Luuka evangeelium 10:1–42

10  Pärast seda valis Isand välja veel 70 jüngrit ning saatis nad kahekaupa+ enda ees igasse linna ja paika, kuhu ta ka ise kavatses minna.+  Jeesus ütles neile: „Lõikustööd on palju, aga töötegijaid vähe. Seepärast paluge lõikuse isandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele.+  Minge! Ma* saadan teid kui tallesid huntide keskele.+  Ärge võtke kaasa kukrut, toidupauna ega sandaale+ ja ärge teel kedagi tervitage.+  Kuhu majja te sisse astute, seal öelge esmalt: „Rahu sellele majale!”+  Kui seal on rahuarmastaja, siis jääb teie rahu tema peale, aga kui ei ole, pöördub see tagasi teie juurde.  Jääge majja,+ kus on rahuarmastaja, ning sööge ja jooge, mida pakutakse,+ sest töötegija on palka väärt.+ Ärge minge ühest majast teise.  Kui te lähete mõnda linna ja teid võetakse seal vastu, siis sööge, mida teie ette pannakse,  ning tehke selle linna haiged terveks ja öelge: „Jumala kuningriik* on lähedal.”+ 10  Aga kui te lähete mõnda linna ja teid ei võeta seal vastu, siis minge selle peatänavatele ja öelge: 11  „Isegi tolmu, mis teie linnas meie jalgade külge jäi, me pühime maha teile hoiatuseks.+ Ometi teadke, et Jumala kuningriik on lähedal.” 12  Ma ütlen teile: Soodomal on sel päeval kergem kui sellel linnal.+ 13  Häda sulle, Korasin! Häda sulle, Betsaida! Kui Tüüroses ja Siidonis oleksid sündinud need vägevad teod, mis sündisid teis,+ oleksid nad juba ammu kahetsenud, istudes kotiriides ja tuhas.+ 14  Seetõttu on Tüürosel ja Siidonil kohtumõistmise ajal kergem kui teil. 15  Ja sina, Kapernaum,+ kas arvad, et sind ülendatakse taevani? Ei, sa langed surmavallani! 16  Kes kuulab teid, kuulab ka mind.+ Kes põlgab ära teid, põlgab ära ka minu. Ja kes põlgab ära minu, põlgab ära ka tema, kes on mu läkitanud.”+ 17  Kui need 70 jüngrit rõõmsana tagasi tulid, ütlesid nad: „Isand, isegi deemonid alistuvad meile, kui me kasutame sinu nime.”+ 18  Jeesus ütles neile: „Ma nägin, kuidas Saatan nagu välk taevast maha langes.+ 19  Ma* olen andnud teile meelevalla tallata jalge alla madusid ja skorpione+ ning täieliku voli vaenlase üle,+ ja miski ei tee teile kahju. 20  Siiski ärge rõõmustage selle üle, et vaimud teile alistuvad, vaid rõõmustage sellepärast, et teie nimed on taevasse kirja pandud.”+ 21  Selsamal tunnil sai ta püha vaimu mõjul ülirõõmsaks ja ütles: „Ma ülistan sind avalikult, isa, taeva ja maa isand, sest sa oled peitnud kõik selle tarkade ja arukate eest+ ning avaldanud selle lastele. Jah, isa, sa oled arvanud heaks nii teha.+ 22  Mu isa on kõik andnud minu hoolde, ja keegi teine ei tunne poega, kui vaid isa, ja keegi teine ei tunne isa, kui vaid poeg+ ja see, kellele poeg tahab tema kohta teadmisi jagada.”+ 23  Jüngritega omavahel olles ütles ta neile: „Õnnelikud on silmad, mis näevad seda, mida teie näete.+ 24  Ma ütlen teile, et paljud prohvetid ja kuningad on soovinud näha, mida teie näete, kuid pole näinud,+ ning kuulda, mida teie kuulete, kuid pole kuulnud.” 25  Siis* tõusis üks seadusetundja ja küsis Jeesuselt, et teda proovile panna: „Õpetaja, mida mul tuleb teha, et pärida igavene elu?”+ 26  Jeesus ütles talle: „Mis on Moosese seaduses kirjutatud? Kuidas sa aru saad?” 27  See vastas: „„Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kogu südamest ja hingest ning kogu oma jõu ja mõistusega”+ ning „oma ligimest nagu iseennast”.”+ 28  Jeesus ütles talle: „Sa vastasid õigesti, tee nii ja sa saad elu.”+ 29  Aga tahtes õigena paista,+ küsis see mees Jeesuselt: „Kes siis on mu ligimene?” 30  Jeesus vastas: „Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja sattus röövlite kätte. Need riisusid ta paljaks, peksid läbi ning läksid ära, jättes ta poolsurnuna maha. 31  Juhtumisi läks üks preester mööda seda teed alla, ent kui ta seda meest nägi, läks ta teiselt poolt teed temast mööda. 32  Samamoodi üks leviit, kes jõudis alla sellesse paika, nägi teda ja läks temast teiselt poolt teed mööda. 33  Siis jõudis sinna üks samaarlane,+ kes seda teed mööda rändas, ja kui ta meest nägi, hakkas tal temast kahju. 34  Ta astus mehe juurde, sidus tema haavad ning valas nende peale õli ja veini. Siis tõstis ta mehe oma looma selga, viis ühte võõrastemajja ning hoolitses tema eest. 35  Järgmisel päeval võttis ta kaks denaari, andis need võõrastemajapidajale ja ütles: „Kanna tema eest hoolt, ja mis sa üle selle kulutad, tasun ma sulle tagasi tulles.” 36  Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene+ sellele mehele, kes oli sattunud röövlite kätte?” 37  Seadusetundja vastas: „See, kes tema peale halastas.”+ Jeesus ütles talle: „Mine ja tee sina samamoodi.”+ 38  Kui nad teel olid, läks Jeesus ühte külla. Seal võttis teda oma majas külalisena vastu naine nimega Marta.+ 39  Sel naisel oli ka õde, kelle nimi oli Maarja. See istus Isanda jalgade juures ja kuulas, mida ta räägib*. 40  Marta seevastu oli hõivatud paljude toimetustega. Niisiis tuli ta Jeesuse juurde ja ütles: „Isand, kas sa ei hooli sellest, et mu õde on jätnud kõik toimetused minu teha? Ütle talle, et ta mulle appi tuleks.” 41  Isand vastas talle: „Marta, Marta, sa muretsed ja vaevad end paljuga. 42  Vaja on aga vähe või ainult üht.+ Maarja on endale hea osa valinud+ ja seda ei võeta temalt ära.”

