Luuka evangeelium 20:1–47

20  Ühel päeval, kui Jeesus templis rahvast õpetas ja head sõnumit kuulutas, tulid peapreestrid, kirjatundjad ja vanemad tema juurde  ning küsisid: „Räägi meile, mis õigusega sa neid tegusid teed? Kes on sulle selle voli andnud?”+  Ta vastas neile: „Ka minul on teile üks küsimus. Öelge mulle,  kas Johannese ristimine* oli taevast või inimestest.”  Siis nad arutlesid omavahel: „Kui me ütleme: „Taevast”, ütleb ta: „Miks te siis teda ei uskunud?”  Aga kui me ütleme: „Inimestest”, viskavad kõik meid kividega surnuks, sest nad on veendunud, et Johannes oli prohvet.”+  Seepärast vastasid nad, et ei tea, kust see oli.  Jeesus ütles neile: „Ega minagi ütle teile, mis õigusega ma neid tegusid teen.”  Siis jutustas ta rahvale järgmise mõistujutu: „Üks inimene rajas viinamäe,+ andis selle aednike kätte rendile ja rändas tükiks ajaks võõrsile.+ 10  Saagikoristusajal saatis ta aednike juurde ühe orja, et nad annaksid talle viinamäe vilju. Kuid aednikud peksid orja läbi ja saatsid ta tühjade kätega minema.+ 11  Ta saatis nende juurde veel ühe orja. Ka selle peksid nad läbi, alandasid* teda ja saatsid ta tühjade kätega minema. 12  Ta saatis veel kolmandagi. Nad vigastasid ka teda ja viskasid ta välja. 13  Sellepeale ütles viinamäe omanik: „Mida ma teen? Ma saadan oma armsa poja.+ Küllap nad temast lugu peavad.” 14  Kui aednikud teda märkasid, arutlesid nad omavahel: „See on pärija. Tapame ta ära, et pärand saaks meile.” 15  Nad viskasid ta viinamäelt välja ja tapsid ära.+ Mida viinamäe omanik nüüd nendega teeb? 16  Ta tuleb ja hukkab need aednikud ning annab viinamäe teistele.” Seda kuuldes ütlesid nad: „Ärgu midagi sellist küll juhtugu!” 17  Aga Jeesus vaatas neile otsa ja ütles: „Mida tähendab siis see, mis on kirjutatud: „Kivi, mille ehitajad kõrvale heitsid, on saanud nurga tipmiseks kiviks”?+ 18  Igaüks, kes selle kivi peale kukub, kukub end puruks,+ ning kelle peale see kivi kukub, selle teeb see pihuks ja põrmuks.” 19  Kirjatundjad ja peapreestrid tahtsid Jeesust sealsamas kinni võtta, sest nad taipasid, et ta oli rääkinud selle mõistujutu nende kohta, aga nad kartsid rahvast.+ 20  Nad jälgisid teda hoolega ja saatsid välja salaja palgatud mehed, kes pidid teesklema õigeid, et teda sõnadest lõksu püüda+ ning anda ta üle võimudele ja maavalitseja võimusse. 21  Need küsisid Jeesuselt: „Õpetaja, me teame, et sa räägid ja õpetad õigesti ega ole erapoolik, vaid õpetad Jumala teed kooskõlas tõega. 22  Kas meil on õige maksta keisrile makse või mitte?” 23  Aga ta nägi nende kavaluse läbi ja ütles neile: 24  „Näidake mulle üht denaari. Kelle kujutis ja pealiskiri sellel on?” Nad vastasid: „Keisri.” 25  Ta ütles neile: „Andke siis keisrile, mis kuulub keisrile,+ ja Jumalale, mis kuulub Jumalale.”+ 26  Seega ei õnnestunud neil teda rahva ees sõnadest lõksu püüda. Nad olid tema vastusest hämmastunud ja jäid vait. 27  Sinna aga tulid mõned saduserid, kes ei usu ülesäratamist,+ ja küsisid temalt:+ 28  „Õpetaja, Mooses on meile kirjutanud: „Kui sureb ühe mehe vend, kellest jääb maha naine, aga mitte lapsi, siis peab see mees võtma oma surnud venna naise ja soetama temaga oma vennale järglase.”+ 29  Oli seitse venda. Esimene võttis naise, kuid suri lastetuna. 30  Niisiis abiellus temaga teine vend, kuid ka see suri. 31  Sama juhtus kolmanda vennaga. Nii kõik need seitse abiellusid temaga, kuid surid lastetuna. 32  Viimaks suri ka naine. 33  Kelle naiseks nendest saab ta pärast ülesäratamist? On ta ju olnud kõigi nende seitsme naine.” 34  Jeesus ütles neile: „Selle ajastu lapsed võtavad naisi ja lähevad mehele, 35  aga need, kes on arvatud väärt saama elu tulevasel ajastul ja surnuist üles tõusma, ei võta naisi ega lähe mehele.+ 36  Nad ei saagi enam surra, sest nad on inglite sarnased, ja kuna nad äratatakse üles, on nad Jumala lapsed*. 37  Aga et surnud äratatakse üles, sellele viitab Mooseski põleva põõsa loos,+ kui ta nimetab Jehoovat „Aabrahami Jumalaks, Iisaki Jumalaks ja Jaakobi Jumalaks”.+ 38  Tema pole mitte surnute, vaid elavate Jumal, sest nad kõik on tema silmis elavad.”+ 39  Seepeale ütlesid mõned kirjatundjad: „Õpetaja, sa rääkisid hästi.” 40  Ja nad ei julgenud talle enam ühtegi küsimust esitada. 41  Jeesus omakorda küsis neilt: „Miks öeldakse, et messias on Taaveti poeg?+ 42  Ütleb ju Taavet ise laulude raamatus: „Jehoova ütles mu isandale: „Istu mu paremale käele, 43  kuni ma panen su vaenlased su jalajäriks.””+ 44  Taavet nimetab teda isandaks. Kuidas siis messias on Taaveti poeg?” 45  Siis ütles Jeesus kogu rahva kuuldes jüngritele: 46  „Olge ettevaatlikud kirjatundjate suhtes, kellele meeldib ringi käia pikkades rüüdes ning kes armastavad tervitusi turgudel, esimesi istmeid sünagoogides ja aukohti õhtusöökidel+ 47  ning kes neelavad alla lesknaiste majad* ja esitavad silmakirjaks pikki palveid. Nad saavad ränga karistuse.”

