Luuka evangeelium 19:1–48

19  Jeesus jõudis Jeerikosse ja läks läbi linna.  Seal linnas oli mees nimega Sakkeus. Ta oli maksukogujate ülem ja rikas mees.  Sakkeus tahtis näha, kes see Jeesus on, aga rahvahulga pärast see ei õnnestunud, sest ta oli väikest kasvu.  Ta jooksis teistest ette ja ronis sükomooripuu* otsa, et teda näha, kuna Jeesus oli minemas seda teed pidi.  Kui Jeesus sinna jõudis, vaatas ta üles ja ütles talle: „Sakkeus, tule käbedasti alla, sest täna jään ma sinu majja.”  Sakkeus tuli ruttu alla ja võõrustas teda rõõmuga.  Seda nähes nurisesid kõik: „Ta läks patusele mehele külla.”+  Sakkeus aga tõusis ja ütles Isandale: „Poole* oma varandusest, Isand, annan ma vaestele, ja kellelt ma olen midagi välja pressinud, sellele ma tagastan neljakordselt.”+  Jeesus ütles talle: „Täna on sellesse majja pääste tulnud, sest ka tema on Aabrahami poeg. 10  On ju Inimesepoeg tulnud otsima ja päästma kadunuid.”+ 11  Jeesus rääkis oma kuulajaile ühe mõistujutu, sest ta oli Jeruusalemma lähedal ja nad arvasid, et saavad Jumala kuningriiki* kohe näha.+ 12  Ta ütles: „Üks kõrgest soost mees rändas kaugele maale,+ et saada enda kätte kuningavõim ja siis tagasi tulla. 13  Kutsunud oma kümme orja, andis ta neile kümme miini ja lausus: „Tehke nendega äri, kuni ma tulen.”+ 14  Aga ta kaasmaalased vihkasid teda ja läkitasid talle järele rühma saadikuid, et need ütleksid talle: „Me ei taha, et sinust saaks meie kuningas.” 15  Kui ta viimaks tagasi jõudis, olles saanud kuningavõimu, kutsus ta enda juurde need orjad, kellele ta oli andnud hõberaha*, et teada saada, mida nad on kauplemisega saavutanud.+ 16  Siis astus ette esimene ja ütles: „Isand, sinu miin on toonud sisse kümme miini.”+ 17  Isand ütles talle: „Tubli, sa hea ori! Kuna sa oled vähesega tegeledes ustav olnud, olgu sul võim kümne linna üle.”+ 18  Teine ori tuli ja ütles: „Sinu miin, isand, on teeninud viis miini.”+ 19  Isand ütles talle: „Sina valitse viie linna üle.” 20  Aga veel järgmine tuli ja ütles: „Isand, siin on sinu miin. Ma peitsin selle riide sisse. 21  Ma kartsin sind, sest sa oled karm mees. Sa võtad, mida sa pole hoiule pannud, ja lõikad, mida sa pole külvanud.”+ 22  Isand ütles talle: „Su enda sõnad mõistavad sind hukka, sa nurjatu ori! Sa ju teadsid, et ma olen karm mees ja võtan seda, mida ma pole hoiule pannud, ning lõikan, mida ma pole külvanud.+ 23  Miks sa siis ei pannud mu hõberaha* panka? Tulles oleksin ma selle kasudega kätte saanud.” 24  Seejärel ütles ta sealseisjaile: „Võtke temalt miin ära ja andke sellele, kellel on kümme miini!”