Allmärkused

Võib tõlkida ka „Näe! Ma”.
Võib tõlkida ka „kuningavalitsus”.
Võib tõlkida ka „Näe! Ma”.
Võib tõlkida ka „Näe! Siis”.
Võib tõlkida ka „mida ta õpetab”. Sõna-sõnalt „kuulas tema sõna”.

Kommentaarid

Pärast seda. Sündmused tekstis Lu 10:1–18:14 on kirjas ainult Luuka evangeeliumis. Ent mõningatest neis peatükkides käsitletud teemadest rääkisid ka teised evangeeliumikirjutajad ja seda ilmselt seoses Jeesuse varasema teenistusega. Paistab, et sündmused, millest Luukas räägib, leidsid aset 32. aasta sügisel pärast lehtmajadepüha. (Vt lisa A7.) Sel ajal hakkas Jeesus rohkem kuulutama lõuna pool: Jeruusalemmas ja selle ümbruses ning Juudamaal ja Pereas. Selles piirkonnas kuulutas ta oma maise elu viimased kuus kuud.

veel 70 jüngrit. Siin mõeldakse ilmselt 70 jüngrit lisaks 12 apostlile, kes olid juba ühel varasemal korral kuulutustööks väljaõpet saanud. (Lu 9:1–6.)

