Luuka evangeelium 16:1–31

16  Seejärel ütles Jeesus ka oma jüngritele: „Ühel rikkal mehel oli majapidaja,+ keda süüdistati tema vara raiskamises.  Ta kutsus majapidaja enda juurde ja ütles talle: „Mida ma pean sinu kohta kuulma! Pane kirja, mida sa oled majapidajana teinud. Ma ei luba sul enam oma majapidamist juhtida.”  Siis arutles majapidaja endamisi: „Mida ma peaks küll tegema? Mu isand võtab minult majapidajaameti ära. Maad kaevata ma ei jaksa ja kerjata on mul häbi.  Ahaa! Ma tean, mida ma teen, et teised mind enda juurde võtaksid, kui mind majapidajaametist lahti lastakse.”  Ta kutsus üksteise järel kohale kõik oma isanda võlglased. Ta ütles esimesele: „Kui palju sa mu isandale võlgned?”  See ütles: „100 batti oliiviõli.” Ta ütles temale: „Võta oma võlakiri, istu maha ja kirjuta kohe 50.”  Järgmisena küsis ta teiselt: „Kui palju sina võlgu oled?” Too vastas: „100 koori nisu.” Ta ütles temale: „Võta oma võlakiri ja kirjuta 80.”  Isand aga kiitis seda majapidajat, olgugi et ebaausat, aruka tegutsemise eest. Selle maailma inimesed on teistega asju ajades arukamad kui valguse lapsed.+  Samuti ütlen ma teile: tehke endale sõpru selle maailma varaga,+ et siis, kui see vara otsa saab, võtaksid need sõbrad teid igavestesse elupaikadesse.+ 10  Kes on ustav väikestes asjades, on ustav ka suurtes, aga kes on ebaaus väikestes asjades, on ebaaus ka suurtes. 11  Kui te pole olnud ustavad selle maailma vara kasutamises, kes usaldab siis teie hoolde tõelisi rikkusi? 12  Kui te pole olnud ustavad võõra vara kasutamises, kes annab siis teile kätte selle, mis on mõeldud teile*?+ 13  Ükski sulane ei saa olla kahe isanda ori, sest ta kas vihkab üht ja armastab teist või hoiab ühe poole ja põlgab teist. Te ei saa olla ühtaegu Jumala ja rikkuse orjad.”+ 14  Kõike seda kuulsid ka variserid, kes raha armastasid, ja nad irvitasid Jeesuse üle.+ 15  Ta ütles neile: „Teie jätate inimestele mulje, et olete õiged,+ aga Jumal teab, mis on teie südames.+ See, mida inimesed tähtsaks peavad, on Jumala silmis jäle.+ 16  Sellest, mis on kirjas Moosese seaduses ja prohvetiraamatutes, räägiti kuni Johannese ajani. Tema ajast peale kuulutatakse head sõnumit Jumala kuningriigist* ja kõiksugused inimesed pürgivad sinna kõigest väest.+ 17  Pigem kaovad taevas ja maa, kui et ükski tähekriipsuke Moosese seadusest jääb täitumata.+ 18  Igaüks, kes naise endast lahutab ja abiellub teisega, rikub abielu, ja kes abiellub lahutatud naisega, rikub abielu.+ 19  Oli üks rikas mees. Ta riietus purpurisse ja linasesse+ ning elas päevast päeva lõbusat ja luksuslikku elu. 20  Tema värava juurde toodi tavaliselt üks kerjus nimega Laatsarus. See oli täis haavandeid 21  ja soovis täita kõhtu palukestega, mis rikka mehe laualt pudenesid. Koeradki käisid tema haavandeid lakkumas. 22  Mõne aja pärast kerjus suri ja inglid kandsid ta Aabrahami kõrvale. Ka rikas mees suri ja maeti. 23  Surmavallas olles ja seal suurt piina tundes tõstis ta oma silmad üles ning nägi Aabrahami kaugel ja Laatsarust tema kõrval. 24  Ta hüüdis: „Isa Aabraham, halasta mu peale ja saada Laatsarus, et ta kastaks oma sõrmeotsa vette ja jahutaks mu keelt, sest ma piinlen selles tulelõõmas!” 25  Aga Aabraham ütles: „Laps, tuleta meelde, et sina said oma eluajal kõik hea kätte, Laatsarus seevastu halva. Nüüd lohutatakse teda siin, kuid sina pead piinlema.+ 26  Pealegi on meie ja teie vahel suur kuristik, nii et need, kes tahavad minna siit üle teie juurde, ei saa seda teha, samuti ei saa keegi sealt tulla üle meie juurde.” 27  Siis rikas mees ütles: „Sellisel juhul ma palun sind, isa, saada ta mu isamajja, 28  sest mul on viis venda. Andku ta neile põhjalikku tunnistust, et nemadki ei satuks sellesse piinapaika.” 29  Ent Aabraham ütles: „Neil on Moosese seadus ja prohvetiraamatud. Võtku nad kuulda neid.”+ 30  Siis ta ütles: „Ei, isa Aabraham, vaid kui keegi surnutest läheks nende juurde, siis nad kahetseksid oma patte.” 31  Aga Aabraham ütles talle: „Kui nad ei võta kuulda Moosese seadust+ ja prohvetiraamatuid, siis ei veenaks neid ka see, kui keegi surnuist üles äratataks.””