+ 25  Nad ütlesid talle: „Isand, tal on juba kümme miini!” 26  Ta sõnas: „Ma ütlen teile: igaühele, kellel on, antakse juurde, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on.+ 27  Aga nüüd tooge siia mu vaenlased, kes ei tahtnud mind endale kuningaks, ja hukake nad minu ees!”” 28  Kõike seda rääkinud, läks Jeesus edasi, et minna üles Jeruusalemma. 29  Kui ta jõudis Betfage ja Betaania lähedale, mäele, mida hüütakse Õlimäeks,+ saatis ta välja kaks jüngrit,+ 30  öeldes: „Minge sinna külla, mis eemalt paistab, ja kui olete sinna jõudnud, siis leiate kinniseotud eeslisälu, kelle seljas pole ükski inimene istunud. Päästke ta lahti ja tooge siia. 31  Aga kui keegi teilt küsib: „Miks te ta lahti päästate?”, siis öelge: „Isandal on teda vaja.”” 32  Läkitatud lahkusid ja leidsid kõik olevat just nõnda, nagu ta oli neile öelnud.+ 33  Kui nad hakkasid sälgu lahti päästma, küsisid selle omanikud neilt: „Miks te sälu lahti päästate?” 34  Nad vastasid: „Isandal on teda vaja.” 35  Siis viisid nad sälu Jeesuse juurde, heitsid oma pealisriided looma üle ja panid Jeesuse tema selga istuma.+ 36  Kui Jeesus edasi liikus, laotasid nad oma pealisriideid tee peale.+ 37  Niipea kui ta lähenes Õlimäelt alla viivale teele, rõõmustasid kõik jüngrid ja ülistasid valju häälega Jumalat kõigi vägevate tegude pärast, mida nad olid näinud, öeldes: 38  „Õnnistatud olgu, kes tuleb Jehoova nimel kui kuningas! Olgu meil taevaga rahu! Au talle, kes on kõrgustes!”+ 39  Ent mõned variserid rahva hulgast ütlesid talle: „Õpetaja, kutsu oma jüngreid korrale.”+ 40  Tema vastas: „Ma ütlen teile: kui nemad vait jääksid, hakkaksid kivid kisendama.” 41  Kui Jeesus linna lähedale jõudis, silmitses ta seda ja nuttis selle pärast.+ 42  Ta ütles: „Kui sa ometi oleksid sel päeval aru saanud, mida rahuks on vaja!+ Aga nüüd on see peidetud su silme eest.+ 43  Tulevad päevad, kui vaenlased ehitavad su ümber teravatipulistest palkidest tara, piiravad su ümber ja ründavad sind igast küljest*.+ 44  Nad hävitavad sinu ja su lapsed su sees+ ega jäta sinus kivi kivi peale,+ sest sa ei tundnud ära aega, kui sind tuldi läbi katsuma.” 45  Siis läks Jeesus templisse ja hakkas välja ajama neid, kes seal müüsid,+ 46  öeldes neile: „Kirjutatud on: „Minu kojast saab palvekoda”,+ aga teie olete teinud selle röövlikoopaks!”+ 47  Jeesus käis iga päev templis õpetamas. Aga peapreestrid, kirjatundjad ja rahva mõjukamad mehed otsisid võimalust ta ära tappa,+ 48  kuid ei leidnud, sest viimne kui üks rahva seast rippus ta küljes, et teda kuulata.+

