Markuse evangeelium 1:1–45

1  Nõnda algab hea sõnum* Jeesus Kristusest, Jumala pojast.  Nii on kirjutatud prohvet Jesaja raamatus: „(Ma läkitan sinu ees* oma saadiku, kes valmistab ette su tee.)+  Keegi hüüab kõrbes: „Valmistage ette Jehoova tee! Tehke sirgeks teed tema ees!””+  Ristija Johannes oli kõrbes ja kuulutas, öeldes, et pattude andekssaamiseks on vaja lasta end kahetsuse märgiks ristida.+  Tema juurde läksid kõik Juudamaa ja Jeruusalemma elanikud ning ta ristis nad Jordani jões ja nad tunnistasid avalikult oma patte.+  Johannesel olid seljas kaamelivillast* riided, vööl oli tal nahkvöö+ ning tema toiduks olid rohutirtsud+ ja metsmesi.+  Ta kuulutas: „Pärast mind tuleb keegi minust vägevam. Ma pole väärt isegi seda, et kummardada tema sandaalirihmu lahti tegema.+  Mina ristisin teid veega, aga tema ristib teid püha vaimuga.”+ 9  Neil päevil tuli Jeesus Galilea Naatsaretist ja Johannes ristis ta Jordanis.+ 10  Kohe, kui Jeesus veest välja tuli, nägi ta taevast avanevat ja vaimu nagu tuvi enda peale laskuvat.+ 11  Ja taevast kostis hääl: „Sina oled mu armas poeg, mul on sinust hea meel.”+ 12  Sedamaid mõjutas vaim teda kõrbesse minema. 13  Ta oli kõrbes 40 päeva ja seal püüdis Saatan teda kiusatusse viia.+ Ta oli metsloomade keskel ning inglid hoolitsesid tema eest*.+ 14  Pärast seda kui Johannes oli vahi alla võetud,+ läks Jeesus Galileasse.+ Ta kuulutas Jumala head sõnumit,+ öeldes: 15  „Määratud aeg on saabunud, Jumala kuningriik* on lähedal. Kahetsege oma patte+ ja uskuge heasse sõnumisse!” 16  Galilea mere ääres kõndides nägi Jeesus Siimonit ja tema venda Andreast.+ Nad heitsid parasjagu võrke merre,+ sest nad olid kalurid.+ 17  Jeesus ütles neile: „Järgnege mulle ja ma teen teist inimesepüüdjad.”+ 18  Sedamaid jätsid nad oma võrgud ja järgnesid talle.+ 19  Kui ta oli natuke maad edasi läinud, nägi ta Sebedeuse poega Jaakobust ja selle venda Johannest paadis võrke parandamas+ 20  ning viivitamata kutsus ta neidki. Seepeale jätsid nad oma isa Sebedeuse koos palgatöölistega paati ja lahkusid Jeesuse järel. 21  Nad läksid Kapernauma. Niipea kui algas hingamispäev, läks Jeesus sünagoogi ja hakkas õpetama.+ 22  Inimesed olid tema õpetusviisist hämmastunud, sest ta õpetas neid nagu see, kel on mõjuvõimu, mitte nagu kirjatundjad.+ 23  Samal ajal oli nende sünagoogis üks mees, kes oli rüveda vaimu võimuses ja karjus: 24  „Mis sa meist tahad, naatsaretlane Jeesus?+ Kas sa tulid meid hävitama? Ma tean hästi, kes sa oled — Jumala Püha!”+ 25  Aga Jeesus sõitles teda: „Ole vait ja tule temast välja!” 26  Siis tõi rüve vaim mehe peale krambihoo, röökis valju häälega ja tuli temast välja.+ 27  Kõik olid sellest nii hämmastunud, et arutasid omavahel: „Mis see küll on? Uus õpetus! Tal on võim käsutada isegi rüvedaid vaime ja need kuuletuvad talle.” 28  Kuuldus temast levis kiiresti igale poole üle kogu Galilea. 29  Nad lahkusid sünagoogist ning läksid koos Jaakobuse ja Johannesega Siimoni ja Andrease koju.+ 30  Siimoni ämm+ aga oli pikali maas palavikus, ja kohe rääkisid nad Jeesusele haigest. 31  Jeesus astus naise juurde, võttis tal käest kinni ja aitas ta üles. Naisel läks palavik ära ja ta hakkas neile toitu valmistama*. 32  Kui saabus õhtu ja päike loojus, tõi rahvas Jeesuse juurde kõik haiged ja deemonitest vaevatud+ 33  ning terve linn kogunes ukse ette. 34  Ta tegi terveks palju inimesi, kes põdesid mitmesuguseid haigusi,+ ja ajas välja palju deemoneid,+ kuid ta ei lasknud deemonitel rääkida, sest need teadsid, et ta on messias*.+ 35  Hommikul vara, kui oli veel pime, tõusis Jeesus üles, läks välja kõrvalisse paika ja palvetas seal.+ 36  Kuid Siimon ja need, kes olid koos temaga, hakkasid teda otsima. 37  Kui nad ta üles leidsid, ütlesid nad talle: „Kõik otsivad sind.” 38  Aga tema ütles: „Lähme mujale, lähedalasuvatesse linnadesse*, et ma saaksin ka seal kuulutada, sest selleks ma olengi tulnud.”+ 39  Ja ta läks ning kuulutas sünagoogides kõikjal Galileas ja ajas välja deemoneid.+ 40  Jeesuse juurde tuli üks pidalitõbine ja anus teda põlvili, öeldes: „Kui sa vaid tahad, võid sa mu puhtaks teha.”+ 41  Jeesusel hakkas temast kahju,+ ta sirutas käe, puudutas teda ja lausus: „Ma tahan, saa puhtaks!”+ 42  Otsekohe kadus mehel pidalitõbi ning ta sai puhtaks. 43  Seejärel saatis Jeesus ta kohe ära, keelates teda rangelt: 44  „Vaata, et sa kellelegi midagi ei räägi, vaid mine näita ennast preestrile ja vii preestritele enda puhtakssaamise kinnituseks ohvriand, mille Mooses on määranud.”+ 45  Ent läinud ära, hakkas see mees juhtunust kõigile kuulutama ja igal pool rääkima, nii et Jeesus ei saanud enam avalikult ühtegi linna minna, vaid pidi viibima väljaspool kõrvalistes paikades. Sellegipoolest tuldi tema juurde igast kandist.+

Allmärkused

Sõna-sõnalt „evangeelium”. Võib tõlkida ka „rõõmusõnum”.
Sõna-sõnalt „enne sinu palet”.
Sõna-sõnalt „kaamelikarvadest”.
Võib tõlkida ka „teenisid teda”, „ümmardasid teda”.
Võib tõlkida ka „kuningavalitsus”.
Võib tõlkida ka „neid teenima”, „neid ümmardama“.
Sõna-sõnalt „Kristus”.
Võib tõlkida ka „alevitesse“.

Kommentaarid

Markuse. Tuleneb ladina nimest Marcus. Markus oli tekstis Ap 12:12 mainitud Johannese teine nimi. Tema ema Maarja oli Jeesuse jünger ja elas Jeruusalemmas. Johannes Markus oli Barnabase nõbu. (Kol 4:10.) Markus rändas koos Barnabase, Pauluse ja teiste 1. sajandi misjonäridega. (Ap 12:25; 13:5, 13; 2Ti 4:11.) Kuigi sellest evangeeliumist kirjutaja nime ei selgu, peavad 2. ja 3. sajandi ajaloolased kirjutajaks Markust.