Allmärkused

Võib tõlkida ka „mis on teie oma”.
Võib tõlkida ka „kuningavalitsusest”.

Kommentaarid

majapidaja. Võib tõlkida ka „majapidamise juhataja”. Kreeka sõnaga oikonómos mõeldakse teenijat, kes on pandud teiste teenijate üle. Vanal ajal juhtis isanda majapidamist tihti mõni ustav ori. See oli väga vastutusrikas amet. Aabrahamil oli selline sulane, „kes kandis hoolt kõige eest, mis tal oli”. (1Mo 24:2.) Samasugune amet oli ka Joosepil. (1Mo 39:4.) Jeesuse toodud näites on sõna „majapidaja” ainsuses, kuid see ei tähista tingimata ühte konkreetset inimest. Piiblis on näiteid selle kohta, et mõnest inimgrupist räägitakse ainsuses. Näiteks ütles Jehoova Iisraeli rahvale: „Teie olete minu tunnistajad [mitmuses], ... minu teenija [ainsuses], kelle ma olen valinud.” (Jes 43:10.) Ka siin näites mõeldakse majapidaja all rühma inimesi. Paralleeljutustuses tekstis Mt 24:45 on seda majapidajat nimetatud ustavaks ja arukaks orjaks.

majapidaja. Võib tõlkida ka „majapidamise juhataja”. (Vt Lu 12:42 kommentaari.)

batti. Kr bátos. Mõnede õpetlaste meelest on see mõõtühik võrdne heebrea batiga. On leitud anumate tükke, millele on vanaheebrea tähtedega kirjutatud „batt”, ja nende põhjal arvatakse, et batt oli umbes 22 liitrit. 100 batti oli seega 2200 liitrit. (Vt „Sõnaseletusi” ja lisa B14.)

batti. Kr bátos. Mõnede õpetlaste meelest on see mõõtühik võrdne heebrea batiga. On leitud anumate tükke, millele on vanaheebrea tähtedega kirjutatud „batt”, ja nende põhjal arvatakse, et batt oli umbes 22 liitrit. 100 batti oli seega 2200 liitrit. (Vt „Sõnaseletusi” ja lisa B14.)

koori. Kr kóros. Mõnede õpetlaste meelest on see mõõtühik võrdne heebrea kooriga, mis oli kümme batti. Üks batt oli umbes 22 liitrit, seega üks koor oli 220 liitrit ja 100 koori 22 000 liitrit ehk 17 tonni. (Vt Lu 16:6 kommentaari, „Sõnaseletusi”, märksõnad „Batt”, „Koor” ja lisa B14.)

arukas. Vastav kreeka sõna tähendab arusaamisvõimet, mida täiendavad ettenägelikkus, vahetegemisoskus, kaalutlevus ja praktiline tarkus. Sama kreeka sõna esineb tekstides Mt 7:24 ja 25:2, 4, 8, 9. Septuaginta kasutab seda sõna salmides 1Mo 41:33, 39 Joosepi kohta.

arukas. Kreeka omadussõna phrónimos tähendab arusaamisvõimet, mida täiendavad ettenägelikkus, vahetegemisoskus, kaalutlevus ja praktiline tarkus. Luukas kasutab samatüvelist sõna tekstis Lu 16:8, kus see on tõlgitud vastega „arukamad”. Kreeka sõna phrónimos esineb ka tekstides Mt 7:24; 25:2, 4, 8, 9. Septuaginta kasutab seda sõna salmides 1Mo 41:33, 39 Joosepi kohta.

aruka tegutsemise. Selles fraasis on kreeka sõna phronímos. Samatüveline kreeka omadussõna esineb selles salmis ja tekstides Mt 7:24; 24:45; 25:2; Lu 12:42. (Vt Mt 24:45 ja Lu 12:42 kommentaari.)