Allmärkused

Võib tõlkida ka „sisse kastmine”.
Võib tõlkida ka „teotasid”, „häbistasid”.
Võib tõlkida ka „ja nad on Jumala lapsed, olles ülestõusmise lapsed”.
Võib tõlkida ka „vara”.

Kommentaarid

peapreestrid. Kui vastav kreeka sõna on ainsuses ja sellega mõeldakse rahva peamist esindajat Jumala ees, on see tõlgitud vastega „ülempreester”. Siin aga on see sõna mitmuses ja sellega mõeldakse tähtsamaid preestreid, kelle hulka kuulusid endised ülempreestrid ja võimalik et ka 24 preesterliku teenistusrühma ülemad.

kirjatundjad. Algselt käis see sõna pühakirja ümberkirjutajate kohta, kuid Jeesuse ajal nimetati kirjatundjateks mehi, kes tundsid hästi Moosese seadust ja õpetasid seda.

vanemate. Sõna-sõnalt „vanemate meeste”. Piiblis tähendab kreeka sõna presbýteros eelkõige meest, kes on ühiskonnas või koguduses vastutusrikkal positsioonil. See sõna võib viidata vanusele (Lu 15:25; Ap 2:17), kuid mitte tingimata. Siin mõeldakse juutide juhte, keda mainitakse sageli koos peapreestrite ja kirjatundjatega. Sanhedrini liikmed olid neist kolmest rühmast. (Mt 21:23; 26:3, 47, 57; 27:1, 41; 28:12; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vanem; vanem mees”.)

peapreestrid. Vt Mt 2:4 kommentaari.

kirjatundjad. Vt Mt 2:4 kommentaari.

vanemad. Vt Mt 16:21 kommentaari.

