Luuka evangeelium 18:1–43

18  Seejärel jutustas ta neile mõistujutu selle kohta, et on vaja alati palvetada ja mitte loobuda:+ 2  „Ühes linnas oli kohtunik, kes ei kartnud Jumalat ega hoolinud inimestest. 3  Selles linnas elas ka lesknaine, kes käis muudkui tema juures ja ütles: „Muretse mulle õigus mu süüdistaja ees.” 4  Mõnda aega kohtunik tõrkus, aga lõpuks mõtles ta endamisi: „Ma ei karda küll Jumalat ega hooli inimestest, 5  aga kuna see lesknaine mind muudkui tülitab, muretsen ma talle õiguse, et ta ei käiks ega tüütaks mind oma nõudmistega.””+ 6  Seejärel Isand sõnas: „Pange tähele, mida see kohtunik ütles, olgugi et ta oli ülekohtune. 7  Kas siis Jumal ei peaks seadma õigust jalule oma äravalitute heaks, kes hüüavad tema poole ööd ja päevad?+ Ta on nendega kannatlik.+ 8  Ma ütlen teile: ta seab kiiremas korras õiguse jalule. Siiski, kui Inimesepoeg tuleb, kas ta ikka leiab maa pealt sellist usku?” 9  Mõnedele, kes ennast õigeks pidasid,+ kuid teisi mikski ei pannud, rääkis Jeesus järgmise mõistujutu: 10  „Kaks meest läksid üles templisse palvetama, üks oli variser ja teine maksukoguja. 11  Variser seisis ja palvetas endamisi: „Oo, Jumal, ma tänan sind, et mina pole selline nagu kõik teised — väljapressijad, ülekohtused, abielurikkujad — ega ka mitte selline nagu see maksukoguja!+ 12  Ma paastun kaks korda nädalas ja annan kümnist kõigest, mis ma saan.”+ 13  Aga maksukoguja seisis eemal ega tahtnud silmigi taeva poole tõsta, vaid tagus endale vastu rinda ja ütles: „Oh, Jumal, ole mulle patusele armuline!”+ 14  Ma ütlen teile: see mees läks alla oma koju õigemana kui see variser.+ Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, aga kes on alandlik, seda ülendatakse.”+ 15  Inimesed tõid Jeesuse juurde ka lapsukesi, et ta neid puudutaks, kuid seda nähes tõrelesid jüngrid toojatega.+ 16  Jeesus aga palus väiksekesed enda juurde tuua ja ütles: „Las lapsed tulevad minu juurde, ärge takistage neid, sest nendesuguste päralt on Jumala kuningriik*.+ 17  Ma kinnitan teile: kes ei võta Jumala kuningriiki vastu nagu väike laps, ei saa sinna.”+ 18  Üks ülem küsis Jeesuselt: „Hea õpetaja, mida mul tuleb teha, et pärida igavene elu?”+ 19  Jeesus vastas: „Miks sa mind heaks nimetad? Keegi muu pole hea kui vaid üks — Jumal.+ 20  Sa tead käske „Ära riku abielu,+ ära tapa,+ ära varasta,+ ära anna valetunnistust,+ austa oma isa ja ema”.”+ 21  Mees kostis: „Kõiki neid käske olen ma pidanud noorpõlvest peale.” 22  Seda kuuldes ütles Jeesus talle: „Üks asi puudub sul veel: müü ära kõik, mis sul on, ja jaga raha vaestele, et sul oleks varandus taevas, ning saa minu järelkäijaks.”+ 23  Mees muutus seepeale äärmiselt kurvaks, sest ta oli väga rikas.+ 24  Jeesus vaatas teda ja ütles: „Kui raske on küll neil, kel on palju raha, pääseda Jumala kuningriiki!+ 25  Kaamelil on kergem minna läbi nõelasilma, kui rikkal pääseda Jumala kuningriiki.”+ 26  Need, kes seda kuulsid, küsisid: „Kes siis üldse võib pääseda?”+ 27  Ta ütles: „Mis inimestele on võimatu, on Jumalale võimalik.”+ 28  Aga Peetrus ütles: „Meie* oleme oma vara maha jätnud ja sulle järgnenud.”+ 29  Jeesus ütles neile: „Ma kinnitan teile: pole kedagi, kes on maha jätnud maja, naise, vennad, vanemad või lapsed Jumala kuningriigi pärast+ 30  ega saaks praegusel ajal palju kordi rohkem ja tulevasel ajastul igavest elu.”+ 31  Siis kutsus Jeesus need kaksteist kõrvale ja ütles neile: „Me* läheme üles Jeruusalemma ja kõik, mis on prohvetite kaudu Inimesepoja kohta kirjutatud,+ läheb täide*.+ 32  Ta antakse muulaste kätte,+ teda pilgatakse+ ja mõnitatakse ning tema peale sülitatakse.+ 33  Teda piitsutatakse ja seejärel ta tapetakse,+ aga kolmandal päeval äratatakse üles.”+ 34  Ent nemad ei saanud midagi aru, sest nende sõnade tähendus oli nende eest varjul ja nad ei mõistnud öeldut.+ 35  Kui Jeesus Jeerikole lähenes, istus parasjagu üks pime mees tee ääres ja kerjas.+ 36  Mees kuulis rahvast mööduvat ja päris, mis toimub. 37  Talle teatati: „Naatsaretlane Jeesus läheb mööda.” 38  Seepeale hakkas ta hüüdma: „Jeesus, Taaveti poeg, halasta mu peale!” 39  Need, kes eespool kõndisid, käskisid tal vait jääda, aga tema karjus ikka edasi: „Taaveti poeg, halasta mu peale!” 40  Siis Jeesus peatus ja lasi mehe enda juurde tuua. Kui mees lähedale jõudis, küsis Jeesus: 41  „Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?” Ta vastas: „Isand, tee nii, et ma jälle näeksin!” 42  Jeesus ütles talle: „Tulgu su nägemine tagasi, sinu usk on sind terveks teinud*!”+ 43  Selsamal hetkel sai mees nägemise tagasi ja järgnes Jeesusele,+ ülistades Jumalat. Ka kogu rahvas, kes seda nägi, kiitis Jumalat.+

