Johannese evangeelium 15:1–27

15  Mina olen tõeline viinapuu ja minu isa on aednik.  Ta lõikab minu küljest ära iga oksa, mis vilja ei kanna, ja puhastab igat viljakandvat oksa, et see kannaks rohkem vilja.+  Teie olete juba puhtad sõnade pärast, mis ma teile olen rääkinud.+  Jääge ühte minuga ja mina jään ühte teiega. Nagu oks ei saa kanda vilja, kui ta ei jää viinapuu külge, nii ei saa seda teha ka teie, kui te ei jää ühte minuga.+  Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb ühte minuga ja kellega jään ühte mina, see kannab palju vilja,+ sest minust lahus ei saa te midagi teha.  Kes ei jää ühte minuga, on nagu oks, mis visatakse minema ja mis kuivab ära. Oksad kogutakse kokku ja heidetakse tulle ning need põlevad ära.+  Kui te jääte minuga ühte ja minu sõnad jäävad teisse, siis paluge ükskõik mida, ja te saate seda.+  Mu isale toob au see, kui te kannate palju vilja ja olete tõesti mu jüngrid.+  Nagu Isa on armastanud mind,+ nii olen mina armastanud teid. Jääge minu armastusse. 10  Kui te mu käskudest kinni peate, siis te jääte minu armastusse,+ nii nagu mina olen pidanud kinni Isa käskudest ja jään tema armastusse.+ 11  Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teis ja teie rõõm saaks täielikuks.+ 12  Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen teid armastanud.+ 13  Kellelgi pole suuremat armastust kui sellel, kes annab oma elu sõprade eest.+ 14  Te olete mu sõbrad, kui te teete, mida ma teid käsin.+ 15  Ma ei nimeta teid enam orjadeks, sest ori ei tea, mida ta isand teeb. Ma nimetan teid hoopis sõpradeks, sest ma olen andnud teile teada kõik, mis ma oma isalt olen kuulnud. 16  Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks püsima. Siis annab Isa teile kõike, mida te temalt minu nime kaudu palute.+ 17  Seda ma käsin teil teha: üksteist armastada.+ 18  Kui maailm teid vihkab, siis teadke, et enne teid on ta vihanud mind.+ 19  Kui te kuuluksite maailma, siis maailm armastaks teid kui omi. Aga kuna te ei kuulu maailma,+ vaid mina olen teid maailmast välja valinud, siis maailm vihkab teid.+ 20  Pidage meeles sõnu, mis ma teile ütlesin: ori ei ole suurem oma isandast. Kui nad on taga kiusanud mind, siis kiusavad nad taga teidki,+ ja kui nad on võtnud kuulda minu sõnu, siis võtavad nad kuulda teiegi sõnu. 21  Aga nad kohtlevad teid nõnda minu nime pärast, sest nad ei tunne teda, kes on mu läkitanud.+ 22  Kui ma poleks tulnud ega nendega rääkinud, ei oleks neil pattu,+ kuid nüüd pole neil oma pattu millegagi vabandada.+ 23  Kes vihkab mind, vihkab ka mu isa.+ 24  Kui ma poleks teinud nende keskel neid tegusid, mida ei ole teinud keegi teine, siis poleks neil pattu.+ Aga nad on mind näinud ja näidanud, et vihkavad nii mind kui ka mu isa. 25  Sellega lähevad täide nende seaduses kirjas olevad sõnad „Nad vihkasid mind alusetult”.+ 26  Kui tuleb aitaja, mille ma saadan teile Isa juurest, tõe vaim+ Isa juurest, siis see annab minu kohta tunnistust.+ 27  Teiegi peate andma tunnistust,+ sest te olete olnud koos minuga algusest peale.

Allmärkused

Kommentaarid

Mina olen tõeline viinapuu. Jeesus kasutab siin kõnekujundit, mis esineb ka piibli heebreakeelses osas. Jesaja prohvetiennustuses öeldakse, et Iisraeli sugu on vägede Jehoova viinamägi. (Jes 5:1–7.) Ustavusetut Iisraeli nimetas Jehoova „metsistunud võsudega viinapuuks” ja „metsistuvaks viinapuuks”. (Jer 2:21; Ho 10:1, 2.) Jeesus aga on tõeline viinapuu ja tema isa on aednik. Kui Jeesus oli võrrelnud oma jüngreid viinapuu okstega, õhutas ta neid jääma temaga ühte. Nii nagu oksad peavad puu küljes olema, et elus püsida ja vilja kanda, tuleb Jeesuse jüngritel temaga ühte jääda, et vaimses mõttes elus püsida ja vilja kanda. Ja nii nagu aednik ootab, et viinapuu kannaks vilja, ootab Jehoova sedasama ka Jeesuse jüngritelt. Sellest näitest ilmneb, et Jeesuse jüngrid pole ühtsed mitte ainult Jeesusega vaid ka tema isaga. (Joh 15:2–8.)