mõistujuttude kaudu. Võib tõlkida ka „tähendamissõnade kaudu”, „näidete abil”. Kreeka sõna parabolé tähendab sõna-sõnalt „kõrvutamine; kokku panemine”. Jeesus selgitas tihti asju nii, et kõrvutas neid millegi samalaadsega. (Mr 4:30.) Tema mõistujutud olid lühikesed ja üldjuhul väljamõeldud lood, millega ta õpetas midagi väärtushinnangute või Jumala kohta.

rendile. Viinamägede rendileandmine oli Iisraelis 1. sajandil tavaline. Antud juhul oli omanik teinud palju ettevalmistusi ja lootis saada suuremat renditulu.

mõistujutu. Vt Mt 13:3 kommentaari.

rendile. Vt Mt 21:33 kommentaari.

tükiks ajaks. Ainult Luukas lisab mõistujutus julmadest aednikest selle väljendi. (Vrd paralleeltekstidega Mt 21:33 ja Mr 12:1.)

nurga tipmiseks kiviks. Võib tõlkida ka „päiskiviks”, „tipukiviks”. Nii heebrea väljend tekstis L 118:22 kui ka vastav kreeka väljend tähendavad sõna-sõnalt „nurga pea”. Kuigi seda väljendit võib mitmeti mõista, tähendab see ilmselt kivi, mis asetati seinte ühenduskoha peale ja hoidis neid koos. Jeesus tsiteeris seda prohvetiennustust ja ütles, et tema on nurga tipmine kivi. Nii nagu hoone tipmine kivi oli silmapaistev, nii paistab silma ka Jeesus Kristus, kes on võitud kristlaste koguduse ehk vaimse templi pea.

nurga tipmiseks kiviks. Vt Mt 21:42 kommentaari.

keisrile. Jeesuse ajal valitses Rooma keiser Tiberius. Lisaks keisrile võis see sõna tähendada Rooma tsiviilvõimu või riiki ja selle ametnikke, keda Paulus kutsus võimudeks ning Peetrus kuningaks ja maavalitsejateks. (Ro 13:1–7; Tt 3:1; 1Pe 2:13–17; vt „Sõnaseletusi”.)

keisrile. Vt Mt 22:17 kommentaari.

kujutis ja pealiskiri. Tollal käibel olnud denaari esiküljel oli kujutatud Rooma keiser Tiberiust, loorberipärg peas. Ta valitses aastatel 14–37. Mündil oli ka ladinakeelne kiri „Tiberius Caesar Augustus, jumala Augustuse poeg”. (Vt ka lisa B14.)

denaari. Rooma hõbemünt, millel oli keisri kujutis. Roomlased nõudsid juutidelt ühe denaari suurust maksu. (Mt 22:17, 19; Lu 20:22.) Jeesuse päevil oli denaar põllutöölise 12-tunnise tööpäeva palk. Piibli kreekakeelses osas antakse hinnad sageli denaarides. (Mt 20:2; Mr 6:37; 14:5; Ilm 6:6.) Iisraelis olid käibel mitmesugused vask- ja hõbemündid, sealhulgas Tüüroses vermitud hõbemündid, mida kasutati templimaksu maksmiseks. Roomale makstav maksuraha oli aga ilmselt keisri kujutisega hõbedenaar. (Vt „Sõnaseletusi” ja lisa B14.)

kujutis ja pealiskiri. Vt Mt 22:20 kommentaari.

Andke. Vt Mt 22:21 kommentaari.

keisrile, mis kuulub keisrile. See kirjakoht ja paralleelsalmid Mt 22:21 ja Mr 12:17 on ainsad kohad piiblis, kus Jeesus teeb juttu Rooma keisrist. Väljendiga „mis kuulub keisrile” mõeldakse makse, millega tasutakse valitsuse teenuste eest, samuti austust võimude vastu ja suhtelist allumist neile. (Ro 13:1–7.)

Jumalale, mis kuulub Jumalale. Vt Mt 22:21 kommentaari.

Andke. Sõna-sõnalt „Andke tagasi”. Mündid olid keisri vermitud ja tal oli õigus osa neist tagasi nõuda. Aga keisril ei olnud õigust nõuda, et inimesed oma elu talle pühendaksid. Ainult Jumal annab „inimestele elu, õhu ja kõik muu”. (Ap 17:25.) Seega on üksnes Jumalal õigus oodata jäägitut pühendumust ja ainult talle saab inimene tagasi anda oma elu.

