Pärast seda. Sündmused tekstis Lu 10:1–18:14 on kirjas ainult Luuka evangeeliumis. Ent mõningatest neis peatükkides käsitletud teemadest rääkisid ka teised evangeeliumikirjutajad ja seda ilmselt seoses Jeesuse varasema teenistusega. Paistab, et sündmused, millest Luukas räägib, leidsid aset 32. aasta sügisel pärast lehtmajadepüha. (Vt lisa A7.) Sel ajal hakkas Jeesus rohkem kuulutama lõuna pool: Jeruusalemmas ja selle ümbruses ning Juudamaal ja Pereas. Selles piirkonnas kuulutas ta oma maise elu viimased kuus kuud.

veel 70 jüngrit. Siin mõeldakse ilmselt 70 jüngrit lisaks 12 apostlile, kes olid juba ühel varasemal korral kuulutustööks väljaõpet saanud. (Lu 9:1–6.)

70. Mõnes varases käsikirjas on siin „72” ja nii on ka mõnes piiblitõlkes. Kuid paljudes teistes varastes ja usaldusväärsetes käsikirjades on siin „70”. Nii on näiteks järgmistes käsikirjades: Codex Sinaiticus (4. saj), Codex Alexandrinus ja Codex Ephraemi Syri rescriptus (5. saj). Piibliõpetlased on seda selgitanud mitmeti, kuid see väike erinevus ei mõjuta selle loo mõtet. Suur hulk vanu käsikirju ja tõlkeid sisaldavad mõtet, et Jeesus saatis suure rühma jüngreid kahekaupa kuulutama.

sandaale. Tundub, et siin mõeldakse lisapaari, kuna Jeesus ütles: „Ärge võtke kaasa ... sandaale.” Pikale teekonnale minnes oli tavaks võtta kaasa tagavarapaar sandaale, kuna tallad võisid läbi kuluda või rihmad katki minna. Ühel varasemal korral andis Jeesus sarnased juhised ja ütles jüngritele, et nad paneksid sandaalid jalga. (Mr 6:8, 9.) Tekstis Mt 10:9, 10 (P 1997) ütles Jeesus: „Ärge soetage ... jalatseid,” ehk piisas neist, mis neil jalas olid.

kedagi tervitage. Võib tõlkida ka „kedagi tervituseks emmake”. Kreeka sõna aspázomai (tervitama) võib tähendada enamat kui pelgalt teretamist. Sellega võidakse mõelda ka kallistusi ja pikka vestlust, mis leiab aset sõprade kohtumisel. Jeesus ei soovitanud jüngritel olla ebaviisakas. Ta hoopis andis nõu, et nad ei laseks kõrvalistel asjadel oma tähelepanu hajutada, vaid kasutaksid aega targalt. Prohvet Eliisa andis kord sarnase juhtnööri oma teenrile Geehasile. (2Ku 4:29.) Mõlemal juhul oli ülesanne kiireloomuline ja aega ei tohtinud raisata.

rahuarmastaja. Sõna-sõnalt „rahulaps”. See kreekakeelne ütlus sarnaneb heebrea idioomiga, mida kasutati rahumeelse inimese kohta. Selles salmis käib see kellegi kohta, kes soovib saada Jumalaga lepitatud, kuulab head sõnumit rahust ja võtab selle vastu. Seeläbi saavutab ta rahu Jumalaga. (Ap 10:36.)

Ärge minge ühest majast teise. Ühel varasemal korral andis Jeesus sarnased juhised 12 apostlile. (Mt 10:11; Mr 6:10; Lu 9:4.) Nüüd annab ta nõu 70 jüngrile ja ütleb, et nad peatuksid linna jõudes esimeses kohas, kus neile külalislahkust osutatakse. Nad ei pidanud käima ühest majast teise, otsides võõrustajat, kellelt võiks loota mugavamat äraolemist, meelelahutust ja kingitusi. Seda juhtnööri järgides said nad näidata, et kuulutustöö on neile tähtsam kui isiklik heaolu.

on sel päeval kergem. Selles salmis on ilmselt hüperbool, seepärast ei tuleks seda sõna-sõnalt võtta. (Vrd Jeesuse toodud hüperbooliga tekstides Mt 5:18; Lu 16:17; 21:33.) Kui Jeesus ütles, et Soodomal on sel päeval ehk kohtupäeval kergem (Mt 10:15; 11:22, 24; Lu 10:14), ei mõelnud ta, et Soodoma elanikud on kohtupäeval elus. (Vrd Ju 7.) Ta võis sellega lihtsalt rõhutada, kui ükskõiksed ja laiduväärsed olid paljud Korasini, Betsaida ja Kapernauma elanikud. (Lu 10:13–15.) Lisaks oli Soodomaga juhtunu saanud kõnekäänuks ning sageli räägiti sellest seoses Jumala viha ja kohtumõistmisega. (5Mo 29:23; Jes 1:9; Nu 4:6.)