Allmärkused

^ Võib tõlkida ka „kuningavalitsus”.
^ Võib tõlkida ka „Näe! Meie”.
^ Võib tõlkida ka „Näe! Me”.
^ Võib tõlkida ka „viiakse lõpule”.
^ Võib tõlkida ka „su päästnud”.

Kommentaarid

mõistujuttude kaudu. Võib tõlkida ka „tähendamissõnade kaudu”, „näidete abil”. Kreeka sõna parabolé tähendab sõna-sõnalt „kõrvutamine; kokku panemine”. Jeesus selgitas tihti asju nii, et kõrvutas neid millegi samalaadsega. (Mr 4:30.) Tema mõistujutud olid lühikesed ja üldjuhul väljamõeldud lood, millega ta õpetas midagi väärtushinnangute või Jumala kohta.

mõistujutu. Vt Mt 13:3 kommentaari.

et on vaja alati palvetada. Selle mõistujutu (salmides 2–8) on üles tähendanud ainult Luukas. See on veel üks näide selle kohta, et Luuka evangeelium rõhutab palvetamise tähtsust. (Lu 1:10, 13; 2:37; 3:21; 6:12; 9:28, 29; 11:1; 18:1–8; 22:39–46; 23:46.)

kohtunik. Kuna juudi kohtutes oli minimaalselt kolm kohtunikku, peab Jeesus siin ilmselt silmas õigusemõistjat, kelle olid ametisse määranud Rooma võimud. Lisaks ei kartnud kohtunik Jumalat ega hoolinud inimestest, st talle ei läinud korda nende arvamus.

kohtunik. Kuna juudi kohtutes oli minimaalselt kolm kohtunikku, peab Jeesus siin ilmselt silmas õigusemõistjat, kelle olid ametisse määranud Rooma võimud. Lisaks ei kartnud kohtunik Jumalat ega hoolinud inimestest, st talle ei läinud korda nende arvamus.

ega hooli inimestest. Siin mõeldakse, et kohtunikku ei kammitsenud avalik arvamus ja talle ei läinud korda see, kuidas inimesed temasse suhtuvad. (Vt Lu 18:2 kommentaari.)

et ta ei käiks ega tüütaks mind oma nõudmistega. Võib tõlkida ka „et ta oma lõputu käimisega mind ära ei piinaks”. Kreeka verb hypopiázo, mis on siin tõlgitud vastega „tüütama”, tähendab sõna-sõnalt „näkku lööma; silmaalust siniseks lööma”. Ilmselgelt on siin tegu piltliku väljendiga, millega mõeldakse seda, et kellelegi käiakse peale seni, kuni tema kannatus katkeb. Mõne õpetlase meelest kannab see verb endas mõtet kellegi maine kahjustamisest. Siin salmis iseloomustab see kohtuniku tundeid: algul oli ta tõrges lesknaist kuulda võtma, kuid viimase pealekäimise tõttu muretses talle lõpuks õiguse. (Lu 18:1–4.) Selles mõistujutus ei võrdle Jeesus Jumalat ülekohtuse kohtunikuga, vaid hoopis vastandab nad. Kui juba ülekohtune kohtunik tegi lõpuks, mis õige, siis kui palju enam teeb seda Jumal, kes on õiglane. Jumalateenijad saavad leske eeskujuks võtta ja palvetada Jumala poole järjekindlalt. Jumal vastab nende abipalvetele ja seab õiguse jalule. (Lu 18:6, 7.)