Allmärkused

Võib tõlkida ka „sükomoor-viigipuu”.
Võib tõlkida ka „Näe! Poole”.
Võib tõlkida ka „kuningavalitsust”.
Sõna-sõnalt „hõbeda”.
Sõna-sõnalt „hõbedat”.
Võib tõlkida ka „vaevavad sind igapidi”.

Kommentaarid

Sakkeus. Tuleneb heebrea nimest, võimalik, et juursõnast tähendusega „puhas”. Sakkeus oli Jeerikos ja selle läheduses elavate maksukogujate ülem. Maa linna ümber oli väga viljakas ja andis head saaki, mis tähendas ka suurt maksutulu. Sakkeus oli rikas ja tema enda sõnadest nähtub, et vähemalt mingi osa oma varandusest oli ta saanud ebaausal teel. (Lu 19:8.)

esitage kellegi vastu valesüüdistust. Kreeka sõna sykophantéo, mille vasteks on „valesüüdistust esitama”, on tekstis Lu 19:8 tõlgitud väljenditega „välja pressima”, „valesüüdistuste abil välja pressima”. (Vt Lu 19:8 kommentaari.) See verb tähendab sõna-sõnalt „viigimarja näitamisega vahele võtma”. Verbi päritolu kohta on erinevaid selgitusi. Üks räägib sellest, et vanaaja Ateenas ei tohtinud viigimarju provintsist välja viia. Kui keegi teise peale kaebas ja süüdistas teda viigimarjade eksportimises, nimetati süüdistajat „viigimarjanäitajaks”. Selle sõnaga hakati tähistama väljapressijat või inimest, kes teisi kasu saamise eesmärgil alusetult süüdistas.

välja pressinud. Võib tõlkida ka „valesüüdistuste abil välja pressinud”. (Vt Lu 3:14 kommentaari.)

neljakordselt. Ilmselt sai Sakkeus oma arveraamatute alusel täpselt välja arvutada, kui palju ta on kelleltki välja pressinud. Ta lubas kahjukannatajatele neljakordselt tagasi maksta, mis on tunduvalt rohkem, kui Jumala seadus nõudis. Seaduse järgi pidi süüdlane hüvitama kogu kahju ja maksma lisaks veel viiendiku (20 protsenti). Sakkeus lubas aga hüvitada kahju neljakordselt. Sellega ta näitas siirast kahetsust, armastust vaeste vastu ja soovi õiglus jalule seada. (3Mo 6:2–5; 4Mo 5:7.)

mõistujuttude kaudu. Võib tõlkida ka „tähendamissõnade kaudu”, „näidete abil”. Kreeka sõna parabolé tähendab sõna-sõnalt „kõrvutamine; kokku panemine”. Jeesus selgitas tihti asju nii, et kõrvutas neid millegi samalaadsega. (Mr 4:30.) Tema mõistujutud olid lühikesed ja üldjuhul väljamõeldud lood, millega ta õpetas midagi väärtushinnangute või Jumala kohta.

mõistujutu. Vt Mt 13:3 kommentaari.

kuningriik. Esimene koht, kus kreekakeelses tekstis esineb sõna basileía, mis tähendab nii kuningavalitsust kui ka kuninga valitsuspiirkonda ja alamaid. Seda sõna on piibli kreekakeelses osas kasutatud 162 korda, kusjuures 55 korda Matteuse evangeeliumis, kus sellega mõeldakse enamikul juhtudel Jumala taevast valitsust. Kuna Matteus kasutab seda sõna nii sageli, võiks tema evangeeliumit nimetada ka kuningriigievangeeliumiks. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Jumala kuningriik”.)

kuningriik. Piiblis võidakse kuningriigi all mõelda kuninga valitsetavat ala, kuninga võimu või tema alamaid. Siin tähendab see Jumala kuningriigi õnnistustest osa saamist ja selle alluvuses elamist.

et saada enda kätte kuningavõim. Võib tõlkida ka „et saada endale kuningriik”. Kreeka sõna basileía, mis on sageli tõlgitud vastega „kuningriik”, tähendab nii kuningavalitsust, kuningavõimu kui ka kuninga valitsuspiirkonda ja alamaid. (Vt Mt 3:2 ja 25:34 kommentaari.) Rooma impeeriumis polnud sugugi haruldane, et mõni kõrgest soost mees läks Rooma, et saada endale kuningavõim. Jeesuse mõistujutt võis viia kuulajate mõtted Herodes Suure pojale Arhelaosele. Enne surma määras Herodes Arhelaose järgmiseks Juudamaa ja veel mõne piirkonna valitsejaks. Aga enne, kui Arhelaos sai valitsema hakata, pidi ta ette võtma pika teekonna Rooma, et saada valitsemisele keiser Augustuse heakskiit.

