalt neist jätab Jeesus selle alandlikult oma isa hooleks. Piiblis kirjas olevate käskude kaudu on Jumal andnud teada, mis on hea. (Mr 10:19.)

tundes tema vastu armastust. Vaid Markus paneb kirja, mida Jeesus rikka noore ülema vastu tundis. (Mt 19:16–26; Lu 18:18–30.) Markuse info võis pärineda Peetruselt, kes oli ka ise sügavate tunnetega mees. (Vt „Markuse evangeeliumi tutvustust”.)

Kaamelil on kergem minna läbi nõelasilma. Jeesus kasutab mõtte ilmestamiseks hüperbooli. Just nagu kaamelil on võimatu minna läbi nõelasilma, on rikkal võimatu saada Jumala kuningriiki, kui ta peab rikkust tähtsamaks kui oma suhteid Jehoovaga. Jeesus ei mõelnud, et ükski jõukas inimene ei pääse Jumala kuningriiki, sest ta lausus veel: „Jumalale on kõik võimalik.” (Mr 10:27.)

küsisid temalt. Mõnes käsikirjas on öeldud „ütlesid isekeskis”.

tulevasel ajastul. Vastega „ajastu” tõlgitud kreeka sõna on aión. Sellega mõeldakse ajajärku, mida iseloomustavad teatud tunnused. Jeesus räägib siin tulevasest ajastust, kui valitseb Jumala kuningriik ja inimesed saavad igavese elu. (Lu 18:29, 30; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Ajastu”.)

üle Jordani Juudamaa piirialadele. Võib tõlkida ka „Juudamaaga piirnevale alale teisel pool Jordanit”. Ilmselt mõeldakse Peread, Jordani jõest ida poole jäävat ala, eriti seda osa Pereast, mis piirnes Juudamaaga. (Vt Mt 19:1 kommentaari ja lisa A7 kaarti 5.)

läksid ... teed mööda üles Jeruusalemma. Jeruusalemm asus umbes 750 m üle merepinna, mistõttu Piiblis räägitakse tihti, et jumalateenijad läksid „üles Jeruusalemma”. (Lu 2:22; Joh 2:13; Ap 11:2.) Jeesus ja tema jüngrid hakkasid üles minema Jordani orust (vt Mr 10:1 kommentaari), mille madalaim koht on umbkaudu 400 m alla merepinna. Jeruusalemma jõudmiseks tuli neil tõusta umbes 1000 m.

sülitavad tema peale. Kellegi peale või kellelegi näkku sülitamine väljendas äärmist põlgust, vaenulikkust või viha ning oli kannatanule väga alandav. (4Mo 12:14; 5Mo 25:9.) Jeesus ennustas siin, milline kohtlemine teda ees ootab. See, mis Jeesusele osaks sai, viis täide messia kohta käiva ennustuse: „Ma ei peitnud oma palet solvangute ja sülje eest.” (Jes 50:6.) Tema peale sülitati, kui ta oli sanhedrini ees (Mr 14:65), ning Rooma sõdurid sülitasid ta peale pärast seda, kui Pilatus oli tema üle kohut mõistnud. (Mr 15:19.)

Jaakobust ja tema venda Johannest. Jaakobust mainitakse alati koos oma venna Johannesega. Kuna enamikul juhtudel nimetatakse Jaakobust esimesena, võib arvata, et ta oli Johannesest vanem. (Mt 4:21; 10:2; 17:1; Mr 1:29; 3:17; 5:37; 9:2; 10:35, 41; 13:3; 14:33; Lu 5:10; 6:14; 8:51; 9:28, 54; Ap 1:13.)

Sebedeuse. Arvatavasti Jeesuse ema Maarja õe Saloome abikaasa. Kui see oli nii, siis olid Johannes ja Jaakobus Jeesuse nõod. (Vt Mr 15:40 kommentaari.)

Sebedeuse poegade ema. Jaakobuse ja Johannese ema. Markuse evangeeliumis öeldakse, et need, kes Jeesuse juurde tulid, olid Jaakobus ja Johannes. (Mr 10:35.) Tõenäoliselt olid nemad selle palve taga, aga nad lasid selle Jeesusele esitada oma emal Saloomel, kes oli ilmselt Jeesuse tädi. (Mt 27:55, 56; Mr 15:40, 41; Joh 19:25.)

Jaakobus ja Johannes, Sebedeuse pojad, astusid Jeesuse juurde. Matteuse evangeeliumi järgi pöördus selle palvega Jeesuse poole Jaakobuse ja Johannese ema, kuid ilmselt lähtus see palve tema poegadelt. Seda järeldust toetab Matteuse ülestähendus ülejäänud kümne jüngri reageeringust: nad ei saanud pahaseks mitte ema, vaid „nende kahe venna peale”. (Mt 20:20-24; vt Mt 4:21 ja 20:20 kommentaare.)