Tüüroses ja Siidonis. Need olid mittejuudi linnad Foiniikias Vahemere rannikul. (Vt lisa B10.)

taevani. Siin kasutatud metafoorina ning viitab väga austatud positsioonile.

surmavallani. Siin kasutatud metafoorina ning viitab Kapernauma väga alandatud positsioonile.

taevani. Vt Mt 11:23 kommentaari.

surmavallani. Vt Mt 11:23 kommentaari.

70. Mõnes varases käsikirjas on siin „72” ja nii on ka mõnes piiblitõlkes. Kuid paljudes teistes varastes ja usaldusväärsetes käsikirjades on siin „70”. Nii on näiteks järgmistes käsikirjades: Codex Sinaiticus (4. saj), Codex Alexandrinus ja Codex Ephraemi Syri rescriptus (5. saj). Piibliõpetlased on seda selgitanud mitmeti, kuid see väike erinevus ei mõjuta selle loo mõtet. Suur hulk vanu käsikirju ja tõlkeid sisaldavad mõtet, et Jeesus saatis suure rühma jüngreid kahekaupa kuulutama.

70. Vt Lu 10:1 kommentaari.

Ma nägin, kuidas Saatan nagu välk taevast maha langes. Jeesus räägib ilmselt prohvetlikult, otsekui oleks Saatana väljaheitmine taevast juba toimunud. Ilm 12:7–9 kirjeldab taevast sõda ning seostab Saatana väljaheitmise messia kuningriigi sünniga. Jeesus räägib siin Saatana ja deemonite kindlast lüüasaamisest selles tulevases lahingus, sest Jumal oli just andnud neile 70 jüngrile, kes olid kõigest ebatäiuslikud inimesed, väe deemoneid välja ajada. (Lu 10:17.)

madusid ja skorpione. Jeesus räägib selles salmis piltlikult; maod ja skorpionid sümboliseerivad kõike halba. (Vrd Hes 2:6.)

lastele. Võib tõlkida ka „lapselikele”, st alandlikele inimestele, kes on valmis õppima.

lastele. Vt Mt 11:25 kommentaari.

mõistuse. Intellekt, arusaamisvõime. Et Jumalat tundma õppida ja üha enam armastada, tuleb kasutada mõistust. (Joh 17:3; Ro 12:1.) Kirjakohas 5Mo 6:5, kust see tsitaat on pärit, on heebreakeelses algtekstis kolm mõistet: süda, hing ja jõud. Kuid Markuse evangeeliumis, mis on kirjutatud kreeka keeles, nimetatakse nelja: südant, hinge, mõistust ja jõudu. Põhjusi selleks võib olla mitu. Sõna „mõistus” võib olla lisatud selleks, et anda edasi osalt kattuvate heebrea mõistete kogu tähendust. Vanaheebrea keeles polnud eraldi sõna mõistuse kohta, vaid seda mõtet kätkes tihti mõiste „süda”, mis piltlikus tähenduses kasutatuna tähendab seesmist inimest tervikuna: tema mõtteid, tundeid, hoiakuid, ajendeid. (5Mo 29:4; L 26:2; 64:6; vt selle salmi kommentaari südamest.) Seetõttu on heebrea sõna, mille vaste on „süda”, tõlgitud Septuagintas tihti kreeka sõnaga, mille vaste on „mõistus”. (1Mo 8:21; 17:17; Õp 2:10; Jes 14:13.) Fakt, et Markus kasutab siin sõna „mõistus”, võib osutada ka sellele, et heebrea sõna, mis tähendab jõudu, ja kreeka sõna, mis tähendab mõistust, on osalt kattuva tähendusega. (Vrd tekstiga Mt 22:37, kus on sõna „mõistus”, mitte „jõud”.) Sõnade tähendusväljade osaline kattumine aitab ehk selgitada, miks kirjatundja kasutas Jeesusele vastates sõna „arusaamine”. (Mr 12:33, allm.) Samuti võib see selgitada, miks evangeeliumikirjutajad ei kasuta teksti 5Mo 6:5 tsiteerides täpselt samu mõisteid, mis on heebrea keeles. (Vt selle salmi kommentaari jõuga ning Mt 22:37 ja Lu 10:27 kommentaari.)

jõuga. Nagu selgitatakse selle salmi kommentaaris mõistuse, on kirjakohas 5Mo 6:5, kust see tsitaat on pärit, heebreakeelses algtekstis kolm mõistet: süda, hing ja jõud. Heebrea sõna, mis on tõlgitud vastega „jõud”, võib tähendada nii keha- kui ka vaimujõudu. See võib olla üks põhjus, miks piibli kreekakeelses osas on teksti 5Mo 6:5 tsiteerides nimetatud ka mõistust. Samuti võib see selgitada, miks tekstis Mt 22:37 on samas tsitaadis sõna „mõistus”, mitte „jõud”. Igal juhul kui kirjatundja tsiteerib sedasama heebrea teksti, mainib ta Lu 10:27 järgi (mis kirjutati kreeka keeles) nii südant, hinge, jõudu kui ka mõistust. Sellest võib järeldada, et Jeesuse ajal oli tavaline, et heebreakeelses algtekstis olevad kolm mõistet anti kreeka keeles edasi nelja mõistega.

ligimest. Võib tõlkida ka „kaasinimest”, sõna-sõnalt „lähedast”, „naabrit”. Ligimesed pole lihtsalt läheduses elavad inimesed, vaid kõik, kellega kokku puututakse. (Lu 10:29–37; Ro 13:8–10; vt Mt 5:43 kommentaari.)