Markuse evangeelium. Üheski evangeeliumis pole kirjutaja nime öeldud ja algselt ilmselt polnudki evangeeliumijutustustel pealkirja. Mõnes hilisemas Markuse evangeeliumi käsikirjas on pealkiri Euangélion katá Márkon („Hea sõnum Markuse järgi”) või lihtsalt Katá Márkon („Markuse järgi”). See, millal need pealkirjad käsikirjadele lisati ja kasutusele võeti, ei ole täpselt teada. Mõned arvavad, et seda tehti 2. sajandil, kuna pealkirja pikem versioon esineb mõnes käsikirjas, mis on dateeritud 2. sajandisse või 3. sajandi algusse. Osa õpetlaste arvates hakati jutustusi Jeesuse elust nimetama evangeeliumiteks, kuna Markuse evangeelium algab sõnadega „Nõnda algab hea sõnum [sõna-sõnalt „evangeelium”] Jeesus Kristusest, Jumala pojast”. Pealkirjad võeti kasutusele tõenäoliselt puhtpraktilisel põhjusel: selleks, et evangeeliume oleks lihtne üksteisest eristada.

head sõnumit. Kreeka sõna euangélion esimene esinemiskord. Mõnedes eestikeelsetes piiblitõlgetes on see sõna tõlgitud vastega „evangeelium”. Sarnast kreeka väljendit euangelistés („hea sõnumi kuulutaja” tekstides Ap 21:8; Ef 4:11; 2Ti 4:5) võib tõlkida ka vastega „evangelist”.

Head sõnumit. Kr keeles euangélion, mis koosneb sõnadest eu (hea) ja ángelos (sõnumitooja; kuulutaja). (Vt „Sõnaseletusi”.) Mõnes eestikeelses piiblitõlkes on see sõna tõlgitud vastega „evangeelium”. Sarnast kreeka väljendit euangelistés („hea sõnumi kuulutaja” tekstides Ap 21:8; Ef 4:11; 2Ti 4:5) võib tõlkida ka vastega „evangelist”.

hea sõnum. Vt Mt 4:23 ja 24:14 kommentaari ning „Sõnaseletusi”.

hea sõnum Jeesus Kristusest. Vastavat kreeka väljendit võib tõlkida ka „Jeesus Kristuse hea sõnum”, st hea sõnum, mida Jeesus kuulutas.

Jumala pojast. Kuigi mõnes käsikirjas seda fraasi ei leidu, on selle kasutamiseks tugev käsikirjaline alus.

prohvet Jesaja. Sellele väljendile järgnev tsitaat on kombinatsioon prohvetiennustustest kirjakohtades Mal 3:1 ja Jes 40:3. Mõlemad ennustused täitusid seoses Ristija Johannesega. Sulud aitavad eristada Malaki tsitaati Jesaja tsitaadist, mis algab järgmisest, 3. salmist ja tõstab esile Johannese sõnumit. Tsitaat Malaki raamatust suunab aga tähelepanu Johannesele kui saadikule. Põhjus, miks terve tsitaat omistatakse Jesajale, on ehk see, et Jesaja raamatu tsitaadis on mõte, mida tahetakse rõhutada.

Ma. Võib tõlkida ka „Näe! Ma”. Kreeka sõna idú võib tõlkida vastetega „näe”, „vaata”, „ennäe”. Sageli kasutatakse seda selleks, et pöörata tähelepanu järgnevale sõnale või fraasile eesmärgiga ergutada lugejat loetavat ette kujutama või tõsta esile mingit üksikasja. Samuti kasutatakse seda rõhutamiseks või millegi uue või üllatava sissejuhatamiseks. (Mt 17:3; 28:9.) Piibli kreekakeelses osas esineb seda kõige sagedamini Matteuse ja Luuka evangeeliumis ning Ilmutusraamatus. Piibli heebreakeelses osas on palju kasutatud samatähenduslikku heebrea sõna.

Jehoova. Siin tsiteeritud kirjakoha Jes 40:3 heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi, mida tähistatakse nelja heebrea konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.) Matteus seostab selle ennustuse Ristija Johannese tegevusega, mis valmistas rahvast ette Jeesuse tulekuks. Johannese evangeeliumis ütleb Ristija Johannes ise, et see ennustus käib tema kohta. (Joh 1:23.)

Jehoova. Siin tsiteeritud kirjakoha Jes 40:3 heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisasid A5 ja C.) Evangeeliumikirjutajad Matteus, Markus ja Luukas seostavad selle ennustuse Ristija Johannesega. Johannese evangeeliumis ütleb Ristija Johannes ise, et see ennustus käib tema kohta. Ristija Johannes pidi tegema sirgeks Jehoova tee selles mõttes, et temast pidi saama eelkäija Jeesusele, kes esindas oma isa Jehoovat ja tuli tema nimel. (Joh 5:43; 8:29.)

Tehke sirgeks teed tema ees. Võib tõlkida ka „tasandage teed tema ees”. Need sõnad võivad viidata muistsete kuningate kombele lasta oma vankrile tee ette valmistada. See tähendas, et tuli eemaldada suured kivid ning koguni rajada teetammid ja tasandada künkad.

Jehoova. Siin tsiteeritud kirjakoha Jes 40:3 heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi, mida tähistatakse nelja heebrea konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.) Markus näitab, et see prohvetiennustus täitus seoses Ristija Johannesega (Mr 1:4), kui see valmistas ette teed Jeesusele. (Vt Mt 3:3 ja Joh 1:23 kommentaari.)

Tehke sirgeks teed tema ees. Vt Mt 3:3 kommentaari.

Ristija. Võib tõlkida ka „Vettekastja”. Ilmselt kasutati seda Johannese lisanimena, mis iseloomustas tema tegevust: inimeste ristimist neid üleni vette kastes. Ka juudi ajaloolane Josephus Flavius on maininud „Johannest lisanimega Ristija”.

Juuda kõrbes. Juuda kõrbeks nimetatakse Juuda mägismaa viljatut, enamjaolt asustamata idanõlva (kõrgus umbes 1,2 km), mis laskub Jordani jõe ja Surnumere läänekalda poole. Selles kõrbes, Surnumerest põhja poole jäävas osas, alustas Johannes oma teenistust.