Jumalale, mis kuulub Jumalale. Sellega mõeldakse, et inimene teenib Jumalat kogu südamest, armastab teda kogu hingest ja kuuletub talle täielikult. (Mt 4:10; 22:37, 38; Ap 5:29; Ro 14:8.)

saduserid. See on ainus koht, kus Luukas mainib sadusere. (Vt „Sõnaseletusi”.) Nimetus „saduserid” (kr saddukaíos) tuleb ilmselt nimest Saadok (Septuagintas sageli kujul Saddúk). Saadoki määras ülempreestriks kuningas Saalomon ja ilmselt teenisid tema järeltulijad preestriametis sajandeid. (1Ku 2:35.)

ülesäratamist. Kr anástasis (ülestõusmine; tõusmine, püsti tõusmine). Seda sõna kasutatakse piibli kreekakeelses osas umbes 40 korda surnuist ülesäratamise tähenduses. (Mt 22:23, 31; Lu 20:33; Ap 4:2; 24:15; 1Ko 15:12, 13.) Septuagintas kasutatakse samatüvelist verbi tekstis Jes 26:19 fraasis „Sinu surnud ärkavad ellu”, andmaks edasi heebrea verbi tähendusega „elama”. (Vt „Sõnaseletusi”.)

abiellusid temaga. Vt Mr 12:21 kommentaari.

Teine abiellus selle naisega. Muistsetel heebrealastel oli tava, mille järgi lastetu abielumehe surma puhul pidi tema vend abielluma lesega, et soetada järglane, kes surnu liini edasi viiks. (1Mo 38:8.) Hiljem oli vastav kord sätestatud ka Moosese seaduses ja seda nimetati mehevenna kohuse täitmiseks. (5Mo 25:5, 6.) Nagu näha saduseride sõnadest, järgiti leviraatabielu tava ka Jeesuse päevil. Seaduse järgi võis mees ka keelduda täitmast mehevenna kohust, kuid sellega tõmbas ta enda peale häbi. (5Mo 25:7–10; Ru 4:7, 8.)

ajastu. Kr aión. Sellega mõeldakse ajajärku, mida iseloomustavad teatud tunnused. Jeesus räägib siin praegusest ajastust. (Vt Mt 12:32 ja Mr 10:30 kommentaari ning „Sõnaseletusi”.)

lapsed. Võib tõlkida ka „inimesed”. Sõna-sõnalt „pojad”. Vastav kreeka sõna ei tähenda selles salmis üksnes poega. See tuleb selgesti välja fraasist võtavad naisi ja lähevad mehele. Väljend „selle ajastu lapsed” on ilmselt idioom inimeste kohta, kelle hoiak ja elulaad on omased praegusele ajastule.

tulevasel ajastul. Vastega „ajastu” tõlgitud kreeka sõna on aión. Sellega mõeldakse ajajärku, mida iseloomustavad teatud tunnused. Jeesus räägib siin tulevasest ajastust, kui valitseb Jumala kuningriik ja inimesed saavad igavese elu. (Lu 18:29, 30; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Ajastu”.)

ajastul. Kr aión. Sellega mõeldakse ajajärku, mida iseloomustavad teatud tunnused. Jeesus ütleb, et püha vaimu teotamist ei anta andeks ei praegusel ajastul, mil valitseb Saatan (2Ko 4:4; Ef 2:2; Tt 2:12), ega tulevasel ajastul, kui valitseb Jumala kuningriik ja inimesed saavad igavese elu (Lu 18:29, 30). (Vt „Sõnaseletusi”.)

tulevasel ajastul. Vastega „ajastu” tõlgitud kreeka sõna on aión. Sellega mõeldakse ajajärku, mida iseloomustavad teatud tunnused. Jeesus räägib siin tulevasest ajastust, kui valitseb Jumala kuningriik ja surnud tõusevad üles. (Vt Mt 12:32 ja Mr 10:30 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Ajastu”.)