Selle maailma. Selles fraasis on kreeka sõna aión, mille põhitähendus on „ajastu”. Sellega mõeldakse ajajärku, mida iseloomustavad teatud tunnused. Selles salmis mõeldakse praegust ebaõiglast maailma ja sellele omast elulaadi. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Ajastu”.)

rikkust. Kreeka sõna mamonás (semiidi päritolu), mille traditsiooniline vaste on „mammon”, võib tõlkida ka „raha”. Siin on „rikkus” isikustatud kui isand või väärjumal, kuid pole tõendeid, et seda sõna oleks kasutatud mõne konkreetse jumaluse nimena.

sõpru. St sõpru taevas, Jehoovat ja Jeesust. Ainult nemad saavad võtta kedagi „igavestesse elupaikadesse”.

selle maailma varaga. Võib tõlkida ka „ebaausa varaga”. Sõna-sõnalt „ülekohtuse mammonaga”. Kreeka sõna mamonás (semiidi päritolu), mille traditsiooniline vaste on „mammon”, võib tõlkida ka „raha” või „rikkus”. (Vt Mt 6:24 kommentaari.) Jeesus nimetas seda vara ebaausaks ilmselt sellepärast, et see on patuste inimeste käsutuses, seda kasutatakse tavaliselt isekatel eesmärkidel ja see on sageli omandatud ebaausal teel. Inimene, kel on palju vara või kes soovib rikkaks saada, võib toimida seadusevastaselt. Vara võib kaotada oma väärtuse ja seega ei peaks selle peale lootma. (1Ti 6:9, 10, 17–19.) Seda tuleks kasutada hoopis selleks, et saada sõbraks Jehoova ja Jeesusega, kes saavad võtta inimese „igavestesse elupaikadesse”.

igavestesse elupaikadesse. Sõna-sõnalt „igavestesse telkidesse”. Siin mõeldakse ilmselt täiuslikku elupaika uues maailmas, kas siis taevases kuningriigis koos Jeesus Kristusega või selle kuningriigi alluvuses maises paradiisis.

ei armasta mind rohkem kui. Sõna-sõnalt „ei vihka”. Piiblis on sõnal „vihkama” mitu tähendusvarjundit. See võib tähendada vaenulikkust, kuritahtlikkust ja soovi kellelegi halba teha. Samuti võib see tähendada tugevat vastumeelsust kellegi või millegi suhtes, nii et inimene ei soovi selle asja või teise inimesega mingit tegemist teha. Sõna „vihkama” võib kanda endas mõtet ka sellest, et kedagi või midagi armastatakse vähem. Näiteks, kui piiblis öeldakse, et Jaakob vihkas Lead ja armastas Raahelit, tähendab see seda, et ta armastas Lead vähem kui Raahelit. (1Mo 29:31, allm; 5Mo 21:15, allm.) Selles tähenduses on seda sõna kasutatud ka muudes muistsetes juudi kirjutistes. Seega ei mõelnud Jeesus, et tema järelkäijad peaksid oma pereliikmeid ja ennast vihkama või põlgama, kuna see oleks läinud vastuollu ülejäänud pühakirjaga. (Vrd Mr 12:29–31; Ef 5:28, 29, 33.)

rikkust. Kreeka sõna mamonás (semiidi päritolu), mille traditsiooniline vaste on „mammon”, võib tõlkida ka „raha”. Siin on „rikkus” isikustatud kui isand või väärjumal, kuid pole tõendeid, et seda sõna oleks kasutatud mõne konkreetse jumaluse nimena.

teenida. Kreeka verb viitab teenimisele orjana, st et kuulutakse vaid ühele isandale. Jeesus tõi siin välja, et kristlane ei saa samal ajal pühenduda jäägitult Jumalale ja olla keskendunud materiaalse vara kogumisele.

vihkab. St ei ole jäägitult pühendunud. (Vt Lu 14:26 kommentaari.)

rikkuse. Vt Mt 6:24 kommentaari.

orjad. Vt Mt 6:24 kommentaari.

nii prohvetiraamatud kui ka Moosese seadus. Niisuguses järjekorras esinevad need sõnad vaid selles salmis. Mujal öeldakse vastupidi: „Moosese seadus ja prohvetiraamatud.” (Mt 5:17; 7:12; 22:40; Lu 16:16.) Põhitähendus on kummalgi juhul sama. (Vt Mt 5:17 kommentaari). Ent selles salmis paistab suurem rõhk olevat pühakirja prohvetlikul küljel. Salmis öeldakse, et ka Moosese seadus on ennustanud, mis toonitab selle raamatu prohvetlikkust.