Jehoovat. Kirjakohas 5Mo 6:5, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja heebrea konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)

südamest ... hingest ... jõu ja mõistusega. Seadusetundja tsiteerib teksti 5Mo 6:5, kus heebreakeelses algtekstis on kolm mõistet: süda, hing ja jõud. Kuid kreekakeelse Luuka evangeeliumi järgi nimetab ta nelja: südant, hinge, jõudu ja mõistust. Sellest võib järeldada, et Jeesuse ajal oli tavaline, et heebreakeelses algtekstis olevad kolm mõistet anti kreeka keeles edasi nelja mõistega. (Vt Mr 12:30 kommentaare, kust saab üksikasjalikumat infot.)

kogu ... hingest. Võib tõlkida ka „kogu oma olemusega”, „kogu oma eluga”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

oma ligimest. Vt Mt 22:39 kommentaari.

üks samaarlane. Juudid suhtusid üldiselt samaarlastesse üleolevalt ega teinud nendega mingit tegemist. (Joh 4:9.) Mõned juudid koguni väljendasid sõnaga „samaarlane” põlgust ja halvakspanu. (Joh 8:48.) Mišnas tsiteeritakse üht rabi, kes ütles: „See, kes sööb samaarlaste leiba, on nagu sealihasööja.” (Šebiit 8:10.) Paljud juudid ei uskunud samaarlase antud tunnistust ega lasknud ühelgi samaarlasel end teenindada. Teades juutide põlglikku suhtumist samaarlastesse, oli Jeesuse mõistujutt halastajast samaarlasest väga õpetlik.

sidus tema haavad ning valas nende peale õli ja veini. Arst Luukas paneb siin hoolega kirja Jeesuse mõistujutu, kirjeldades haavade eest hoolitsemist nõnda, nagu oli tollal tavaks. Haavade ravimiseks kasutati koduste vahenditena harilikult nii õli kui ka veini. Õli kasutati vahel haavade pehmendamiseks (vrd Jes 1:6) ning veinil on mingil määral antiseptiline ja desinfitseeriv toime. Luukas mainib veel, et haavad seoti, et nende olukord hullemaks ei läheks.

võõrastemajja. Kreeka sõna tähendab sõna-sõnalt „koht, kus kõiki vastu võetakse”. Rännumehed koos oma loomadega võisid sellistes kohtades öömaja leida. Võõrastemajapidaja pakkus teelistele toidupoolist ja muud hädavajalikku ning võis tasu eest ka kellegi eest hoolitseda.

denaari. Vt „Sõnaseletusi” ja lisa B14.

See, kes tema peale halastas. Arvatavasti ei tahtnud seadusetundjal sõna „samaarlane” üle huulte tulla. Oli see nii või ei, tema vastus koos Jeesuse sõnadega toob selgelt välja mõistujutu iva: tõeline ligimene on see, kes teiste peale halastab.

umbes kolme kilomeetri. Sõna-sõnalt „umbes 15 staadioni”. Üks staadion (kr stádion) oli 185 m ehk 1/8 Rooma miili. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Miil” ja lisa B14.)

ühte külla. Ilmselt Betaaniasse, mis asus Õlimäe idakagunõlval 3 km kaugusel Jeruusalemmast. (Vt Joh 11:18 kommentaari.) Betaanias elasid Marta, Maarja ja Laatsarus. Nii nagu Kapernaum oli Jeesuse kodu Galileas (Mr 2:1), võis Betaania olla tema kodu Juudamaal.

Marta. Siin öeldakse, et ainult Marta võttis Jeesuse oma majas külalisena vastu. Marta oli üldiselt see, kes tegutses (Lu 10:40; Joh 11:20), ja sellest võib järeldada, et ta oli Maarjast vanem. (Lu 10:39.)

Vaja on aga vähe või ainult üht. Mõnes vanas käsikirjas on lühem versioon, mida võib tõlkida sõnadega „vaja on vaid üht”. Nii on see ka mõnes piiblitõlkes. Siiski on usaldusväärseid käsikirju, mis annavad põhjuse eelistada pikemat versiooni. Ükskõik kumba käsikirjateksti aluseks võtta, on Jeesuse nõuande mõte sama: nimelt, et vaimsed asjad tuleks panna esikohale. Jeesus kiidab Maarjat selle eest, et see „on endale hea osa valinud”, pidades vaimseid asju kõige tähtsamaks.

hea osa. Võib tõlkida ka „parima osa”. Kreeka sõna merís (osa) on Septuagintas kasutatud tähistamaks toiduportsjonit (1Mo 43:34; 5Mo 18:8); samuti on selle sõnaga tähistatud vaimseid asju (L 16:5; 119:57). Maarja puhul hõlmas „hea osa” Jeesuse kuulamist ja temalt õppimist.