Sebedeuse pojad. Kuigi mõnes käsikirjas on siin „kaks Sebedeuse poega”, on tugevam käsikirjaline alus lühema variandi „Sebedeuse pojad” kasutamiseks.

oma paremale käele ... vasakule. Nii paremal kui ka vasakul käel olemine tähendab mõnes kontekstis au ja võimu. (Mt 20:21, 23.) Koht paremal käel oli alati auväärsem. (L 110:1; Ap 7:55, 56; Ro 8:34.) Aga siin ja tekstides Mt 25:34, 41 mõeldakse kuningast paremal olemisega tema soosingus olemist, vasakul aga tema ebasoosingus olemist. (Vrd Jn 4:11, allm.)

üks su paremal ja teine su vasakul käel. Nii paremal kui ka vasakul käel istumine oleks tähendanud au ja võimu, kuid koht paremal käel oli alati auväärsem. (L 110:1; Ap 7:55, 56; Ro 8:34; vt Mt 25:33 kommentaari.)

juua karikast. Piiblis sümboliseerib karikas sageli Jumala tahet kellegi suhtes. (L 11:6; 16:5; 23:5.) Siin tähendab karikast joomine Jumala tahtele allumist. Jeesuse puhul ei tähendanud see karikas mitte ainult kannatusi, surma ja valesüüdistust jumalateotuses, vaid ka ülesäratamist taevaseks eluks ja surematuse saamist.

juua karikast. Piiblis sümboliseerib karikas sageli Jumala tahet kellegi suhtes. (L 11:6; 16:5; 23:5.) Siin tähendab karikast joomine Jumala tahtele allumist. Jeesuse puhul ei tähendanud see karikas mitte ainult kannatusi, surma ja valesüüdistust jumalateotuses, vaid ka ülesäratamist taevaseks eluks ja surematuse saamist.

juua sellest karikast. Vt Mt 20:22 kommentaari.

saada ristitud selle ristimisega, millega mind ristitakse. Võib tõlkida ka „teha läbi selle sissekastmise, mille mina läbi teen”. Jeesus kasutab siin paralleelselt mõisteid „ristimine” ja „karikas”. (Vt Mt 20:22 kommentaari.) Jeesuse teenistuse ajal see ristimine parasjagu kestab. Täielikult ristitakse ehk kastetakse ta surmasse siis, kui ta hukatakse piinapostil 14. niisanil aastal 33. Tema surnuist ülesäratamisega jõudis see ristimine lõpule. (Ro 6:3, 4.) Jeesuse ristimine surmasse ja tema veega ristimine on kaks eri asja: teenistuse algul sai tema veeristimine täielikult tehtud, kuid tema ristimine surmasse alles algas.

peremehetsevad. Võib tõlkida ka „valitsevad isandaina”. Vastavat kreeka sõna on Piibli kreekakeelses osas kasutatud vaid neli korda, tekstides Mt 20:25, Mr 10:42, 1Pe 5:3 ja Ap 19:16 (kus see on tõlgitud „sai neist jagu”). Jeesuse sõnad tõid meelde vihatud Rooma ikke ning Herodeste rõhuva valitsemise. (Mt 2:16; Joh 11:48.) Peetrus sai ilmselt Jeesuse nõuande mõttest aru, sest ta innustas hiljem kogudusevanemaid olema karjale eeskujuks, mitte nende üle valitsema. (1Pe 5:3.) Paralleeltekstis Lu 22:25 on kasutatud sarnase tähendusega verbi, mis on ka kirjakohas 2Ko 1:24, kus Paulus ütleb, et kristlased ei tohiks isandaina valitseda kaasusklike usu üle.

elu. Kreeka sõna psyché, mille traditsiooniline vaste on „hing”, viitab siin elule. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

Jeerikost. Esimene kaananlaste linn Jordanist lääne pool, mille iisraellased vallutasid. (4Mo 22:1; Jos 6:1, 24, 25.) Jeesuse ajaks oli vanast linnast 2 km lõuna poole ehitatud uus, roomlaste Jeeriko. See võib selgitada, miks tekstis Lu 18:35 öeldakse sama sündmuse kohta, et Jeesus lähenes Jeerikole. Ilmselt tegi Jeesus selle ime, kui ta ühest Jeerikost teise läks. (Vt lisasid B4 ja B10.)

Jeerikosse. Vt Mt 20:29 kommentaari.

pime kerjus. Matteuse ülestähendus sellest sündmusest ütleb, et tee ääres istus kaks pimedat (20:30), Markus ja Luukas aga räägivad vaid ühest (18:35). Markus üksi mainib tema nime Bartimeus, kuid tõenäoliselt räägib ka Luukas just temast.

Naatsareti. Nimi Naatsaret tähendab tõenäoliselt „võsulinn”. Selles Alam-Galilea linnakeses elas Jeesus suurema osa oma maisest elust.

prohvetite sõnad „Teda hüütakse naatsaretlaseks”. Ilmselt on siin viide prohvet Jesaja raamatule (Jes 11:1), kus tõotatud messiast räägitakse kui võsust (hbr nétser) Iisai juurtest. Kuna aga Matteus kasutas mitmusevormi „prohvetid”, võis ta pidada silmas ka Jeremijat, kes kirjutas Taavetile võrsuvast õigest võsust (Jer 23:5; 33:15), ja Sakarjat, kes räägib kuningast ja preestrist, kelle nimi on Võsu (Sak 3:8; 6:12, 13). Jeesust hakati hüüdma naatsaretlaseks ja hiljem hakati nõnda nimetama ka tema järelkäijaid.