70. Mõnes varases käsikirjas on siin „72” ja nii on ka mõnes piiblitõlkes. Kuid paljudes teistes varastes ja usaldusväärsetes käsikirjades on siin „70”. Nii on näiteks järgmistes käsikirjades: Codex Sinaiticus (4. saj), Codex Alexandrinus ja Codex Ephraemi Syri rescriptus (5. saj). Piibliõpetlased on seda selgitanud mitmeti, kuid see väike erinevus ei mõjuta selle loo mõtet. Suur hulk vanu käsikirju ja tõlkeid sisaldavad mõtet, et Jeesus saatis suure rühma jüngreid kahekaupa kuulutama.

sandaale. Tundub, et siin mõeldakse lisapaari, kuna Jeesus ütles: „Ärge võtke kaasa ... sandaale.” Pikale teekonnale minnes oli tavaks võtta kaasa tagavarapaar sandaale, kuna tallad võisid läbi kuluda või rihmad katki minna. Ühel varasemal korral andis Jeesus sarnased juhised ja ütles jüngritele, et nad paneksid sandaalid jalga. (Mr 6:8, 9.) Tekstis Mt 10:9, 10 (P 1997) ütles Jeesus: „Ärge soetage ... jalatseid,” ehk piisas neist, mis neil jalas olid.

kedagi tervitage. Võib tõlkida ka „kedagi tervituseks emmake”. Kreeka sõna aspázomai (tervitama) võib tähendada enamat kui pelgalt teretamist. Sellega võidakse mõelda ka kallistusi ja pikka vestlust, mis leiab aset sõprade kohtumisel. Jeesus ei soovitanud jüngritel olla ebaviisakas. Ta hoopis andis nõu, et nad ei laseks kõrvalistel asjadel oma tähelepanu hajutada, vaid kasutaksid aega targalt. Prohvet Eliisa andis kord sarnase juhtnööri oma teenrile Geehasile. (2Ku 4:29.) Mõlemal juhul oli ülesanne kiireloomuline ja aega ei tohtinud raisata.

rahuarmastaja. Sõna-sõnalt „rahulaps”. See kreekakeelne ütlus sarnaneb heebrea idioomiga, mida kasutati rahumeelse inimese kohta. Selles salmis käib see kellegi kohta, kes soovib saada Jumalaga lepitatud, kuulab head sõnumit rahust ja võtab selle vastu. Seeläbi saavutab ta rahu Jumalaga. (Ap 10:36.)

Ärge minge ühest majast teise. Ühel varasemal korral andis Jeesus sarnased juhised 12 apostlile. (Mt 10:11; Mr 6:10; Lu 9:4.) Nüüd annab ta nõu 70 jüngrile ja ütleb, et nad peatuksid linna jõudes esimeses kohas, kus neile külalislahkust osutatakse. Nad ei pidanud käima ühest majast teise, otsides võõrustajat, kellelt võiks loota mugavamat äraolemist, meelelahutust ja kingitusi. Seda juhtnööri järgides said nad näidata, et kuulutustöö on neile tähtsam kui isiklik heaolu.

on sel päeval kergem. Selles salmis on ilmselt hüperbool, seepärast ei tuleks seda sõna-sõnalt võtta. (Vrd Jeesuse toodud hüperbooliga tekstides Mt 5:18; Lu 16:17; 21:33.) Kui Jeesus ütles, et Soodomal on sel päeval ehk kohtupäeval kergem (Mt 10:15; 11:22, 24; Lu 10:14), ei mõelnud ta, et Soodoma elanikud on kohtupäeval elus. (Vrd Ju 7.) Ta võis sellega lihtsalt rõhutada, kui ükskõiksed ja laiduväärsed olid paljud Korasini, Betsaida ja Kapernauma elanikud. (Lu 10:13–15.) Lisaks oli Soodomaga juhtunu saanud kõnekäänuks ning sageli räägiti sellest seoses Jumala viha ja kohtumõistmisega. (5Mo 29:23; Jes 1:9; Nu 4:6.)