miini. Kreeka miin ei olnud münt, vaid kaaluühik ja kaalus 340 g. Seega 10 miini hõbedat oli kokku 3,4 kg. Vanakreeka kirjameeste väitel oli ühe hõbemiini väärtus 100 drahmi. Kuna drahm oli peaaegu sama väärtusega kui denaar, oli üks miin väga väärtuslik. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Denaar”.) Kreeka miin erines heebrea miinist. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Miin” ja lisa B14.)

et saada enda kätte kuningavõim. Võib tõlkida ka „et saada endale kuningriik”. Kreeka sõna basileía, mis on sageli tõlgitud vastega „kuningriik”, tähendab nii kuningavalitsust, kuningavõimu kui ka kuninga valitsuspiirkonda ja alamaid. (Vt Mt 3:2 ja 25:34 kommentaari.) Rooma impeeriumis polnud sugugi haruldane, et mõni kõrgest soost mees läks Rooma, et saada endale kuningavõim. Jeesuse mõistujutt võis viia kuulajate mõtted Herodes Suure pojale Arhelaosele. Enne surma määras Herodes Arhelaose järgmiseks Juudamaa ja veel mõne piirkonna valitsejaks. Aga enne, kui Arhelaos sai valitsema hakata, pidi ta ette võtma pika teekonna Rooma, et saada valitsemisele keiser Augustuse heakskiit.

kuningavõimu. Võib tõlkida ka „kuningriigi”. (Vt Lu 19:12 kommentaari.)

panka. Jeesus mainib panka või pankureid mõistujuttudes miinidest ja talentidest. (Mt 25:14–30; Lu 19:12–27.) Kreeka sõna trápeza (pank) tähendab sõna-sõnalt lauda. (Mt 15:27.) Rahatehingutega seoses viitab see sõna letile, mille peal on raha. (Mt 21:12; Mr 11:15; Joh 2:15.) Esimesel sajandil oli Iisraelis ja ümberkaudsete rahvaste hulgas palju pankureid ehk rahalaenajaid.

kasudega. Sõna-sõnalt „intressiga”. Moosese seadus keelas juutidel hädasolevatelt rahvuskaaslastelt laenuintressi küsida (2Mo 22:25), aga seda lubati teha, kui laenu võtsid võõramaalased, ilmselt äri ajamiseks (5Mo 23:20). Jeesuse päevil oli tavaline, et pankurite kätte antud raha teenis intressi.

Ta sõnas. Need sõnad puuduvad kreekakeelses tekstis, aga lisati, et oleks selge, kes räägib.

Betfagesse. Nimi Betfage tuleb heebrea keelest ja tähendab tõenäoliselt „varajaste viigimarjade koda”. Pärimuse järgi asus Betfage linnake Jeruusalemma ja Betaania vahel Õlimäe kagunõlval mäeharja lähedal umbes 1 km kaugusel Jeruusalemmast. (Mr 11:1; Lu 19:29; vt lisa A7 kaarti 6.)

Betaaniasse. Küla Õlimäe idakagunõlval 3 km kaugusel Jeruusalemmast. (Joh 11:18.) Betaanias elasid Marta, Maarja ja Laatsarus, kelle pool Jeesus Juudamaal käies peatus. (Joh 11:1.) Nüüd asub seal külake, mille araabiakeelse nime tähendus on „Laatsaruse asupaik”.

Betfage. Vt Mt 21:1 kommentaari.

Betaania. Vt Mt 21:17 kommentaari.

kinniseotud eesli koos säluga. Nii eeslit kui ka sälgu mainib ainult Matteus. (Mr 11:2–7; Lu 19:30–35; Joh 12:14, 15.) Markus, Luukas ja Johannes räägivad ainult sälust võib-olla sellepärast, et Jeesus ratsutas selle seljas. (Vt Mt 21:5 kommentaari.)

eeslisälu. Sõna-sõnalt „sälu”. Markuse, Luuka (19:35) ja Johannese evangeeliumis (12:14, 15) mainitakse vaid üht looma, sälgu. Matteuse evangeeliumis (21:2–7) on aga öeldud, et sälg oli koos vanaloomaga. (Vt Mt 21:2 ja 21:5 kommentaari.)

eeslisälu. Võib tõlkida ka „eeslitäku”. (Vt Mt 21:2 ja Mr 11:2 kommentaari.)