puhastab. Võib tõlkida ka „kärbib”. Vastav kreeka sõna on verbivorm sõnast, mis on tekstis Joh 15:3 tõlgitud kui „puhtad”.

elu. Võib tõlkida ka „hinge”. Kreeka sõna psyché traditsiooniline vaste on „hing”, kuid selle tähendus selgub kontekstist. Siin tähendab see inimese elu. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)

Ma ei nimeta teid enam orjadeks. Kreeka sõna dúlos (ori) kasutatakse üldiselt kellegi teise omandiks oleva isiku kohta. (Mt 8:9; 10:24, 25; 13:27.) Piltlikus mõttes võib see käia Jumala ja Jeesuse teenijate kohta, kas siis inimeste (Ap 2:18; 4:29; Ro 1:1; Ga 1:10) või inglite kohta (tekstis Ilm 19:10 on sõna sýndulos, „kaasori”). See võib käia ka inimeste kohta, kes on patu või pahede orjad. (Joh 8:34; Ro 6:16–20; 2Pe 2:19.) Oma ohvriverega ostis Jeesus välja kõik need, kes teda järgivad. Seetõttu ei kuulu kristlased endale, vaid on Kristuse orjad. (Ef 6:6; 1Ko 6:19, 20; 7:23; Ga 3:13.) Jeesus nimetas apostleid oma sõpradeks, kuid neist said tema orjad, kui ta nad patust lunastas. Vahel nimetas ta oma järelkäijaid orjadeks. (Joh 15:20.)

maailma. Selles kontekstis käib kreeka sõna kósmos inimeste kohta, kes pole Jehoova teenijad, Jumalast võõrdunud ülekohtuse ühiskonna kohta. Johannes on ainus evangeeliumikirjutaja, kes paneb kirja Jeesuse sõnad, et tema järelkäijad ei kuulu maailma. Sama mõte esineb veel kaks korda Jeesuse viimases palves koos oma ustavate apostlitega. (Joh 17:14, 16.)

nimi. Jumala isikunimi, mis heebrea keeles esineb nelja konsonandina יהוה (JHVH) ja mille levinud vaste eesti keeles on Jehoova. „Uue maailma tõlkes” esineb see nimi piibli heebreakeelses osas 6979 korda ja kreekakeelses osas 237 korda. (Lisainfot Jumala nime kohta piibli kreekakeelses osas leiab lisast A5 ja lisast C.) Piiblis tähistab sõna „nimi” mõnikord isikut ennast, tema mainet ja kõike, mida ta enda kohta avaldab. (Vrd 2Mo 34:5, 6; Õp 22:1, allm.)

minu nime pärast. Piiblis tähistab sõna „nimi” vahel inimest, kes seda nime kannab, tema mainet ja kõike, mida ta esindab. (Vt Mt 6:9 kommentaari.) Mis puudutab Jeesuse nime, siis see tähistab ka võimu ja positsiooni, mille tema isa on talle andnud. (Mt 28:18; Flp 2:9, 10; Heb 1:3, 4.) Siin selgitab Jeesus seda, miks inimesed tema järelkäijaid halvasti kohtlevad: sest nad ei tunne teda, kes on ta läkitanud. Kui nad tunneksid Jumalat, mõistaksid ja tunnustaksid nad ka seda, mida Jeesuse nimi tähistab. (Ap 4:12.) See hõlmab Jeesuse positsiooni Jumala seatud valitsejana, kuningate kuningana, kellele kõik inimesed peavad alluma, et saada elu. (Joh 17:3; Ilm 19:11–16; vrd L 2:7–12.)

nende seaduses. Siin mõeldakse tervet piibli heebreakeelset osa. Järgnev tsitaat on võetud tekstidest L 35:19 ja 69:4. Ka tekstides Joh 10:34 ja 12:34 mõeldakse seaduse all piibli heebreakeelset osa.