Taaveti poja. See väljend rõhutab, et Jeesus on see Taaveti troonipärija, kellest Jumal rääkis, kui sõlmis Taavetiga kuningriigilepingu. (2Sa 7:11–16; L 89:3, 4.)

kuningas Taavet. Kuigi Matteus nimetab selles loetelus mitut kuningat, on Taavet ainuke, kelle kuningatiitlit ta mainib. Iisraeli valitsejasugu nimetati Taaveti sooks. (1Ku 12:19, 20.) Nimetades 1. salmis Jeesust Taaveti pojaks, rõhutab Matteus Jumala kuningriigi teemat ja näitab, et Jeesus on see tulevane kuningas, kellest Jumal Taavetiga lepingut sõlmides rääkis. (2Sa 7:11–16.)

kummardas ta ette. Võib tõlkida ka „avaldas talle austust”. Ehkki see naine pole juut, nimetab ta Jeesust „Taaveti pojaks” (Mt 15:22), tunnustades, et Jeesus on tõotatud messias. Ta kummardab tema kui Jumala esindaja ette, aga ei pea teda Jumalaks. (Vt Mt 2:2; 8:2; 14:33; 18:26 kommentaari.)

naatsaretlane. Jeesust nimetati naatsaretlaseks ning hiljem kutsuti nõnda ka tema järelkäijaid. (Ap 24:5.) Kuna nimi Jeesus oli juutide hulgas üsna levinud, kasutati koos nimega mingit lisanime; näiteks oli piibliaegadel tavaks seostada inimesi kohaga, kust nad pärit olid. (2Sa 3:2, 3; 17:27; 23:25–39; Nah 1:1; Ap 13:1; 21:29.) Jeesus elas suurema osa oma elust Galileas Naatsaretis, seega oli loomulik tema puhul seda nimetust kasutada. Teda nimetasid naatsaretlaseks erinevad isikud erisugustes olukordades. (Mr 1:23, 24; 10:46, 47; 14:66–69; 16:5, 6; Lu 24:13–19; Joh 18:1–7.) Jeesus võttis selle nime omaks ning kasutas seda ka ise. (Joh 18:5–8; Ap 22:6–8.) Pilatus lasi panna Jeesuse piinaposti külge tahvli, millele oli kirjutatud heebrea, ladina ja kreeka keeles: „Naatsaretlane Jeesus, juutide kuningas.” (Joh 19:19, 20.) Alates 33. aasta nädalatepühast rääkisid nii apostlid kui ka teised Jeesusest tihti kui naatsaretlasest või mainisid, et ta on Naatsaretist pärit. (Ap 2:22; 3:6; 4:10; 6:14; 10:38; 26:9; vt ka Mt 2:23 kommentaare.)

Taaveti poeg. Nimetades Jeesust Taaveti pojaks, tunnustab pime kerjus Bartimeus avalikult Jeesust messiana. (Vt Mt 1:1, 1:6 ja 15:25 kommentaari.)

Rabbuuni. Semiidi sõna, mis tähendab „minu õpetaja”. Võimalik, et rabbuuni oli algselt aupaklikum või soojem kõnetlussõna kui „rabi”, mis tähendab „õpetaja”. (Joh 1:38.) Nähtavasti oli tolleks ajaks, kui Johannes oma raamatu kirja pani, minavormi näitav järelliide -i (mis tähendab „minu”) paljuski minetanud oma tähenduse selles tiitlis, sest Johannes ütleb selle sõna tähendavat „õpetaja”. (Joh 20:16.)

Pildid ja videod

Perea, piirkond Jordanist ida pool
Perea, piirkond Jordanist ida pool

Sellel fotol on osaliselt näha piirkond, mis asub Jordani jõest ida pool ja mida nimetati Pereaks. Perea ulatus Pellast põhjas Surnumere keskosani lõunas. Piiblis nime Perea ei ole. See nimi tuleb kreeka sõnast tähendusega „teine pool, teine kallas”. Seda kreeka sõna esineb Piibli algtekstis mitu korda ja mõnes salmis mõeldakse sellega Peread. (Mt 4:25; Mr 3:8.) Galilea elanikud läksid vahel läbi selle piirkonna Jeruusalemma. Oma teenistuse lõpu poole oli Jeesus mõnda aega Pereas ja õpetas seal inimesi. (Lu 13:22.) Hiljem läks ta Perea kaudu Jeruusalemma. (Mt 19:1; 20:17–19; Mr 10:1, 32, 46.)

1. Jordani jõgi

2. Tasandik Jordani jõest ida pool

3. Gileadi mägismaa