Kahetsege oma patte. Vastav kreeka verb, mis tähendab sõna-sõnalt „meelt muutma, mõtteviisi muutma”, kannab endas mõtet muutuse toimumisest mõtlemises, hoiakus või eesmärgis. Siin kasutatakse seda seoses inimese ja Jumala suhetega. (Vt Mt 3:8 ja 3:11 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Kahetsus, patukahetsus”.)

patukahetsuse vilja. Võib tõlkida ka „mõtteviisi parandamise vilja”. See väljend viitab tegudele ja muule, mis tõendab, et inimene on muutnud oma mõtteviisi või hoiakut. (Lu 3:8; Ap 26:20; vt Mt 3:2 ja 3:11 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Kahetsus, patukahetsus”.)

ristin teid ... veega. Võib tõlkida ka „kastan teid ... vette”. Kreeka sõna baptízo tähendab „sisse kastma”. Muud piiblikohad aitavad mõista, et ristimine kujutas endast inimese täielikku vee alla kastmist. Ühel korral ristis Johannes inimesi Jordani orus Salimi lähedal, „sest seal oli suur veekogu”. (Joh 3:23.) Ja kui Etioopia õukonnaametnik soovis, et Filippus teda ristiks, siis „nii Filippus kui ka õukonnaametnik astusid vette”. (Ap 8:38.) Septuagintas on kasutatud sama kreeka sõna tekstis 2Ku 5:14, kui öeldakse, et Naaman „kastis end seitse korda Jordanisse”.

kahetsuse. Sõna-sõnalt „meelemuutuse”, „mõtteviisi muutuse”. (Vt Mt 3:2 ja 3:8 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Kahetsus, patukahetsus”.)

Ristija. Võib tõlkida ka „Vettekastja”. Nii selles kirjakohas kui ka tekstides Mr 6:14 ja 24 esinevat kreeka väljendit ho baptízon võib tõlkida ka kirjeldavalt „see, kes ristib”. Kirjakohtades Mr 6:25 ja 8:28 ning Matteuse ja Luuka evangeeliumis on aga algkeeles kasutatud nimisõna baptistés. Kuigi neil kreeka väljenditel on väike nüansierinevus, tähendavad need sisuliselt siiski üht ja sama. Neid väljendeid kasutatakse algkeeles vaheldumisi näiteks tekstis Mr 6:24, 25. (Vt Mt 3:1 kommentaari.)

kõrbes. St Juuda kõrbes. (Vt Mt 3:1 kommentaari.)

lasta end kahetsuse märgiks ristida. Sõna-sõnalt „meeleparandusristimist”. Ristimine ei uhtunud patte minema; need, kes lasid end Johannesel ristida, näitasid avalikult, et nad kahetsevad Moosese seaduse vastu tehtud patte ja on otsustanud oma eluviisi muuta. Niisugune siiras kahetsus juhatas nad Kristuse juurde. (Ga 3:24.) Võib öelda, et Johannes valmistas inimesi ette Jumalalt pääste saamiseks. (Lu 3:3–6.) (Vt Mt 3:2, 3:8 ja 3:11 kommentaare ning „Sõnaseletusi”, märksõnad „Ristimine” ja „Kahetsus, patukahetsus”.)

ristin teid ... veega. Võib tõlkida ka „kastan teid ... vette”. Kreeka sõna baptízo tähendab „sisse kastma”. Muud piiblikohad aitavad mõista, et ristimine kujutas endast inimese täielikku vee alla kastmist. Ühel korral ristis Johannes inimesi Jordani orus Salimi lähedal, „sest seal oli suur veekogu”. (Joh 3:23.) Ja kui Etioopia õukonnaametnik soovis, et Filippus teda ristiks, siis „nii Filippus kui ka õukonnaametnik astusid vette”. (Ap 8:38.) Septuagintas on kasutatud sama kreeka sõna tekstis 2Ku 5:14, kui öeldakse, et Naaman „kastis end seitse korda Jordanisse”.

patte. Peetakse silmas Moosese seaduse vastu tehtud patte.

kõik Juudamaa ja Jeruusalemma elanikud. Sõna „kõik” kasutatakse siin kui hüperbooli eesmärgiga rõhutada, kuivõrd suurt huvi Johannese kuulutustöö inimestes tekitas. See ei tähenda, nagu oleks iga viimanegi Juuda ja Jeruusalemma elanik läinud Johannese juurde.

ristis nad Jordani jões. Võib tõlkida ka „kastis nad Jordani jõkke”. (Vt Mt 3:11 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Ristimine”.)

tunnistasid avalikult oma patte. Vt Mt 3:6 kommentaari.

seljas kaamelivillast riided. Võib tõlkida ka „seljas kaamelikarvadest riided”. Johannese kaamelivillast riided ja nahkvöö meenutasid prohvet Eelija riietust. (2Ku 1:8; Joh 1:21.)

rohutirtsud. Need valgurikkad putukad olid Moosese seaduse järgi puhtad ja neid võis süüa. (3Mo 11:21, 22.)

metsmesi. Mõeldakse kõrbes leiduvatest mesilaspesadest saadud mett, mitte mesitarudes peetavate mesilaste mett. Rohutirtsud ja metsmesi olid kõrbes elavate inimeste üsna tavaline toit.

kaamelivillast riided. Vt Mt 3:4 kommentaari.

rohutirtsud. Vt Mt 3:4 kommentaari.

metsmesi. Vt Mt 3:4 kommentaari.

vägevam. Tähistab kedagi, kellel on rohkem mõjuvõimu.

sandaalegi. Kellelgi sandaalide jalast võtmist, nende kaasaskandmist või kellegi sandaalirihmade lahtitegemist (Mr 1:7; Lu 3:16; Joh 1:27) peeti madalaks tööks, mida tavaliselt tegi ori.

vägevam. Vt Mt 3:11 kommentaari.

sandaalirihmu. Vt Mt 3:11 kommentaari.

ristin teid ... veega. Võib tõlkida ka „kastan teid ... vette”. Kreeka sõna baptízo tähendab „sisse kastma”. Muud piiblikohad aitavad mõista, et ristimine kujutas endast inimese täielikku vee alla kastmist. Ühel korral ristis Johannes inimesi Jordani orus Salimi lähedal, „sest seal oli suur veekogu”. (Joh 3:23.) Ja kui Etioopia õukonnaametnik soovis, et Filippus teda ristiks, siis „nii Filippus kui ka õukonnaametnik astusid vette”. (Ap 8:38.) Septuagintas on kasutatud sama kreeka sõna tekstis 2Ku 5:14, kui öeldakse, et Naaman „kastis end seitse korda Jordanisse”.

ristisin teid veega. Võib tõlkida ka „kastsin teid vette”. (Vt Mt 3:11 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Ristimine”.)

ristib teid püha vaimuga. Võib tõlkida ka „kastab teid pühasse vaimu”. Nende sõnadega annab Ristija Johannes teada, et Jeesus seab sisse uue korra: ristimise ehk võidmise püha vaimuga. Need, keda ristitakse püha vaimuga, sünnivad uuesti, see tähendab sünnivad Jumala vaimust ja saavad tema poegadeks. Neil on väljavaade elada taevas ja valitseda kuningatena maa üle. (Ilm 5:9, 10.)

Tiberiuse 15. valitsusaastal. Keiser Augustus suri 17. augustil aastal 14 (Gregoriuse kalendri järgi). 15. septembril lasi Tiberius end Rooma senatil keisriks kuulutada. Kui arvestada Tiberiuse valitsusaega Augustuse surmast, siis kestis tema 15. valitsusaasta alates augustist 28 kuni augustini 29. Kui alustada valitsusaastate arvestamist tema keisriks kuulutamisest, siis kestis tema 15. valitsusaasta alates septembrist 28 kuni septembrini 29. Johannes alustas oma teenistust ilmselt 29. aasta kevadel, mis jääb Tiberiuse 15. valitsusaasta sisse. Sel aastal oli Johannes umbes 30-aastane. Selles vanuses alustasid leviitpreestrid templiteenistust. (4Mo 4:2, 3.) Tekstist Lu 3:21–23 selgub, et kui Jeesus ristiti ja ta oma tööd alustas, oli ta samuti umbes 30-aastane. Jeesus suri kevadel niisanikuus, seega algas tema kolme ja poole aastane teenistus ilmselt sügisel etanimikuu (september-oktoober) paiku. Johannes oli tõenäoliselt pool aastat vanem kui Jeesus ja alustas ka oma teenistust temast pool aastat varem. (Lu 1. ptk.) Niisiis on loogiline järeldada, et Johannes alustas oma teenistust 29. aasta kevadel. (Vt Lu 3:23 ja Joh 2:13 kommentaari.)