Tüüroses ja Siidonis. Need olid mittejuudi linnad Foiniikias Vahemere rannikul. (Vt lisa B10.)

taevani. Siin kasutatud metafoorina ning viitab väga austatud positsioonile.

surmavallani. Siin kasutatud metafoorina ning viitab Kapernauma väga alandatud positsioonile.

taevani. Vt Mt 11:23 kommentaari.

surmavallani. Vt Mt 11:23 kommentaari.

70. Mõnes varases käsikirjas on siin „72” ja nii on ka mõnes piiblitõlkes. Kuid paljudes teistes varastes ja usaldusväärsetes käsikirjades on siin „70”. Nii on näiteks järgmistes käsikirjades: Codex Sinaiticus (4. saj), Codex Alexandrinus ja Codex Ephraemi Syri rescriptus (5. saj). Piibliõpetlased on seda selgitanud mitmeti, kuid see väike erinevus ei mõjuta selle loo mõtet. Suur hulk vanu käsikirju ja tõlkeid sisaldavad mõtet, et Jeesus saatis suure rühma jüngreid kahekaupa kuulutama.

Ma nägin, kuidas Saatan nagu välk taevast maha langes. Jeesus räägib ilmselt prohvetlikult, otsekui oleks Saatana väljaheitmine taevast juba toimunud. Ilm 12:7–9 kirjeldab taevast sõda ning seostab Saatana väljaheitmise messia kuningriigi sünniga. Jeesus räägib siin Saatana ja deemonite kindlast lüüasaamisest selles tulevases lahingus, sest Jumal oli just andnud neile 70 jüngrile, kes olid kõigest ebatäiuslikud inimesed, väe deemoneid välja ajada. (Lu 10:17.)

madusid ja skorpione. Jeesus räägib selles salmis piltlikult; maod ja skorpionid sümboliseerivad kõike halba. (Vrd Hes 2:6.)

lastele. Võib tõlkida ka „lapselikele”, st alandlikele inimestele, kes on valmis õppima.

lastele. Vt Mt 11:25 kommentaari.

mõistuse. Intellekt, arusaamisvõime. Et Jumalat tundma õppida ja üha enam armastada, tuleb kasutada mõistust. (Joh 17:3; Ro 12:1.) Kirjakohas 5Mo 6:5, kust see tsitaat on pärit, on heebreakeelses algtekstis kolm mõistet: süda, hing ja jõud. Kuid Markuse evangeeliumis, mis on kirjutatud kreeka keeles, nimetatakse nelja: südant, hinge, mõistust ja jõudu. Põhjusi selleks võib olla mitu. Sõna „mõistus” võib olla lisatud selleks, et anda edasi osalt kattuvate heebrea mõistete kogu tähendust. Vanaheebrea keeles polnud eraldi sõna mõistuse kohta, vaid seda mõtet kätkes tihti mõiste „süda”, mis piltlikus tähenduses kasutatuna tähendab seesmist inimest tervikuna: tema mõtteid, tundeid, hoiakuid, ajendeid. (5Mo 29:4; L 26:2; 64:6; vt selle salmi kommentaari südamest.) Seetõttu on heebrea sõna, mille vaste on „süda”, tõlgitud Septuagintas tihti kreeka sõnaga, mille vaste on „mõistus”. (1Mo 8:21; 17:17; Õp 2:10; Jes 14:13.) Fakt, et Markus kasutab siin sõna „mõistus”, võib osutada ka sellele, et heebrea sõna, mis tähendab jõudu, ja kreeka sõna, mis tähendab mõistust, on osalt kattuva tähendusega. (Vrd tekstiga Mt 22:37, kus on sõna „mõistus”, mitte „jõud”.) Sõnade tähendusväljade osaline kattumine aitab ehk selgitada, miks kirjatundja kasutas Jeesusele vastates sõna „arusaamine”. (Mr 12:33, allm.) Samuti võib see selgitada, miks evangeeliumikirjutajad ei kasuta teksti 5Mo 6:5 tsiteerides täpselt samu mõisteid, mis on heebrea keeles. (Vt selle salmi kommentaari jõuga ning Mt 22:37 ja Lu 10:27 kommentaari.)