Sellest, mis on kirjas Moosese seaduses ja prohvetiraamatutes. Sõna-sõnalt „Seadusest ja Prohvetitest”. Moosese seaduse all mõeldakse piibli raamatuid alates 1. Moosese raamatust kuni 5. Moosese raamatuni. Prohvetiraamatute all mõeldakse piibli heebreakeelse osa prohvetlikke kirjutisi. Ent kui Moosese seadust ja prohvetiraamatuid mainitakse üheskoos, võib see viidata tervele piibli heebreakeelsele osale. (Mt 5:17; 7:12; 22:40; vt Mt 11:13 kommentaari.)

pürgivad sinna kõigest väest. Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud verbiga „pürgima”, kannab endas mõtet jõulisest tegutsemisest. Mõne piiblitõlkija arvates on see sõna negatiivses tähenduses ning annab edasi mõtte, et kuningriiki rünnatakse ja püütakse vägivaldselt endale haarata. See, et selles salmis esineb fraas kuulutatakse head sõnumit Jumala kuningriigist, annab aga alust võtta seda sõna positiivses tähenduses kui millegi õhinal taotlemist, innukat otsimist. Need sõnad kirjeldavad ilmselt nende inimeste innukat tegutsemist, kes võtavad kuulda head sõnumit kuningriigist ja kel on tänu sellele lootus saada sellesse kuningavalitsusse.

ükski tähekriipsuke. Mõne heebrea tähe juurde kuulus ka väike kriipsuke, mis eristas ühte tähte teisest. Jeesus rõhutas oma hüperbooliga, et Jumala sõna läheb täide kõige väiksema üksikasjani.

tähekriipsuke. Jeesuse päevil kasutatud tähestikus kuulus mõne heebrea tähe juurde ka väike kriipsuke, mis eristas ühte tähte teisest. Jeesus rõhutas oma hüperbooliga, et Jumala sõna läheb täide kõige väiksema üksikasjani. (Vt Mt 5:18 kommentaari.)

hooruse. Vastav kreeka sõna porneía hõlmab igasuguseid Jumala silmis lubamatuid seksuaalsuhteid. Selle alla käivad abielurikkumine, prostitutsioon, seksuaalsuhted vallaliste vahel, homoseksuaalsed suhted ja ka loomapilastus. (Vt „Sõnaseletusi”.)

abielu rikkuda. Vastav kreeka verb on moicheúo. Tsitaat on võetud tekstidest 2Mo 20:14 ja 5Mo 5:18, kus vastav heebrea verb on naáf. Piiblis mõeldakse abielurikkumise all seda, kui abieluinimene on seksuaalvahekorras kellegagi, kes pole tema abikaasa. (Vrd Mt 5:32 kommentaariga, kus käsitletakse terminit „hoorus”, mis on tõlgitud kreeka sõnast porneía.) Ajal, kui kehtis Moosese seadus, peeti vabatahtlikku seksuaalsuhet mõne teise mehe naise või pruudiga samuti abielurikkumiseks.

rikub abielu, patustades naise vastu. Jeesus lükkab siin ümber levinud rabiinliku õpetuse, mille kohaselt oli mehel lubatud oma naisest lahutada „ükskõik millisel põhjusel”. (Mt 19:3, 9.) Mõte, et mees võiks abielu rikkudes oma naise vastu patustada, oli enamikule juutidele võõras. Rabid õpetasid, et mehel pole üldse võimalik naisele truudust murda – et ainult naine võib olla truudusetu. Näidates, et mehele kehtivad samad moraalinormid mis tema naisele, tõstis Jeesus naiste eneseväärikust ja staatust ühiskonnas.