aitaja. Võib tõlkida ka „lohutaja”, „julgustaja”, „eestkostja”. Piiblis on sõna „aitaja” (parákletos) kasutatud nii püha vaimu (Joh 14:16, 26; 15:26; 16:7) kui ka Jeesuse kohta (1Jo 2:1). See tähendab sõna-sõnalt „kellegi kõrvale kutsutu”, kes pakub abi. Kuigi püha vaim on jõud, mitte isik, kutsus Jeesus seda „aitajaks” ning ütles, et see õpetab, annab tunnistust, juhatab, räägib ja kuuleb. (Joh 14:26; 15:26; 16:7–15.) Jeesus kasutas niisugust kõnekujundit nagu isikustamine. See tähendab, et ta omistas mingile mõistele või elutule asjale isiku omadused. Piiblis esineb see kõnekujund sageli, näiteks on isikustatud tarkust, surma, pattu ja armu. (Mt 11:19; Lu 7:35; Ro 5:14, 17, 21; 6:12; 7:8–11.) Samuti mainitakse püha vaimu tihti koos teiste elutute asjadega. Ka see kinnitab, et püha vaim pole isik. (Mt 3:11; Ap 6:3, 5; 13:52, allm; 2Ko 6:4–8; Ef 5:18.) Mõned väidavad, et püha vaim on isik, kuna sõna „aitaja” kohta on kreeka keeles kasutatud meessoost asesõnu. (Joh 14:26.) Kuid põhjus on selles, et sõna „aitaja” on kreeka keeles meessoost, ja kui kirjeldatakse tema tegevust, nõuab grammatika, et kasutataks ka meessoost asesõna. (Joh 16:7, 8, 13, 14.) Kui aga püha vaimu kohta kasutatakse kesksoost sõna pneúma (vaim), on ka asesõnad kesksoost. (Vt Joh 14:17 kommentaare.)

aitaja. Võib tõlkida ka „lohutaja”, „julgustaja”, „eestkostja”. Piiblis on sõna „aitaja” (parákletos) kasutatud nii püha vaimu (Joh 14:16, 26; 15:26; 16:7) kui ka Jeesuse kohta (1Jo 2:1). See tähendab sõna-sõnalt „kellegi kõrvale kutsutu”, kes pakub abi. Kuigi püha vaim on jõud, mitte isik, kutsus Jeesus seda „aitajaks” ning ütles, et see õpetab, annab tunnistust, juhatab, räägib ja kuuleb. (Joh 14:26; 15:26; 16:7–15.) Jeesus kasutas niisugust kõnekujundit nagu isikustamine. See tähendab, et ta omistas mingile mõistele või elutule asjale isiku omadused. Piiblis esineb see kõnekujund sageli, näiteks on isikustatud tarkust, surma, pattu ja armu. (Mt 11:19; Lu 7:35; Ro 5:14, 17, 21; 6:12; 7:8–11.) Samuti mainitakse püha vaimu tihti koos teiste elutute asjadega. Ka see kinnitab, et püha vaim pole isik. (Mt 3:11; Ap 6:3, 5; 13:52, allm; 2Ko 6:4–8; Ef 5:18.) Mõned väidavad, et püha vaim on isik, kuna sõna „aitaja” kohta on kreeka keeles kasutatud meessoost asesõnu. (Joh 14:26.) Kuid põhjus on selles, et sõna „aitaja” on kreeka keeles meessoost, ja kui kirjeldatakse tema tegevust, nõuab grammatika, et kasutataks ka meessoost asesõna. (Joh 16:7, 8, 13, 14.) Kui aga püha vaimu kohta kasutatakse kesksoost sõna pneúma (vaim), on ka asesõnad kesksoost. (Vt Joh 14:17 kommentaare.)

tema. Nii 13. kui ka 14. salmis mõeldakse sõnadega „tema” ja „ta” tekstis Joh 16:7 mainitud aitajat. Kasutades sõna „aitaja” (kr meessoost sõna), isikustas Jeesus püha vaimu (kr kesksoost sõna), mis on mitteisikuline jõud. (Vt Joh 14:16 kommentaari.)

aitaja. Vt Joh 14:16 kommentaari.

see. Kreeka asesõna ekeínos on meessoost ja käib aitaja kohta, mis on kreeka keeles samuti meessoost. (Vt Joh 14:16 ja 16:13 kommentaari.)

algusest peale. St ajast, kui Jeesus alustas oma teenistust.

Pildid ja videod