Neil päevil. Tekstis Lu 3:1–3 on kirjas, et Ristija Johannes alustas oma teenistust keiser Tiberiuse 15. valitsusaastal, s.o 29. aasta kevadel. (Vt Lu 3:1 kommentaari.) Umbes kuus kuud hiljem, 29. aasta sügisel, lasi Jeesus end Johannesel ristida. (Vt lisa A7.)

taevas. Võib tõlkida ka „näe! taevas”. (Vt Mt 1:20 kommentaari.) See võib tähendada taevalaotust või nähtamatut taevast, kus elavad vaimolendid.

Kohe. See on esimene kord, kui Markuse evangeeliumis kasutatakse sõna euthýs, kokku esineb seda esimeses peatükis 11 korda. (Mr 1:10, 12, 18, 20, 21, 23, 28, 29, 30, 42, 43.) Seda võib tõlkida olenevalt kontekstist näiteks vastetega „sedamaid”, „viivitamata” ja „niipea kui”. Kuna Markus kasutab seda sõna oma evangeeliumis niivõrd sageli, üle 40 korra, lisab see tema jutustusele elavust ja hoogsust.

ta. Algkeeles mõeldakse ilmselt Jeesust. Tekstist Joh 1:32, 33 tuleb välja, et ka Ristija Johannes nägi tuvi laskumas, kuid Markus paistab kirjeldavat seda sündmust Jeesuse vaatevinklist.

taevast. Vt Mt 3:16 kommentaari.

taevast avanevat. Ilmselt andis Jumal Jeesusele võime mõista taevaseid asju. Muu hulgas võis see tähendada seda, et Jeesusele tuli meelde tema taevane elu. Seda on näha tema enda sõnadest, eriti palvest, mille ta esitas 33. aasta paasaõhtul. Sellest palvest ilmneb ka, et Jeesus mäletas auhiilgust, mis tal oli olnud isa juures taevas, ning ka seda, mida isa oli öelnud ja teinud, kui ta tema juures oli. (Joh 6:46; 7:28, 29; 8:26, 28, 38; 14:2; 17:5.) Tõenäoliselt meenus see kõik Jeesusele siis, kui ta lasi end ristida ja kui teda püha vaimuga võiti.

nagu tuvi. Tuvisid võidi tuua ohvriks. (Mr 11:15; Joh 2:14–16.) Nad sümboliseerisid süütust ja puhtust. (Mt 10:16.) Tuvi, kelle Noa lendu lasi, tõi laeva naastes kaasa õlipuulehe, millest oli näha, et uputusvesi on maa pealt taandunud (1Mo 8:11) ning et käes on rahu- ja hingetõmbeaeg (1Mo 5:29). Seega võis Jehoova pöörata Jeesuse ristimise ajal tuvi kaudu tähelepanu Jeesuse messiarollile: olles puhas ja patuta Jumala poeg, pidi Jeesus ohverdama oma elu inimkonna eest ning panema nõnda aluse rahu- ja hingetõmbeajale, mis saabub tema kuningavalitsuse all. Jeesuse peale laskuv Jumala vaim ehk tegutsev jõud võis välja näha kui tuvi, kes tiibu lehvitades oksale maandub.

enda peale. Võib tõlkida ka „endasse”. Mõeldakse, et püha vaim läks Jeesusesse.

hääl. Teine kolmest evangeeliumites kirjapandud juhtumist, kui Jehoova räägib inimestega otse. (Vt Mr 1:11 ja Joh 12:28 kommentaari.)

kellest mul on hea meel. Võib tõlkida ka „kellel on mu soosing”, „ma tunnen temast suurt rõõmu”. Sama väljendit kasutatakse tekstis Mt 12:18, kus tsiteeritakse teksti Jes 42:1, mis käib tõotatud messia ehk Kristuse kohta. Püha vaimu väljavalamine ja Jumala sõnad oma poja kohta kinnitasid, et Jeesus on tõotatud messias. (Vt Mt 12:18 kommentaari.)

kellest mul on hea meel. Võib tõlkida ka „kellel on mu soosing”. (Vt Mt 3:17 kommentaari.)

taevast kostis hääl. See on evangeeliumites esimene kolmest kohast, kus öeldakse, et Jehoova rääkis inimestega otse. (Vt Mr 9:7 kommentaari.)

Sina oled mu ... poeg. Vaimolendina oli Jeesus Jumala poeg. (Joh 3:16.) Inimesena oli ta samuti Jumala poeg, just nagu täiuslik Aadamgi oli olnud. (Lu 1:35; 3:38.) On aga loogiline arvata, et nende sõnadega ei tunnistanud Jumal teda lihtsalt oma pojaks. Ilmselt näitas Jumal nende sõnadega ja püha vaimu väljavalamisega, et inimene Jeesus on saanud tema vaimust-sündinud pojaks ehk ta on sündinud uuesti lootusega naasta taevasse ja võitud püha vaimuga tema määratud kuningaks ja ülempreestriks. (Vrd Joh 3:3–6; 6:51; Lu 1:31–33; Heb 2:17; 5:1, 4–10; 7:1–3.)

mul on sinust hea meel. Võib tõlkida ka „sinul on mu soosing”, „ma tunnen sinust suurt rõõmu”. Sama väljendit kasutatakse tekstis Mt 12:18, kus tsiteeritakse teksti Jes 42:1, mis käib tõotatud messia ehk Kristuse kohta. Püha vaimu väljavalamine ja Jumala sõnad oma poja kohta kinnitasid, et Jeesus on tõotatud messias. (Vt Mt 3:17 ja 12:18 kommentaari.)

mõjutas vaim teda ... minema. Vastega „vaim” tõlgitud kreeka sõna on pneúma ning sellega mõeldakse siin püha vaimu, st Jumala tegutsevat jõudu, mis võib mõjutada inimest toimima Jumala tahtega kooskõlas. (Lu 4:1; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vaim”.)

Saatan. Tuleb heebrea sõnast satán, mis tähendab „vastane”.