hooruse. Vastav kreeka sõna porneía hõlmab igasuguseid Jumala silmis lubamatuid seksuaalsuhteid. Selle alla käivad abielurikkumine, prostitutsioon, seksuaalsuhted vallaliste vahel, homoseksuaalsed suhted ja ka loomapilastus. (Vt „Sõnaseletusi”.)

rikub abielu. Kr moicheúo. Abielurikkumise all mõeldakse seda, kui abieluinimene on seksuaalvahekorras kellegagi, kes pole tema abikaasa. (Vrd Mt 5:32 kommentaariga, kus käsitletakse terminit „hoorus”, mis on tõlgitud kreeka sõnast porneía.) Ajal, kui kehtis Moosese seadus, peeti seksuaalsuhet mõne teise mehe naise või pruudiga samuti abielurikkumiseks. (Vt Mt 5:27 ja Mr 10:11 kommentaari.)

lahutatud naisega. St naisega, kes on lahutatud muul põhjusel kui hooruse pärast. (Vt Mt 5:32 kommentaari.)

need, kes mõistavad, et nad vajavad Jumala juhatust. Võib tõlkida ka „need, kes kerjavad Jumalalt vaimu”, „need, kes tajuvad oma vaimset nälga”. Kreeka väljend, mis on antud edasi vastega „need, kes mõistavad”, tähendab sõna-sõnalt „need, kes on vaesed (abivajajad; hädalised; kerjused)”. Selles kirjakohas on seda väljendit kasutatud nende kohta, kes teavad, et nad midagi hädasti vajavad. Sama fraas on salmides Lu 16:20, 22 tõlgitud vastega „kerjus” ja see käib Laatsaruse kohta. Kreeka väljend, mida mõned tõlkijad annavad edasi vastega „vaimust vaesed”, kannab endas mõtet inimestest, kes on teravalt teadlikud oma vaimsest vaesusest ja sellest, et nad vajavad Jumalat. (Vt Lu 6:20 kommentaari.)

kerjus. Võib tõlkida ka „vaene”. Vastav kreeka sõna võib tähendada kedagi, kes on äärmiselt vaene. Selle sõna kasutamine näitab, kui suur kontrast oli kerjuse ja rikka mehe vahel. See sõna esineb piltlikus tähenduses tekstis Mt 5:3 fraasis „need, kes mõistavad, et nad vajavad Jumala juhatust”, sõna-sõnalt „need, kes on vaesed (abivajajad; hädalised; kerjused) vaimu poolest”. See kannab endas mõtet inimestest, kes on teravalt teadlikud oma vaimsest vaesusest ja sellest, et nad vajavad Jumalat. (Vt Mt 5:3 kommentaari.)

Laatsarus. Ilmselt tuleneb heebrea nimest Eleasar, mis tähendab „Jumal on aidanud”.

Ärge andke seda, mis on püha, koertele ja ärge visake pärleid sigade ette. Moosese seaduse järgi olid sead ja koerad ebapuhtad loomad. (3Mo 11:7, 27.) Koertele tohtis visata sellise looma liha, kelle metsloom oli maha murdnud. (2Mo 22:31.) Juudi pärimus aga keelas anda koertele niinimetatud püha liha, st loomohvrite liha. Tekstis Mt 7:6 kasutatakse väljendeid „koerad” ja „sead” piltlikult inimeste kohta, kes ei hinda vaimseid väärtusi. Sead ei pea pärleid millekski ja võivad isegi rünnata seda, kes neile pärleid annab. Niisamuti ei väärtusta osad inimesed vaimseid tõepärleid ja võivad kohelda halvasti seda, kes neid pakub.

laste leib ... kutsikatele. Kuna Moosese seaduse järgi olid koerad ebapuhtad loomad, on pühakirjas sellel sõnal sageli halvustav tähendus. (3Mo 11:27; Mt 7:6; Flp 3:2, allm; Ilm 22:15, allm.) Kuid nii Markuse (7:27) kui ka Matteuse ülestähenduses Jeesuse vestlusest on kasutatud deminutiivi ehk vähendussõna, mis tähendab kutsikat või lemmikloomana peetavat koera ning pehmendab Jeesuse võrdlust. Võib-olla viitas Jeesus lemmikloomadele, keda mittejuudid pidasid. Võrreldes iisraellasi lastega ja mittejuute kutsikatega, tahtis Jeesus ilmselt näidata tähtsusjärjekorda. Kui majas olid nii lapsed kui ka koerad, toideti kõigepealt lapsi.