jõuga. Nagu selgitatakse selle salmi kommentaaris mõistuse, on kirjakohas 5Mo 6:5, kust see tsitaat on pärit, heebreakeelses algtekstis kolm mõistet: süda, hing ja jõud. Heebrea sõna, mis on tõlgitud vastega „jõud”, võib tähendada nii keha- kui ka vaimujõudu. See võib olla üks põhjus, miks piibli kreekakeelses osas on teksti 5Mo 6:5 tsiteerides nimetatud ka mõistust. Samuti võib see selgitada, miks tekstis Mt 22:37 on samas tsitaadis sõna „mõistus”, mitte „jõud”. Igal juhul kui kirjatundja tsiteerib sedasama heebrea teksti, mainib ta Lu 10:27 järgi (mis kirjutati kreeka keeles) nii südant, hinge, jõudu kui ka mõistust. Sellest võib järeldada, et Jeesuse ajal oli tavaline, et heebreakeelses algtekstis olevad kolm mõistet anti kreeka keeles edasi nelja mõistega.

ligimest. Võib tõlkida ka „kaasinimest”, sõna-sõnalt „lähedast”, „naabrit”. Ligimesed pole lihtsalt läheduses elavad inimesed, vaid kõik, kellega kokku puututakse. (Lu 10:29–37; Ro 13:8–10; vt Mt 5:43 kommentaari.)

Jehoovat. Kirjakohas 5Mo 6:5, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja heebrea konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

südamest ... hingest ... jõu ja mõistusega. Seadusetundja tsiteerib teksti 5Mo 6:5, kus heebreakeelses algtekstis on kolm mõistet: süda, hing ja jõud. Kuid kreekakeelse Luuka evangeeliumi järgi nimetab ta nelja: südant, hinge, jõudu ja mõistust. Sellest võib järeldada, et Jeesuse ajal oli tavaline, et heebreakeelses algtekstis olevad kolm mõistet anti kreeka keeles edasi nelja mõistega. (Vt Mr 12:30 kommentaare, kust saab üksikasjalikumat infot.)

kogu ... hingest. Võib tõlkida ka „kogu oma olemusega”, „kogu oma eluga”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

oma ligimest. Vt Mt 22:39 kommentaari.

üks samaarlane. Juudid suhtusid üldiselt samaarlastesse üleolevalt ega teinud nendega mingit tegemist. (Joh 4:9.) Mõned juudid koguni väljendasid sõnaga „samaarlane” põlgust ja halvakspanu. (Joh 8:48.) Mišnas tsiteeritakse üht rabi, kes ütles: „See, kes sööb samaarlaste leiba, on nagu sealihasööja.” (Šebiit 8:10.) Paljud juudid ei uskunud samaarlase antud tunnistust ega lasknud ühelgi samaarlasel end teenindada. Teades juutide põlglikku suhtumist samaarlastesse, oli Jeesuse mõistujutt halastajast samaarlasest väga õpetlik.

sidus tema haavad ning valas nende peale õli ja veini. Arst Luukas paneb siin hoolega kirja Jeesuse mõistujutu, kirjeldades haavade eest hoolitsemist nõnda, nagu oli tollal tavaks. Haavade ravimiseks kasutati koduste vahenditena harilikult nii õli kui ka veini. Õli kasutati vahel haavade pehmendamiseks (vrd Jes 1:6) ning veinil on mingil määral antiseptiline ja desinfitseeriv toime. Luukas mainib veel, et haavad seoti, et nende olukord hullemaks ei läheks.

võõrastemajja. Kreeka sõna tähendab sõna-sõnalt „koht, kus kõiki vastu võetakse”. Rännumehed koos oma loomadega võisid sellistes kohtades öömaja leida. Võõrastemajapidaja pakkus teelistele toidupoolist ja muud hädavajalikku ning võis tasu eest ka kellegi eest hoolitseda.

denaari. Vt „Sõnaseletusi” ja lisa B14.