sellist usku. Kreeka keeles on sõna „usk” ees määrav artikkel, mis näitab, et Jeesus ei pidanud silmas mitte usku üldiselt, vaid erilist laadi usku, nagu oli lesknaisel selles mõistujutus. (Lu 18:1–8.) See hõlmas usku palve väesse ja ka usku sellesse, et Jumal seab oma äravalitute heaks õiguse jalule. Jeesus ilmselt ei vastanud sellele küsimusele, kuna ta soovis, et jüngrid mõtleksid järele, milline on nende usk. See mõistujutt palvest ja usust oli äärmiselt kohane, kuna Jeesus oli just kirjeldanud katsumusi, mis jüngreid ees ootasid. (Lu 17:22–37.)

templisse. Need, kes läksid templisse palvetama, ei tohtinud minna pühasse ega kõige pühamasse paika. Küll aga võisid nad viibida templi õuedes. Ühes neist õuedest seisid ilmselt ka kaks juudi meest selles mõistujutus. (Vt lisa B11.)

väljapressijad. Rooma võimudele alluvad juudi maksukogujad olid sageli süüdi väljapressimises. Nende positsioon võimaldas neil (ja kahtlemata ka Rooma ametnikel, kellele nad allusid) rahva arvelt rikastuda. Jeesus võis just seda silmas pidada, kui rääkis ennast õigeks pidavast variserist, kes kiitles Jumala ees, et ta pole väljapressija.

paastun kaks korda nädalas. Moosese seaduses ei esine mõistet „paast”, aga arvatakse, et käsk kord aastas lepituspäeval „oma hinge alandada” hõlmas paastumist. (3Mo 16:29, allm; 4Mo 29:7, allm; L 35:13.) Hiljem lisandus teisigi paastuperioode, millega meenutati kurbi sündmusi rahva ajaloos. Variseridel oli aga tavaks paastuda kaks korda nädalas, nädala teisel ja viiendal päeval. Nad tahtsid, et nende vagadus oleks kõigile näha. (Mt 6:16.) Mõned allikad ütlevad, et need päevad olid tavaliselt turupäevad, mil paljud inimesed tulid linna. Nad paastusid ka siis, kui sünagoogis toimus midagi erilist või kui kohalikud kohtud kogunesid.

ole ... armuline. Vastav kreeka sõna esineb piiblis ainult kaks korda ja on seotud lepitamisega. Tekstis Heb 2:17 on see sõnas „lepitusohver”.

lapsukesi. Võib tõlkida ka „imikuid”. Kreeka sõna bréphos käib väga väikeste laste, imikute, isegi veel sündimata laste kohta. (Lu 1:41; 2:12; Ap 7:19; 2Ti 3:15; 1Pe 2:2.) Paralleeltekstides Mt 19:13 ja Mr 10:13 on teine kreeka sõna, paidíon, mida on kasutatud nii vastsündinute ja imikute (Mt 2:8; Lu 1:59) kui ka Jairuse 12-aastase tütre kohta (Mr 5:39–42). See, et evangeeliumikirjutajad kasutavad eri sõnu, näitab, et Jeesuse juurde toodi eri vanuses lapsi, ja Luukas lihtsalt tõstab esile väikelapsi.

nagu väike laps. Mõeldakse väikeste laste häid omadusi. Näiteks on nad alandlikud, õplikud, usaldavad ja vormitavad. (Mt 18:5.)

nagu väike laps. Vt Mr 10:15 kommentaari.

Hea õpetaja. Tõenäoliselt kasutas mees neid sõnu meelitava tiitlina, võib-olla sellepärast, et tolle aja usujuhid nõudsid, et neile sel viisil austust osutataks. Kuigi Jeesus ei pannud pahaks, et teda kutsuti õpetajaks ja isandaks (Joh 13:13), ei võtnud ta eales vastu austust, mis kuulus ta isale.

Hea õpetaja. Vt Mr 10:17 kommentaari.

ütles Jeesus talle. Jeesus nägi selle noore ülema siirust ja tundis tema vastu armastust. (Mr 10:21.) Jeesus ilmselt mõistis, et jüngriks saamiseks peab see mees olema ennastohverdavam, sest ta ütles: „Müü ära kõik, mis sul on, ja jaga raha vaestele.” Peetrus ja teised olid oma vara maha jätnud ja järgnenud Jeesusele, aga sellele mehele oli varandus tähtsam. (Mt 4:20, 22; Lu 18:23, 28.)