Saatan. Vt Mt 4:10 kommentaari.

metsloomade. Jeesuse ajal oli selles piirkonnas hulga rohkem metsloomi kui tänapäeval. Iisraelis elas metssigu, hüääne, leoparde, lõvisid, hunte. Markus on ainuke evangeeliumikirjutaja, kes mainib, et selles piirkonnas elas metsloomi. Paistab, et ta kirjutas peamiselt mittejuutidele, sealhulgas roomlastele, kes ei pruukinud olla kursis Iisraeli geograafiaga.

kuningriik. Esimene koht, kus kreekakeelses tekstis esineb sõna basileía, mis tähendab nii kuningavalitsust kui ka kuninga valitsuspiirkonda ja alamaid. Seda sõna on piibli kreekakeelses osas kasutatud 162 korda, kusjuures 55 korda Matteuse evangeeliumis, kus sellega mõeldakse enamikul juhtudel Jumala taevast valitsust. Kuna Matteus kasutab seda sõna nii sageli, võiks tema evangeeliumit nimetada ka kuningriigievangeeliumiks. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Jumala kuningriik”.)

taeva kuningriik. Võib tõlkida ka „taevane kuningavalitsus”. See väljend esineb piiblis üksnes Matteuse evangeeliumis ja seda umbes 30 korda. Markus ja Luukas kasutavad oma evangeeliumis paralleelväljendit „Jumala kuningriik”. Sellest võib järeldada, et Jumala kuningriik asub taevas ja valitseb sealt. (Mt 21:43; Mr 1:15; Lu 4:43; Tn 2:44; 2Ti 4:18.)

taeva kuningriik on lähedal. Sõnum uuest maailmavalitsusest oli Jeesuse kuulutustöö teema. (Mt 10:7; Mr 1:15.) Ristija Johannes hakkas samasugust sõnumit kuulutama umbes kuus kuud enne Jeesuse ristimist. (Mt 3:1, 2.) Ent kui Jeesus lausus sõnad „kuningriik on lähedal”, kandsid need mõtet ka sellest, et tema kui selle kuningriigi tulevane kuningas on nende keskel. Pole teada, et pärast Jeesuse surma oleksid tema jüngrid kuulutanud, et „kuningriik on lähedal”.

kuningriik. Piiblis võidakse kuningriigi all mõelda kuninga valitsetavat ala, kuninga võimu või tema alamaid. Siin tähendab see Jumala kuningriigi õnnistustest osa saamist ja selle alluvuses elamist.

Määratud aeg on saabunud. „Määratud aeg” (kr kairós) tähendab siin pühakirjas ettekuulutatud aega, kui algas Jeesuse maine teenistus, millega ta andis inimestele võimaluse uskuda heasse sõnumisse. Sama kreeka sõna kasutatakse, kui räägitakse Jeesuse teenistusest kui ajast, mil rahvast läbi katsuti (Lu 12:56; 19:44), ja määratud ajast, mil Jeesus pidi surema (Mt 26:18).

Jumala kuningriik. See väljend esineb Markuse evangeeliumis 14 korda. Matteus kasutab seda vaid neli korda (Mt 12:28; 19:24; 21:31, 43), kuid umbes 30 korda kasutab ta sama tähendusega väljendit „taeva kuningriik”. (Vrd tekste Mr 10:23 ja Mt 19:23, 24.) Jeesuse kuulutustöö põhiteema oli Jumala kuningriik. (Lu 4:43.) Sõna „kuningriik” esineb selles tähenduses evangeeliumites üle 100 korra, enamikul juhtudel Jeesuse ütlustes. (Vt Mt 3:2, 4:17 ja 25:34 kommentaare.)

Galilea mere. Põhja-Iisraelis asuv mageveejärv (kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „meri”, võib tähendada ka järve). Seda veekogu on veel nimetatud Kinnereti mereks (4Mo 34:11), Genneesareti järveks (Lu 5:1) ja Tiberiase mereks (Joh 6:1). See asub keskmiselt 210 m alla merepinna ning selle pikkus põhjast lõunasse on 21 km ja laius 12 km. Järve suurim sügavus on 48 m. (Vt lisa A7 kaarti 3B „Tegevus Galilea mere ääres”.)

heitsid ... võrku. Osav kalur, kes kahlas vees või oli paadis, suutis heita ringikujulist võrku nii, et see langes lapiti veepinnale. Selle 6–8 m läbimõõduga võrgu äärde olid pandud raskused, nii et see vajus põhja ja kalad jäid lõksu.

kalurid. Kalapüük oli Galileas tavaline töö. Peetrus ja tema vend Andreas polnud omaette tegutsevad kalurid, vaid nad ajasid ühist kalaäri ilmselt koos Sebedeuse poegade Jaakobuse ja Johannesega. (Mr 1:16–21; Lu 5:7, 10.)

Galilea mere. Vt Mt 4:18 kommentaari.

heitsid parasjagu võrke. Vt Mt 4:18 kommentaari.

kalurid. Vt Mt 4:18 kommentaari.

inimesepüüdjad. Jeesus kasutas sõnamängu, vihjates Siimoni ja Andrease kaluriametile. Nad pidid piltlikult öeldes hakkama püüdma inimesi Jumala kuningriigi jaoks. (Lu 5:10.) Jeesus võis viidata ka sellele, et just nagu kalapüük, on ka inimeste õpetamine töömahukas ülesanne, mis nõuab pingutusi ja vastupidavust, kuid ei pruugi alati anda oodatud tulemusi.

inimesepüüdjad. Vt Mt 4:19 kommentaari.

järgnesid talle. St said tema järelkäijateks. Peetrus ja Andreas olid Jeesuse jüngrid olnud juba umbes kuus kuud kuni aasta. (Joh 1:35–42.) Nüüd kutsub Jeesus neid üles jätma oma kaluritöö ja järgnema talle. (Lu 5:1–11; vt Mt 4:22 kommentaari.)

järgnesid talle. Vt Mt 4:20 kommentaari.

Sebedeuse. Arvatavasti Jeesuse ema Maarja õe Saloome abikaasa. Kui see oli nii, siis olid Johannes ja Jaakobus Jeesuse nõod. (Vt Mr 15:40 kommentaari.)

Jaakobust ja tema venda Johannest. Jaakobust mainitakse alati koos oma venna Johannesega. Kuna enamikul juhtudel nimetatakse Jaakobust esimesena, võib arvata, et ta oli Johannesest vanem. (Mt 4:21; 10:2; 17:1; Mr 1:29; 3:17; 5:37; 9:2; 10:35, 41; 13:3; 14:33; Lu 5:10; 6:14; 8:51; 9:28, 54; Ap 1:13.)

Sebedeuse. Vt Mt 4:21 kommentaari.

Jaakobust ja selle venda Johannest. Vt Mt 4:21 kommentaari.

kalurid. Kalapüük oli Galileas tavaline töö. Peetrus ja tema vend Andreas polnud omaette tegutsevad kalurid, vaid nad ajasid ühist kalaäri ilmselt koos Sebedeuse poegade Jaakobuse ja Johannesega. (Mr 1:16–21; Lu 5:7, 10.)

palgatöölistega. Ainult Markus kirjutab, et Sebedeuse ja ta poegade kalaäris oli ka palgatöölisi. See info võis pärineda Peetruselt, kes oli nende äripartner ja enamiku Markuse kirjapandud sündmuste tunnistaja. (Lu 5:5–11; vt ka „Markuse evangeeliumi tutvustust”.) Võib arvata, et kuna neil olid palgatöölised ja Luuka evangeeliumi järgi ka rohkem kui üks paat, läks nende äri hästi. (Vt Mt 4:18 kommentaari.)

Kapernauma. Tuleneb heebrea nimest, mis tähendab „Nahumi küla” või „lohutaja küla”. (Nah 1:1, allm.) Väga oluline linn Jeesuse maise teenistuse ajal. See paiknes Galilea mere loodekaldal ja seda nimetatakse kirjakohas Mt 9:1 Jeesuse „oma linnaks”.