See, kes tema peale halastas. Arvatavasti ei tahtnud seadusetundjal sõna „samaarlane” üle huulte tulla. Oli see nii või ei, tema vastus koos Jeesuse sõnadega toob selgelt välja mõistujutu iva: tõeline ligimene on see, kes teiste peale halastab.

ühte külla. Ilmselt Betaaniasse, mis asus Õlimäe idakagunõlval 3 km kaugusel Jeruusalemmast. (Vt Joh 11:18 kommentaari.) Betaanias elasid Marta, Maarja ja Laatsarus. Nii nagu Kapernaum oli Jeesuse kodu Galileas (Mr 2:1), võis Betaania olla tema kodu Juudamaal.

Marta. Siin öeldakse, et ainult Marta võttis Jeesuse oma majas külalisena vastu. Marta oli üldiselt see, kes tegutses (Lu 10:40; Joh 11:20), ja sellest võib järeldada, et ta oli Maarjast vanem. (Lu 10:39.)

umbes kolme kilomeetri. Sõna-sõnalt „umbes 15 staadioni”. Üks staadion (kr stádion) oli 185 m ehk 1/8 Rooma miili. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Miil” ja lisa B14.)

Vaja on aga vähe või ainult üht. Mõnes vanas käsikirjas on lühem versioon, mida võib tõlkida sõnadega „vaja on vaid üht”. Nii on see ka mõnes piiblitõlkes. Siiski on usaldusväärseid käsikirju, mis annavad põhjuse eelistada pikemat versiooni. Ükskõik kumba käsikirjateksti aluseks võtta, on Jeesuse nõuande mõte sama: nimelt, et vaimsed asjad tuleks panna esikohale. Jeesus kiidab Maarjat selle eest, et see „on endale hea osa valinud”, pidades vaimseid asju kõige tähtsamaks.

hea osa. Võib tõlkida ka „parima osa”. Kreeka sõna merís (osa) on Septuagintas kasutatud tähistamaks toiduportsjonit (1Mo 43:34; 5Mo 18:8); samuti on selle sõnaga tähistatud vaimseid asju (L 16:5; 119:57). Maarja puhul hõlmas „hea osa” Jeesuse kuulamist ja temalt õppimist.

Pildid ja videod

Hunt
Hunt

Hundid (Canis lupus) on kiskjad, kes tegutsevad peamiselt pimedal ajal. (Hab 1:8.) Nad on raevukad, julged ja aplad loomad, kes murravad tihtilugu maha rohkem lambaid, kui nad ära süüa või vedada jaksavad. Piiblis on loomi ja neile iseloomulikke tunnusjooni või käitumist kasutatud sageli piltlikult, kusjuures esile on tõstetud nii nende häid kui ka halbu külgi. Näiteks Jaakob ennustas surivoodil, et Benjamini suguharu võitleb otsekui hunt. (1Mo 49:27.) Enamikul juhtudel aga on hundiga kujutatud negatiivseid omadusi, nagu õelust, julmust, ahnust ja salakavalust. Huntidega võrreldakse näiteks valeprohveteid (Mt 7:15), kristliku teenistuse ägedaid vastaseid (Mt 10:16; Lu 10:3) ja valeõpetajaid, kes ohustavad kogudust seestpoolt (Ap 20:29, 30). Karjased teadsid hästi, millist ohtu kujutavad endast hundid. Jeesus rääkis palgatöölisest, kes „jätab hunti nähes lambad maha ja põgeneb”. Vastupidi palgatöölisele, kes ei hooli lammastest, on Jeesus hea karjane, kes andis oma elu lammaste eest. (Joh 10:11–13.)