Jehoova. See tsitaat on võetud kirjakohast L 118:26, mille heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi nelja konsonandina (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

hakkaksid kivid kisendama. Nagu kontekstist (Lu 19:37–39) nähtub, ülistavad jüngrid Jumalat sõnadega, mis pärinevad tekstist L 118:26. Need prohvetlikud sõnad pidid täide minema just sel korral. Kui variserid oleksid sundinud jüngrid sel päeval vaikima, oleksid hakanud kivid kisendama, sest Jehoova sõna läheb alati täide. (Jes 55:11.)

nuttis. Vastav kreeka sõna viitab sageli valju häälega nutmisele.

teravatipulistest palkidest tara. Kreeka sõna chárax esineb piiblis vaid selles kohas. Selle kohta on öeldud, et see on „teravaotsaline palk, mida kasutatakse tarastamisel” ja „sõjalisel otstarbel rajatud tarakindlustus; palissaad”. Jeesuse sõnad läksid täide aastal 70, kui roomlased püstitasid Tituse juhtimisel ümber Jeruusalemma tarakindlustuse. Titus pidas silmas kolme eesmärki: takistada juute põgenemast, õhutada neid alla andma ja sundida elanikke näljaga alistuma. Et saada tara ehitamiseks materjali, võtsid Rooma väed linna ümbrusest kõik puud maha.

ei jäeta siin kivi kivi peale. Jeesuse ennustus täitus aastal 70, kui roomlased hävitasid Jeruusalemma ja selle templi. Linn tehti täiesti maatasa, alles jäi vaid natuke müüri.

ega jäta sinus kivi kivi peale. Vt Mt 24:2 kommentaari.

aega, kui sind tuldi läbi katsuma. Võib tõlkida ka „oma ülevaatusaega”. Kreeka sõnal episkopé (ülevaatamine; külastus) on nii positiivne kui ka negatiivne tähendusvarjund. Samatüvelised sõnad on veel epískopos (ülevaataja) ja episkopéo (järele vaatama; jälgima; vaatlema). Juudid katsuti läbi Jeesuse maise teenistuse ajal. Ustavusetutele juutidele, kes seda aega ära ei tundnud, tähendas see hukatust, teistele aga, kes kahetsesid ja Jeesusesse uskusid, tähendas see Jumala soosingut. Seda kreeka sõna on kasutatud Septuagintas tekstides Jes 10:3 ja Jer 10:15, et anda edasi heebrea väljendit, mis on tõlgitud kui „arunõudmise päev”, „karistuspäev” ja „aruandmise päev”.

templisse. Ilmselt mõeldakse mittejuutide õue templialal. (Vt lisa B11.)

templisse. Vt Mt 21:12 kommentaari.

välja ajama neid, kes seal müüsid. Jeesus puhastab templi teist korda 10. niisanil aastal 33. Sellest korrast räägivad ka Matteus (21:12–17) ja Markus (11:15–18). Esimest korda puhastas Jeesus templi 30. aasta paasapüha paiku ning sellest räägitakse tekstis Joh 2:13–17.

röövlikoopaks. Jeesus viitab tekstile Jer 7:11. Ta nimetas kaupmehi ja rahavahetajaid röövliteks ilmselt sellepärast, et ohvriloomade müügist teeniti ebaõiglast kasumit ja rahavahetajate teenustasud olid väga kõrged. Jeesust vihastas ka see, et Jehoova tempel, mis oli mõeldud palvekojaks, oli tehtud kaubitsemiskeskuseks.

röövlikoopaks. Vt Mt 21:13 kommentaari.