Kapernauma. Vt Mt 4:13 kommentaari.

sünagoogi. Vt „Sõnaseletusi”.

tema õpetusviisist. See väljend viitab nii sellele, kuidas Jeesus õpetas ehk tema õpetamismeetoditele, kui ka sellele, mida ta õpetas.

mitte nagu kirjatundjad. Erinevalt kirjatundjatest ei tsiteerinud Jeesus rabisid. Ta rääkis kui Jehoova esindaja, nagu see, kel on mõjuvõimu, tuginedes pühakirjale. (Joh 7:16.)

rüveda vaimu. Markus kasutab seda väljendit vaheldumisi sõnaga „deemon”. (Vrd Mr 1:23, 26, 27 ja 1:34, 39 ning Mr 3:11, 30 ja 3:15, 22.) Kasutades deemoni kohta väljendit „rüve vaim”, tõstab Markus esile deemonite moraalset ja vaimset laostumust, samuti nende laostavat mõju inimestele.

karjus. Kui mees ütles karjudes sõnad, mis on salmis 24, ei sõidelnud Jeesus vastuseks mitte meest, vaid rüvedat vaimu, kes mehele need sõnad suhu pani. (Mr 1:25; Lu 4:35.)

Mis sa meist tahad, ... ? Võib tõlkida ka „Mis on meil sinuga tegemist, ... ?”. See semiidi väljend esineb piibli heebreakeelses osas. (Jos 22:24; Koh 11:12; 2Sa 16:10; 19:22; 1Ku 17:18; 2Ku 3:13; 2Aj 35:21; Ho 14:8.) Samatähenduslikku kreeka fraasi kasutatakse piibli kreekakeelses osas. (Mt 8:29; Mr 1:24; 5:7; Lu 4:34; 8:28; Joh 2:4.) Selle fraasi tähendus sõltub kontekstist. Siin salmis väljendab see vaenu ja tülgastust ning selle tõlkevasteks on pakutud ka „Ära tüüta meid!” ja „Jäta meid rahule!”. Mõnes teises kontekstis võidakse selle fraasiga anda edasi mõtet, et ollakse eriarvamusel. Samuti võidakse sellega lükata tagasi mingit ettepanekut, olemata seejuures üleolev või vaenulik. (Vt Joh 2:4 kommentaari.)

Mis sa meist tahad, ... ? Vt Mt 8:29 kommentaari.

meist ... Ma. 23. salmis mainitakse vaid ühte rüvedat vaimu. Järelikult kui rüve vaim, kelle võimuses mees oli, kasutas sõna „meie”, pidas ta silmas ka teisi deemoneid, ja kui ta kasutas sõna „ma”, pidas ta silmas ennast.

Ole vait. Kuigi rüve vaim teadis, et Jeesus on Kristus ehk messias ja nimetas teda Jumala Pühaks (salm 24), ei lubanud Jeesus deemonitel enda kohta tunnistust anda. (Mr 1:34; 3:11, 12.)

Siimoni ämma. St Peetruse ehk Keefase ämma. (Joh 1:42.) See on kooskõlas Pauluse sõnadega tekstis 1Ko 9:5, kus ta mainib, et Keefas on abielus. Ämm elas ilmselt Peetrusega koos ja nendega elas ka Peetruse vend Andreas. (Mr 1:29–31; vt Mt 10:2 kommentaari, kus selgitatakse apostli erinevaid nimesid.)

vaevas kõrge palavik. Matteus ja Markus ütlevad, et Peetruse ämm oli „pikali maas palavikus”. (Mt 8:14; Mr 1:30.) Ainult Luukas, võib-olla sellepärast, et ta oli arst, paneb kirja, kui tõsine naise seisund oli, öeldes, et teda vaevas kõrge palavik. (Vt „Luuka evangeeliumi tutvustust”.)

Siimoni ämm. Vt Lu 4:38 kommentaari.

palavikus. Vt Lu 4:38 kommentaari.

õhtu saabudes. St pärast seda, kui hingamispäev oli lõppenud, nagu näitavad paralleeljutustused piiblikohtades Mr 1:21–32 ja Lu 4:31–40.

Kui õhtu kätte jõudis. St õhtu, millega algas 14. niisan. (Vt lisasid A7 ja B12.)

Kui ... päike loojus. Päikese loojumisega lõppes hingamispäev. (3Mo 23:32; Mr 1:21; vt Mt 8:16 ja 26:20 kommentaari.) Nüüd võisid kõik juudid teiste kriitikat kartmata viia oma haiged Jeesuse juurde, et ta nad terveks teeks. (Vrd Mr 2:1–5; Lu 4:31–40.)

haiged ja deemonitest vaevatud. Mõnikord tekitasid deemonid oma võimuses olevatele inimestele tervisehädasid. (Mt 12:22; 17:15–18.) Piiblis tehakse vahet tavalistel haigustel ja deemonite põhjustatud haigustel. Jeesus suutis inimesed terveks teha kõigist haigustest, sõltumata nende põhjusest. (Mt 4:24; 8:16; Mr 1:34.)

terve linn. Sõna „terve” on siin hüperbool, nii nagu seda on ka sõna „kõik” tekstis tekstis Mr 1:5. Sellise tahtliku liialdusega rõhutatakse siin seda, et kokku oli tulnud väga palju rahvast.

need teadsid, et ta on messias. Mõnes kreekakeelses käsikirjas olev fraas tähendab sõna-sõnalt „nad tundsid teda”, mida võib tõlkida ka „need teadsid, kes ta on”. Paralleeltekstis Lu 4:41 öeldakse: „Need teadsid, et ta on messias.”

Kõik. Ilmselt tahetakse selle hüperbooliga rõhutada seda, kuivõrd palju inimesi Jeesust otsis.

kuulutas ... kõikjal Galileas. See oli Jeesuse esimene kuulutustööretk Galileas, mille ta tegi koos nelja hiljaaegu valitud jüngriga: Peetruse, Andrease, Jaakobuse ja Johannesega. (Mr 1:16–20; vt lisa A7.)

pidalitõbine. Rasket nahahaigust põdev inimene. Piiblis on pidalitõbi laia tähendusega. See ei piirdu vaid selle haigusega, mida tänapäeval pidalitõve all tuntakse. Kui inimesel diagnoositi pidalitõbi, isoleeriti ta ühiskonnast ja ta pidi kuni paranemiseni olema karantiinis. (3Mo 13:2, allm, 45, 46; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Pidalitõbi”.)

pidalitõbine. Vt Mt 8:2 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Pidalitõbi”.

põlvili. Vana-Lähis-Idas laskuti põlvili austuse ja lugupidamise märgiks, eriti kui paluti midagi endast kõrgemal positsioonil olevalt inimeselt. Markus on ainuke evangeeliumikirjutaja, kes seda sõna kõnealuse sündmuse kirjeldamisel kasutab.

hakkas ... kahju. Selles väljendis kasutatud kreeka verb splagchnízomai on seotud sõnaga „sisikond” (splágchna) ja viitab emotsioonile, mis puudutab inimese sügavamaid soppe. See on kreeka keeles üks jõulisemaid sõnu kaastunde kohta.

puudutas teda. Moosese seaduse järgi pidid pidalitõbised olema karantiinis, et nakkus ei leviks. (3Mo 13:45, 46; 4Mo 5:1–4.) Juudi usujuhid aga kehtestasid lisareegleid. Näiteks ei tohtinud keegi minna pidalitõbisele lähemale kui 4 küünart (1,8 m), kuid tuulistel päevadel pidi vahemaa olema 100 küünart (45 m). Sellised reeglid viisid pidalitõbiste südametu kohtlemiseni. Juudi pärimus räägib heakskiitvalt ühest rabist, kes peitis end pidalitõbiste eest, ning teisest rabist, kes loopis pidalitõbiseid kividega, et neid eemal hoida. Jeesus aga ei käitunud nii, ta tundis pidalitõbisele kaasa. Ta tegi midagi, mis oli teiste juutide meelest mõeldamatu: ta puudutas meest, kuigi oleks võinud mehe vaid sõnadega tervendada. (Mt 8:5–13.)