Kepp ja toidupaun
Kepp ja toidupaun

Muistsed heebrealased kasutasid keppi mitmel otstarbel. Näiteks sai kepile toetuda (2Mo 12:11; Sak 8:4; Heb 11:21), sellega sai end kaitsta (2Sa 23:21), seda kasutati viljapeksuks (Jes 28:27) ja oliivide mahatagumiseks õlipuudelt (5Mo 24:20; Jes 24:13). Toidupaunaks oli harilikult nahast kott, mida kanti üle õla, ning seda kasutasid rännumehed, karjased, põllumehed ja teisedki. Sellesse võidi panna ka riideid ja muid asju. Kui Jeesus läkitas apostlid kuulutustööretkele, andis ta neile juhised ka kepi ja toidupauna kohta. Ta ütles, et nad läheks sellega, mis neil parasjagu on, ega hakkaks mingit lisavarustust hankima, sest Jehoova hoolitseb nende eest. (Vt Lu 9:3 ja 10:4 kommentaari selle kohta, mis oli Jeesuse juhendite iva.)

Kapernaum, Korasin ja Betsaida
Kapernaum, Korasin ja Betsaida

Videos näidatakse panoraamfotot, mis on tehtud Oofiri vaateplatvormilt Galilea mere kirderanniku lähedal. Korasin (2) asus kõigest u 3 km kaugusel muistse Kapernauma (1) oletatavast asupaigast. Kapernaum oli ilmselt Jeesuse koduks rohkem kui kahe aasta vältel, kui ta Galileas ulatuslikult tegutses. Peetrus ja Andreas elasid Kapernaumas ja Matteuse tollihoone asus samuti seal või kusagil sealkandis. (Mr 1:21, 29; 2:1, 13, 14; 3:16; Lu 4:31, 38.) Peetrus, Andreas ja Filippus olid pärit Kapernauma lähedal asuvast Betsaida linnast (3). (Joh 1:44.) Neis kolmes linnas või nende ümbruskonnas tegi Jeesus palju imesid. (Vt lisa A7-D kaarti 3B ja lisa A7-E kaarti 4.)

Tee Jeruusalemmast Jeerikosse
Tee Jeruusalemmast Jeerikosse

Selles lühivideos näidatud tee (1) kulgeb ilmselt üsna sama rada nagu muistne tee Jeruusalemma ja Jeeriko vahel. See käänuline tee oli üle 20 km pikk ja kulges Jeruusalemmast väljudes järsult allamäge, sest Jeruusalemm asus Jeerikost tuhatkond meetrit kõrgemal. Röövkallaletungid olid selles metsikus ja üksildases paigas sedavõrd sagedased, et teeliste kaitsmiseks paigutati sinna garnison. Roomaaegne Jeeriko (2) asus kohas, kus tee Juuda kõrbest välja tuli. Vanem Jeeriko (3) asus sellest vaid umbes 2 km kaugusel.

Oliiviõli
Oliiviõli

Juba ammustest aegadest on Vahemeremaades kasutatud igapäevaelus oliiviõli. Seda kasutati toidu tegemiseks, ravimiseks, lambiõliks ning lisati ka kosmeetikatoodetesse ja lõhnaõlidesse. Küpse oliivi viljaliha õlisisaldus on 20–30 protsenti. Kõige paremat oliiviõli saadi küpseid oliive uhmris tampides. Just sellist õli kasutati telkpühamu lampides. (2Mo 27:20, 21.) Suuremas koguses oliivide pressimiseks kasutati õliveskit, kus oliivid suure veskikivi all purustati (1). Järgmiseks pandi need purustatud oliivid kas kotti või punutud mattidele, mis laoti üksteise peale ja mis omakorda pandi raskustega tala alla (2). Niimoodi pressiti oliividest välja vee ja õli segu. Kui õli oli anuma pinnale tõusnud, oli seda lihtne kokku koguda (3). Kui Jeesus tõi näite halastajast samaarlasest, rääkis ta sellest, kuidas oliiviõli kasutati meditsiinilisel eesmärgil. (Lu 10:34.) Kui Jaakobus rääkis sellest, kuidas kogudusevanemad saavad aidata kedagi, kes on usulises mõttes haige, tõi ta samuti näite õlist. Kogudusevanemate nõuanded ja „usus esitatud palve” võib inimest lohutada ja aidata tal Jehoovaga suhted jälle korda saada. (Jk 5:14, 15.)