tulevasel ajastul. Vastega „ajastu” tõlgitud kreeka sõna on aión. Sellega mõeldakse ajajärku, mida iseloomustavad teatud tunnused. Jeesus räägib siin tulevasest ajastust, kui valitseb Jumala kuningriik ja inimesed saavad igavese elu. (Lu 18:29, 30; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Ajastu”.)

ajastul. Kr aión. Sellega mõeldakse ajajärku, mida iseloomustavad teatud tunnused. Jeesus ütleb, et püha vaimu teotamist ei anta andeks ei praegusel ajastul, mil valitseb Saatan (2Ko 4:4; Ef 2:2; Tt 2:12), ega tulevasel ajastul, kui valitseb Jumala kuningriik ja inimesed saavad igavese elu (Lu 18:29, 30). (Vt „Sõnaseletusi”.)

lapsed. Sõna-sõnalt „pojad”. Vastav kreeka sõna on mõnes kontekstis laiema tähendusega ega pruugi tähendada üksnes poega. (Vt Lu 20:34 kommentaari.)

lapsed. Võib tõlkida ka „inimesed”. Sõna-sõnalt „pojad”. Vastav kreeka sõna ei tähenda selles salmis üksnes poega. See tuleb selgesti välja fraasist võtavad naisi ja lähevad mehele. Väljend „selle ajastu lapsed” on ilmselt idioom inimeste kohta, kelle hoiak ja elulaad on omased praegusele ajastule.

viitab Mooseski. Vt Mr 12:26 kommentaari.

kui ta nimetab Jehoovat „Aabrahami Jumalaks”. Jeesus selgitab, et Moosese sõnul oli Jehoova ikka veel patriarhide Jumal, kuigi need olid juba ammu surnud. Tsitaat pärineb tekstist 2Mo 3:6, kus öeldakse: „Mina olen su esiisade Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal.” Eelnevad salmid näitavad, et räägib Jehoova (2Mo 3:4, 5). Tolleks ajaks oli Aabraham olnud surnud 329, Iisak 224 ja Jaakob 197 aastat. Ometi ei öelnud Jehoova, et ta oli olnud nende Jumal, vaid et ta on nende Jumal. See on üks põhjendus, miks on „Uue maailma tõlkes” selles salmis nimi Jehoova. (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Lu 20:37.)

Moosese raamatust. Saduserid uskusid, et üksnes Moosese raamatud on Jumalalt. Nad ei olnud nõus Jeesuse õpetusega ülesäratamisest, ilmselt sellepärast, et nende meelest polnud Pentateuhi põhjal alust seda uskuda. Jeesus oleks võinud ülesäratamise toetuseks tsiteerida mitmeid kirjakohti, nagu Jes 26:19, Tn 12:13 ja Ho 13:14. Ent kuna ta teadis, milliseid pühakirja osi saduserid aktsepteerivad, tsiteeris ta oma mõtte tõestuseks just Jehoova sõnu Moosesele. (2Mo 3:2, 6.)

sest nad kõik on tema silmis elavad. Võib tõlkida ka „sest nad kõik elavad temale”. Piibel näitab, et elavad, kes pole Jumalaga lepitatud, on tema silmis surnud. (Ef 2:1; 1Ti 5:6.) Samal ajal aga ustavad jumalateenijad, kes surevad, on Jehoova silmis ikka elavad, sest nende surnuist ülesäratamine on täiesti kindel. (Ro 4:16, 17.)