Ma tahan. Nende sõnadega ei väljendanud Jeesus üksnes nõusolekut, vaid ka soovi pidalitõbine terveks teha. On selge, et ta ei tegutsenud pelgalt kohusetundest.

Jeesusel hakkas temast kahju. Võib tõlkida ka „Jeesus tundis talle südamest kaasa”. (Vt Mt 9:36 kommentaari.) Mõned tänapäevased piiblitõlked ütlevad selles kohas, et Jeesus oli nördinud või vihane. Kuid enamik muistseid käsikirju, nende seas ka kõige vanemad ja autoriteetsemad, ütlevad siin, et Jeesusel hakkas temast kahju. Ka kontekst annab mõista, et Jeesus tegutses kaastunde, mitte viha ajel.

puudutas teda. Vt Mt 8:3 kommentaari.

Ma tahan. Vt Mt 8:3 kommentaari.

kellelegi midagi ei räägi. Jeesus ütles nii arvatavasti sellepärast, et ta ei tahtnud tuua ülistust endale ega teha midagi, mis tõmbaks tähelepanu Jumal Jehoovalt ja kuningriigisõnumilt. Nõnda viis ta täide tekstis Jes 42:1, 2 olevad prohvetlikud sõnad „tema [Jehoova teenija] häält ei kuulda tänavail”; ta ei soovinud, et tema käitumine tekitaks rohkesti kõmu. (Mt 12:15–19.) Jeesuse alandlik suhtumine erines täielikult nende silmakirjatsejate omast, kelle ta hukka mõistis, kuna neile meeldis „palvetada ... peatänavate nurkadel seistes, et inimesed neid näeksid”. (Mt 6:5.) Ta soovis, et usaldusväärsed tõendid, mitte sensatsioonilised kuuldused tema imetegudest veenaksid inimesi, et ta on Kristus.

näita ennast preestrile. Moosese seadus nägi ette, et kui pidalitõbine oli terveks saanud, pidi preester seda kinnitama. Selleks pidi terveks saanud pidalitõbine minema templisse ja tooma ohvrianni, nagu on kirjas 3Mo 14:2–32.

Pildid ja videod

Markuse evangeeliumit tutvustav video
Markuse evangeeliumit tutvustav video
Markuse evangeelium. Tähtsamad sündmused
Markuse evangeelium. Tähtsamad sündmused

Sündmused on, kui vähegi võimalik, kronoloogilises järjestuses.

Iga evangeeliumikaart toob esile erinevaid sündmusi.

1. Ristija Johannes kuulutab Juuda kõrbes. (Mt 3:1, 2; Mr 1:3–5; Lu 3:2, 3.)

2. Jeesus ristitakse Jordani jões; Jehoova annab teada, et Jeesus on tema poeg. (Mt 3:13, 16, 17; Mr 1:9–11; Lu 3:21, 22.)

3. Jeesus alustab kuulutustööd Galileas. (Mt 4:17; Mr 1:14, 15; Lu 4:14, 15.)

4. Jeesus esitab Galilea mere ääres neljale jüngrile kutse hakata inimesepüüdjaks. (Mt 4:18–22; Mr 1:16–20.)

5. Jeesus õpetab Kapernauma sünagoogis. (Mr 1:21; Lu 4:31, 38.)

6. Jeesus läheb Kapernauma lähedal asuvale mäele ja valib 12 apostlit. (Mr 3:13–15; Lu 6:12, 13.)

7. Jeesus vaigistab Galilea merel suure tormi. (Mt 8:23–26; Mr 4:37–39; Lu 8:22–24.)

8. Jeesus tervendab ilmselt Kapernaumas naise, kes puudutas tema kuube. (Mt 9:19–22; Mr 5:25–29; Lu 8:43, 44.)

9. Jeesus toidab Galilea mere kirderannikul umbes 5000 meest. (Mt 14:19–21; Mr 6:39–42, 44; Lu 9:14, 16, 17; Joh 6:10, 11.)

10. Jeesus käsib jüngritel sõita paadiga Betsaida poole. (Mt 14:22; Mr 6:45.)

11. Jeesus tervendab Tüürose ja Siidoni aladel sürofoiniikia päritolu naise tütre. (Mt 15:21, 22, 28; Mr 7:24–26, 29.)

12. Jeesus läheb läbi Dekapolise alade Galilea mere äärde. (Mr 7:31.)

13. Jeesus tervendab Betsaidas pimeda mehe. (Mr 8:22–25.)

14. Jeesus õpetab Pereas. (Mt 19:1–3; Mr 10:1, 2.)

15. Jeesus tervendab Jeeriko lähedal pimedad mehed. (Mt 20:29, 30, 34; Mr 10:46, 47, 51, 52; Lu 18:35, 40–43.)

16. Jeesus puhastab templi. (Mt 21:12, 13; Mr 11:15–17; Lu 19:45, 46.)

17. Jeesus näeb templi naiste õues vaest lesknaist, kes paneb annetuskasti kaks leptonit. (Mr 12:42–44; Lu 21:1–4.)

18. Teel templist Õlimäele kuulutab Jeesus ette templi hävitamist. (Mt 24:1, 2; Mr 13:1, 2; Lu 21:5, 6.)

19. Jüngrid teevad Jeruusalemmas ettevalmistusi paasapühaks. (Mr 14:13–16; Lu 22:10–13.)

20. Jeesus viiakse ülempreester Kaifase majja. (Mt 26:57–59; Mr 14:60–62; Lu 22:54.)

21. Jeesus on taas sanhedrini ees, seekord sanhedrinisaalis. (Mr 15:1; Lu 22:66–69.)

Kõrb
Kõrb

Algkeelsed sõnad, mis on piiblis tõlgitud vastega „kõrb” (hbr midbár ja kr éremos), tähendavad üldjuhul hõredalt asustatud metsikut maa-ala, näiteks põõsaste ja rohuga steppi või isegi karjamaad. Samu sõnu kasutatakse ka kuivade piirkondade, st päris kõrbete kohta. Piiblis mõeldakse kõrbe all tavaliselt Juuda kõrbe, kus elas Ristija Johannes ja kus Kurat püüdis Jeesust kiusatusse viia. (Mr 1:12.)