Koeradki. Moosese seaduse järgi olid koerad ebapuhtad loomad. (3Mo 11:27.) Ilmselt lakkusid kerjuse haavandeid hulkuvad koerad. Piibli heebreakeelses osas on sõnal „koer” sageli halvustav tähendus. (5Mo 23:18, allm; 1Sa 17:43; 24:14; 2Sa 9:8; 2Ku 8:13; Õp 26:11.) Tekstis Mt 7:6 kasutatakse väljendit „koerad” piltlikult inimeste kohta, kes ei hinda vaimseid väärtusi. Kuna koerad olid juutide silmis ebapuhtad loomad, mistõttu on sel sõnal piiblis negatiivne tähendus, näitab nende mainimine selles mõistujutus Laatsaruse äärmiselt alandavat olukorda. (Vt Mt 7:6 ja 15:26 kommentaari.)

Isa kõrval. Sõna-sõnalt „Isa rüpes”. Sellega mõeldakse erilist soosingut ja lähedast sõprust. See piltlik väljend tulenes tavast söömise ajal laua ümber külitada, nõjatudes taga oleva hea sõbra rinnale. (Joh 13:23–25.) Seega, siin salmis antakse mõista, et Jeesus on Jehoova kõige lähedasem sõber, kes teab kõige paremini, milline Jehoova on. (Mt 11:27.)

Aabrahami kõrvale. Sõna-sõnalt „Aabrahami rüppe”. See koht tähendas erilist soosingut ja lähedast sõprust. (Vt Joh 1:18 kommentaari.) Selle piltliku väljendiga viidatakse tavale söömise ajal laua ümber külitada, nõjatudes taga oleva hea sõbra rinnale. (Joh 13:23–25.)

Aabrahami kõrvale. Sõna-sõnalt „Aabrahami rüppe”. See koht tähendas erilist soosingut ja lähedast sõprust. (Vt Joh 1:18 kommentaari.) Selle piltliku väljendiga viidatakse tavale söömise ajal laua ümber külitada, nõjatudes taga oleva hea sõbra rinnale. (Joh 13:23–25.)

Surmavallas. Kr hádes. Surnud inimeste sümboolne asupaik. (Vt „Sõnaseletusi”.)

tema kõrval. Sõna-sõnalt „tema rüpes”. (Vt Lu 16:22 kommentaari.)

Neil on Moosese seadus ja prohvetiraamatud. Sõna-sõnalt „Neil on Mooses ja Prohvetid”. Igal hingamispäeval loeti sünagoogis Moosese seadust ja prohvetiraamatuid (Ap 15:21), mistõttu nad oleksid pidanud aru saama, et Jeesus on Jumala saadetud messias ja kuningas.

Pildid ja videod

Võlakiri
Võlakiri

Mõistujutus ebaausast majapidajast viitas Jeesus tavale äritehingud kirjalikult talletada. (Lu 16:6, 7.) Pildil on arameakeelne papüürusdokument, mis on pärit umbes aastast 55 m.a.j. See leiti Juuda kõrbest ühest koopast Wadi Murabbaatis. Seal on kirjas võlg ja tagasimaksmise tingimused, milles leppisid kokku Hanini poeg Absalom ja Jehohanani poeg Sakarja. Kui inimesed Jeesuse mõistujuttu kuulasid, võis neile meenuda mõni selline võlakiri.

Purpurvärv
Purpurvärv

Purpurvärvi saadi limustelt nagu Murex trunculus (vasakul) ja Murex brandaris (paremal). Teokarpide pikkus on 5–8 cm. Nende limuste kehas on väike nääre, milles on üksainus tilk vedelikku. See on algul konsistentsilt ja värvuselt kreemjas, kuid kokkupuutel õhu ja valgusega muutub see järk-järgult tumelillaks või purpurpunaseks. Neid molluskeid leidub kogu Vahemere rannikul ja neilt saadava värvi varjund sõltub nende leiukohast. Suuremad teokarbid tehti katki ükshaaval ning kallis vedelik võeti hoolikalt välja. Väiksemad tambiti uhmris puruks. Kuna ühelt limuselt sai vähe värvainet, oli suure hulga purpuri kogumine väga kulukas. Seega oli purpurvärv kallis ning seda värvi riideid kandsid ainult rikkad või kõrge positsiooniga inimesed. (Est 8:15.)