Jehoova. Siin on tsiteeritud kirjakohta L 110:1, mille heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi nelja konsonandina (translitereeritult JHVH). Ent nagu selgitatakse lisas A5, pole enamikus nn uue testamendi tõlgetes Jumala nime Jehoova, ja seda isegi mitte piibli heebreakeelse osa tsitaatides. Neis kasutatakse Jumala nime asemel nimetust Issand. Samas, nagu näitab lisa C, kasutavad mõned piiblitõlked piibli kreekakeelses osas vasteid Jehoova, Jahve, יהוה (JHVH ehk tetragramm), ISSAND ja ADONAI (suurtähtedega kirjutatult, näidates, et see käib Jumala nime kohta). Mõnes 17. saj pärit „King James Versioni” väljaandes on selles ja veel kolmes kohas piibli kreekakeelses osas, kus tsiteeritakse teksti L 110:1, Jumala nime asemel kirjutatud suurtähtedega „the LORD” [ISSAND]. (Mt 22:44; Mr 12:36; Ap 2:34.) Hilisemates väljaannetes jätkati seda tava. „King James Versioni” piiblitõlkes kasutatakse samasugust kirjapilti piibli heebreakeelses osas neis kohtades, kus algtekstis on Jumala nimi. Järelikult, kui piibli kreekakeelses osas on samuti kirjutatud „the LORD” [ISSAND], näitab see tõlkijate seisukohta, et neis salmides on mõeldud Jehoovat. On huvitav, et piiblitõlkes „New King James Version” (esmatrükk 1979) esineb „the LORD” [ISSAND] kõigis piibli heebreakeelse osa tsitaatides, kus on Jumala nimi.

turgudel. Vt Mt 23:7 kommentaari.

esimesi istmeid. Vt Mt 23:6 kommentaari.

esimesi istmeid. Võib tõlkida ka „parimaid istmeid”. Sünagoogi ülemad ja suursugused külalised istusid ilmselt kirjarullide lähedal, kus nad olid kõigile näha. Neid kohti peeti aukohtadeks ja teisi sinna ei lubatud.

turgudel. Võib tõlkida ka „kogunemiskohtades”. Kreeka sõna agorá võib siin tähendada kauplemisväljakut või linnarahva kogunemiskohta Vana-Lähis-Idas ja kreeka-rooma maailmas.

Pildid ja videod

Esimesed istmed sünagoogides
Esimesed istmed sünagoogides

See videorekonstruktsioon põhineb osalt 1. sajandist pärit sünagoogi jäänustel Gamlas umbes 10 km Galilea merest kirdes. Kuna ühtki 1. sajandi sünagoogi pole tervena säilinud, pole täpselt teada, millised need välja nägid. Video annab ettekujutuse tolle aja sünagoogi võimalikust interjöörist.

1. Esimesed ehk parimad istmed sünagoogis võisid olla poodiumi peal või ees.

2. Poodium, millelt loeti ette pühakirja. Poodiumi asukoht võis sünagoogiti erineda.

3. Seinaäärsetel istmetel istusid tõenäoliselt prominentsed ühiskonnaliikmed. Ülejäänud kuulajad võisid istuda põrandal mattidel. Paistab, et Gamla sünagoogis oli neli istmerida.

4. Pühakirjarullide panipaik võis asuda tagaseina ääres.

Sünagoogis kehtiv istumiskord oli kohalviibijatele alaliseks meeldetuletuseks, et ühed on tähtsamad kui teised – see oli teema, mille üle Jeesuse jüngrid sageli vaidlesid. (Mt 18:1–4; 20:20, 21; Mr 9:33, 34; Lu 9:46–48.)

Aukohad õhtusöökidel
Aukohad õhtusöökidel

Esimesel sajandil oli tavaks süüa laua ääres külitades. Vasaku käega toetuti padjale ja paremaga söödi. Vana-Kreeka ja -Rooma elamu tüüpilises söögitoas asetses madala laua ümber kolm lamamispinki. Roomlased nimetasid sellist söögituba trikliiniumiks (ld triclinium, mis tuleb kreeka sõnast tähendusega „tuba kolme lamamispingiga”). Traditsiooniliselt külitas laua ääres üheksa inimest, kolm igal pingil, kuid hiljem võeti kasutusele pikemad pingid, kuhu mahtus rohkem inimesi. Üks pink tähendas vähimat (A), teine keskmist (B) ja kolmas suurimat austust (C). Ka kohad pinkidel tähendasid erineval määral austust. Isikut peeti tähtsamaks sellest, kes oli temast paremal, ja vähem tähtsamaks sellest, kes oli temast vasakul. Ametlikul pidusöögil külitas võõrustaja tavaliselt kõige vähem tähtsama pingi esimesel kohal (1). Aukohaks oli keskmise pingi kolmas koht (2). Kuigi pole teada, mil määral juudid selle kombe üle võtsid, paistab, et Jeesus viitas sellele, kui õpetas oma järelkäijatele alandlikkuse olulisust.