Pildid ja videod

Sükomooripuu
Sükomooripuu

Sükomooripuud ehk sükomoor-viigipuud (Ficus sycomorus) mainitakse piibli kreekakeelses osas vaid korra, kui Jeesus 33. aasta kevadel Jeerikos käis. (Lu 19:1–10.) See kuulub hariliku viigipuu ja mooruspuuga samasse sugukonda. Sükomooripuu viljad sarnanevad viigimarjadega. Puu võib kasvada 10–15 m kõrguseks, on tugev ja võib elada mitusada aastat. Need kasvasid Jordani orus ja piibli heebreakeelsest osast tuleb välja, et neid oli palju ka Sefelas, mis asus rannikutasandike ja Juuda mägismaa vahel. (1Ku 10:27; 2Aj 1:15; 9:27.) Sükomooripuu on igihaljas ja selle tihe haruline võra pakub mõnusat varju. Seepärast istutatigi neid tihti tee äärde. Puul on lühike jäme tüvi ja selle alumised oksad on madalal. Seega sai lühikest kasvu Sakkeus kerge vaevaga puu otsa ronida.

Betfage, Õlimägi ja Jeruusalemm
Betfage, Õlimägi ja Jeruusalemm

See lühike video järgib ida poolt Jeruusalemma viivat teed, alates praegusest At-Turist, mis arvatakse olevat piiblis mainitud Betfage, kuni Õlimäe ühe kõrgeima kohani. Õlimäe idanõlval Betfagest ida pool asus Betaania, kus nüüd asub linnake nimega Al-Ayzariyah (selle araabiakeelse nime tähendus on „Laatsaruse asupaik”). Jeruusalemmas käies ööbisid Jeesus ja ta jüngrid harilikult just Betaanias, ilmselt Marta, Maarja ja Laatsaruse kodus. (Mt 21:17; Mr 11:11; Lu 21:37; Joh 11:1.) Nende juurest Jeruusalemma võis Jeesus minna umbes sama teed pidi, mis videos näidatud. Kui ta 33. aasta 9. niisanil eeslisälu seljas üle Õlimäe Jeruusalemma läks, võis ta alustada sõitu Betfagest ning minna mööda teed, mis viis sealt Jeruusalemma.

1. Tee Betaaniast Betfagesse

2. Betfage

3. Õlimägi

4. Kidroni org

5. Templimägi

Eeslisälg
Eeslisälg

Eesel on hobuslaste hulka kuuluv kabjaline, keda eristab hobusest väiksem suurus, lühem lakk, pikemad kõrvad ja lühemad sabajõhvid, mis on ainult saba lõpupoolel. Kuigi eesel on kõnekujundites tihti rumaluse ja kangekaelsuse võrdkuju, arvatakse ta olevat intelligentsem loom kui hobune. Eesel on üldiselt ka väga kannatlik. Eesli seljas ratsutasid Iisraelis nii mehed kui ka naised, isegi prominentsed isikud. (Jos 15:18; Koh 5:10; 10:3, 4; 12:14; 1Sa 25:42.) Taaveti poeg Saalomon sõitis kuningaks võidmisele oma isa muulamära seljas (muul on eeslitäku ja hobusemära ristand). (1Ku 1:33–40.) Seepärast oli igati kohane, et Jeesus, kes oli suurem kui Saalomon, viis täide tekstis Sak 9:9 oleva ennustuse, ratsutades just eeslisälu, mitte hobuse seljas.

Templimäe kivid
Templimäe kivid

Pildil olevad kivid Läänemüüri lõunaosa ääres arvatakse pärinevat 1. sajandi templimäel olnud ehitisest. Need on süngeks meeldetuletuseks sellest, kuidas roomlased Jeruusalemma ja templi hävitasid.