Kaamelil on kergem minna läbi nõelasilma. Jeesus kasutab mõtte ilmestamiseks hüperbooli. Just nagu kaamelil on võimatu minna läbi nõelasilma, on rikkal võimatu pääseda Jumala kuningriiki, kui ta peab rikkust tähtsamaks kui oma suhteid Jehoovaga. Jeesus ei mõelnud, et ükski jõukas inimene ei saa Jumala kuningriiki, sest ta lausus veel: „Mis inimestele on võimatu, on Jumalale võimalik.” (Lu 18:27.) Piibli kreekakeelses osas esineb sõna belóne vaid siin ja see tähendab õmblusnõela ja ka kirurginõela. Paralleeljutustustes on kasutatud nõela kohta kreeka sõna rhaphís, mis tuleneb verbist „õmblema”. (Mt 19:24; Mr 10:25.)

tulevasel ajastul. Vastega „ajastu” tõlgitud kreeka sõna on aión. Sellega mõeldakse ajajärku, mida iseloomustavad teatud tunnused. Jeesus räägib siin tulevasest ajastust, kui valitseb Jumala kuningriik ja inimesed saavad igavese elu. (Mr 10:29, 30; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Ajastu”.)

üles Jeruusalemma. Jeruusalemm asus umbes 750 m üle merepinna, mistõttu piiblis räägitakse tihti, et jumalateenijad läksid „üles Jeruusalemma”. (Mr 10:32; Lu 2:22; Joh 2:13; Ap 11:2.) Jeesus ja tema jüngrid hakkasid üles minema Jordani orust (vt Mt 19:1 kommentaari), mille madalaim koht on umbkaudu 400 m alla merepinna. Jeruusalemma jõudmiseks tuli neil tõusta umbes 1000 m.

läheme üles Jeruusalemma. Vt Mt 20:17 kommentaari.

sülitavad tema peale. Kellegi peale või kellelegi näkku sülitamine väljendas äärmist põlgust, vaenulikkust või viha ning oli kannatanule väga alandav. (4Mo 12:14; 5Mo 25:9.) Jeesus ennustas siin, milline kohtlemine teda ees ootab. See, mis Jeesusele osaks sai, viis täide messia kohta käiva ennustuse: „Ma ei peitnud oma palet solvangute ja sülje eest.” (Jes 50:6.) Tema peale sülitati, kui ta oli sanhedrini ees (Mr 14:65), ning Rooma sõdurid sülitasid ta peale pärast seda, kui Pilatus oli tema üle kohut mõistnud. (Mr 15:19.)

tema peale sülitatakse. Vt Mr 10:34 kommentaari.

Jeerikole. Esimene kaananlaste linn Jordanist lääne pool, mille iisraellased vallutasid. (4Mo 22:1; Jos 6:1, 24, 25.) Millalgi jäeti see linn maha. Kui juudid Babüloonia vangipõlvest naasid, rajasid nad linna samasse kohta, sest seal asus veeallikas (Ein es-Sultan). Jeesuse ajaks oli sellest linnast 2 km lõuna poole ehitatud uus, roomlaste Jeeriko. See võib selgitada, miks Matteuse ja Markuse evangeeliumis öeldakse sama sündmuse kohta, et Jeesus läks Jeerikost välja (Mt 20:29; Mr 10:46), aga Luuka evangeeliumis, et Jeesus lähenes Jeerikole. Ilmselt tervendas Jeesus pimeda mehe siis, kui ta juudi linnast rooma linna läks. (Vt lisasid B4 ja B10.)

üks pime mees. Matteuse ülestähendus sellest sündmusest ütleb, et tee ääres istus kaks pimedat (Mt 20:30), Markus ja Luukas aga räägivad vaid ühest (Mr 10:46). Markus üksi mainib tema nime Bartimeus, kuid tõenäoliselt räägib ka Luukas just temast.

Taaveti poja. See väljend rõhutab, et Jeesus on see Taaveti troonipärija, kellest Jumal rääkis, kui sõlmis Taavetiga kuningriigilepingu. (2Sa 7:11–16; L 89:3, 4.)

kuningas Taavet. Kuigi Matteus nimetab selles loetelus mitut kuningat, on Taavet ainuke, kelle kuningatiitlit ta mainib. Iisraeli valitsejasugu nimetati Taaveti sooks. (1Ku 12:19, 20.) Nimetades 1. salmis Jeesust Taaveti pojaks, rõhutab Matteus Jumala kuningriigi teemat ja näitab, et Jeesus on see tulevane kuningas, kellest Jumal Taavetiga lepingut sõlmides rääkis. (2Sa 7:11–16.)

Taaveti poeg. Nimetades Jeesust Taaveti pojaks, tunnustab pime mees avalikult Jeesust messiana. (Vt Mt 1:1 ja 1:6 kommentaari.)

Pildid ja videod

PIIBEL. UUE MAAILMA TÕLGE (ÕPPEVÄLJAANNE)
Luuka 18
eesti
Loe Piiblit veebis.
https://assetsnffrgf-a.akamaihd.net/assets/m/1001070103/univ/art/1001070103_univ_sqr_xl.jpg
nwtsty