Ristija Johannese riietus ja välimus
Ristija Johannese riietus ja välimus

Johannes kandis kaamelivillast kootud rüüd ja selle peal nahkvööd, mille vahel sai kanda väikseid esemeid. Tema riietus meenutas prohvet Eelija oma. (2Ku 1:8.) Kaamelivillast kangas oli jämedakoeline ja kare ning sellest tehtud riideid kandsid tavaliselt vaesed. Rikkad seevastu kandsid pehmeid siidist ja linasest rõivaid. (Mt 11:7–9.) Kuna Johannes oli sünnist saati nasiir, on võimalik, et tema juukseid polnud kunagi lõigatud. Tema riietusest ja välimusest võis ilmselt kohe aru saada, et ta elas lihtsat elu ning oli täielikult pühendunud Jumala tahte täitmisele.

Rohutirtsud
Rohutirtsud

Piiblis võib sõna „rohutirts” käia mistahes tirtsuliste kohta, kes kuuluvad lühitundlaliste alamseltsi, eriti aga selliste kohta, kes rändavad suurte parvedena. Üks Jeruusalemmas tehtud analüüs näitas, et kõrbetirtsud koosnevad 75% ulatuses valkudest. Kui neid tänapäeval toiduks kasutatakse, eemaldatakse nendelt enne pea, jalad, tiivad ja tagakeha. Järele jääb rindmik, mida süüakse toorelt või küpsetatult. Nende maitse sarnaneb kreveti või krabi omaga ja nad on väga valgurikkad.

Metsmesi
Metsmesi

Fotodel on metsiku meemesilase pesa (1) ja mett täis kärg (2). Johannes sõi ilmselt meemesilase alamliigi Apis mellifera syriaca mett. See on seal kandis tavaline liik. Need agressiivsed mesilased on hästi kohanenud Juuda kõrbe kuuma ja kuiva kliimaga, kuid nad ei sobi kodustamiseks. Samas on teada, et juba 9. sajandil e.m.a peeti Iisraelis kodustatud meemesilasi ja tarudeks olid savisilindrid. Paljude selliste mesitarude jäänuseid on leitud ühe Jordani orus paiknenud linna territooriumilt (praegu tuntud kui Tel Rehov). Neis tarudes peetud mesilased olid ilmselt sisse toodud praeguse Türgi aladelt.

Sandaalid
Sandaalid

Piibliaegade sandaalid koosnesid nahast, puidust või muust kiulisest materjalist tallast ja nahkpaeltest, millega need jala külge seoti. Sandaale kasutati sümbolitena teatud tehingutes ja kujundina mõnedes ütlustes. Kui Moosese seaduse all keeldus mõni mees täitmast mehevenna kohust ehk abiellumast oma venna lesega, pidi lesk võtma tal sandaali jalast, pärast mida hakati selle mehe peret kutsuma häbistavalt „selle pereks, kellelt võeti sandaal”. (5Mo 25:9, 10.) Omandi või väljaostuõiguse üleandmisel pidi mees sandaali jalast võtma ja teisele andma. (Ru 4:7.) Kellegi sandaalirihmade lahtisidumist või tema jaoks sandaalide kaasaskandmist peeti sedavõrd madalaks tööks, et tavaliselt tegi seda ori. Ristija Johannes viitas sellele tõsiasjale, andmaks mõista, kui palju madalam on tema Kristusest.

Jordani jõgi
Jordani jõgi

Johannes ristis Jeesuse Jordani jões; ristimiskoht pole täpselt teada.

Vaade Jisreeli orule
Vaade Jisreeli orule

Vaade Naatsareti lähedal asuvalt kaljult lõuna poole. Viljakas Jisreeli org, mida mainitakse mitmes piibliloos, kulgeb idast läände. (Jos 17:16; Koh 6:33; Ho 1:5.) Taamal vasakul on näha Moore küngas, mille nõlval paikneb Naini linn. Nainis äratas Jeesus surnuist üles ühe lesknaise poja. (Koh 7:1; Lu 7:11–15.) Pildi keskosas paistab silmapiiril Gilboa mägi. (1Sa 31:1, 8.) Kuna Jeesus kasvas üles Naatsaretis, võis temagi tulla siia kaljule, kust on näha mitu Iisraeli ajaloos olulist kohta. (Lu 2:39, 40.)

Juuda kõrb (lääne pool Jordanit)
Juuda kõrb (lääne pool Jordanit)

Viljatu piirkond, kus Ristija Johannes alustas oma teenistust ja kus Kurat püüdis Jeesust kiusatusse viia.

Kõrbe loomad
Kõrbe loomad

Kõrbes, kus Jeesus 40 ööpäeva oli, elasid näiteks lõvi (1), leopard (2) ja vööthüään (3). Lõvisid pole seal kandis juba sadu aastaid nähtud. Leopardid ja hüäänid asustavad seda piirkonda endiselt, kuid neid kohtab harva.

Viskevõrk
Viskevõrk

Galilea merel kasutati kaht tüüpi viskevõrku: tihedat väikeste ja hõredat suuremate kalade püüdmiseks. Erinevalt noodast, mille vedamiseks oli vaja vähemalt üht paati ja mitut meest, sai viskevõrguga hakkama üks inimene, kes seisis paadis, kaldal või kaldaäärses vees. Viskevõrk võis olla üle 6 m läbimõõduga ning selle äärtes olid kivid või tinaraskused. Õigesti visatuna maandus see kettana veepinnale. Raskustega varustatud serv vajus põhja kiiremini, nii et kalad jäid võrgu alla lõksu. Seejärel kalur kas sukeldus ja võttis kalad vee all võrgust välja või siis vedas võrgu koos kaladega kaldale. Viskevõrgu käsitsemine nõudis suurt osavust ja palju jõudu.

Galilea mere kalad
Galilea mere kalad

Piiblis mainitakse seoses Galilea merega palju kordi kalu, kalapüüki ja kalureid. Galilea meres on umbes 20 kalaliiki, nende seas kümmekond püügikala liiki. Viimased võib jagada kolme kaubanduslikult tähtsasse rühma. Üks rühm on pardkalad (pildil on Barbus longiceps ehk Jordani pardkala) (1). Kolmel pardkala liigil on suunurkades poised. Pardkalad toituvad karpidest, tigudest ja väikestest kaladest. Jordani pardkala võib kasvada kuni 75 cm pikkuseks ja kaaluda üle 7 kg. Teine rühm on tilaapiad (pildil on Tilapia galilea ehk Galilea tilaapia) (2). Tilaapia araabiakeelne nimetus on „musht” (mis tähendab kammi), sest selle viiel liigil on kammitaoline seljauim. Üks tilaapialiik võib kasvada umbes 45 cm pikkuseks ja kaaluda oma 2 kg. Kolmas rühm on Kinnereti oralatik (Acanthobrama terrae sanctae, pildil) (3), mis sarnaneb räimega. Seda on juba ammustest aegadest säilitamiseks soolatud.

Kapernauma sünagoog
Kapernauma sünagoog

Valged lubjakivist seinad on osa sünagoogist, mis ehitati millalgi vahemikus 2. sajandi lõpp kuni 5. sajandi algus. Lubjakiviseinast allpool olev must basaltmüür arvatakse olevat jäänus 1. sajandi sünagoogist. Juhul kui see on nii, võib see olla üks neist paikadest, kus Jeesus õpetas, ning ilmselt siin tervendas ta deemonist vaevatud mehe, kellest räägitakse tekstides Mr 1:23–27 ja Lu 4:33–36.