Johannese evangeelium 15:1–27
Allmärkused
Kommentaarid
Mina olen tõeline viinapuu. Jeesus kasutab siin kõnekujundit, mis esineb ka piibli heebreakeelses osas. Jesaja prohvetiennustuses öeldakse, et Iisraeli sugu on vägede Jehoova viinamägi. (Jes 5:1–7.) Ustavusetut Iisraeli nimetas Jehoova „metsistunud võsudega viinapuuks” ja „metsistuvaks viinapuuks”. (Jer 2:21; Ho 10:1, 2.) Jeesus aga on tõeline viinapuu ja tema isa on aednik. Kui Jeesus oli võrrelnud oma jüngreid viinapuu okstega, õhutas ta neid jääma temaga ühte. Nii nagu oksad peavad puu küljes olema, et elus püsida ja vilja kanda, tuleb Jeesuse jüngritel temaga ühte jääda, et vaimses mõttes elus püsida ja vilja kanda. Ja nii nagu aednik ootab, et viinapuu kannaks vilja, ootab Jehoova sedasama ka Jeesuse jüngritelt. Sellest näitest ilmneb, et Jeesuse jüngrid pole ühtsed mitte ainult Jeesusega vaid ka tema isaga. (Joh 15:2–8.)
puhastab. Võib tõlkida ka „kärbib”. Vastav kreeka sõna on verbivorm sõnast, mis on tekstis Joh 15:3 tõlgitud kui „puhtad”.
elu. Võib tõlkida ka „hinge”. Kreeka sõna psyché traditsiooniline vaste on „hing”, kuid selle tähendus selgub kontekstist. Siin tähendab see inimese elu. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)
Ma ei nimeta teid enam orjadeks. Kreeka sõna dúlos (ori) kasutatakse üldiselt kellegi teise omandiks oleva isiku kohta. (Mt 8:9; 10:24, 25; 13:27.) Piltlikus mõttes võib see käia Jumala ja Jeesuse teenijate kohta, kas siis inimeste (Ap 2:18; 4:29; Ro 1:1; Ga 1:10) või inglite kohta (tekstis Ilm 19:10 on sõna sýndulos, „kaasori”). See võib käia ka inimeste kohta, kes on patu või pahede orjad. (Joh 8:34; Ro 6:16–20; 2Pe 2:19.) Oma ohvriverega ostis Jeesus välja kõik need, kes teda järgivad. Seetõttu ei kuulu kristlased endale, vaid on Kristuse orjad. (Ef 6:6; 1Ko 6:19, 20; 7:23; Ga 3:13.) Jeesus nimetas apostleid oma sõpradeks, kuid neist said tema orjad, kui ta nad patust lunastas. Vahel nimetas ta oma järelkäijaid orjadeks. (Joh 15:20.)
maailma. Selles kontekstis käib kreeka sõna kósmos inimeste kohta, kes pole Jehoova teenijad, Jumalast võõrdunud ülekohtuse ühiskonna kohta. Johannes on ainus evangeeliumikirjutaja, kes paneb kirja Jeesuse sõnad, et tema järelkäijad ei kuulu maailma. Sama mõte esineb veel kaks korda Jeesuse viimases palves koos oma ustavate apostlitega. (Joh 17:14, 16.)
nimi. Jumala isikunimi, mis heebrea keeles esineb nelja konsonandina יהוה (JHVH) ja mille levinud vaste eesti keeles on Jehoova. „Uue maailma tõlkes” esineb see nimi piibli heebreakeelses osas 6979 korda ja kreekakeelses osas 237 korda. (Lisainfot Jumala nime kohta piibli kreekakeelses osas leiab lisast A5 ja lisast C.) Piiblis tähistab sõna „nimi” mõnikord isikut ennast, tema mainet ja kõike, mida ta enda kohta avaldab. (Vrd 2Mo 34:5, 6; Õp 22:1, allm.)
minu nime pärast. Piiblis tähistab sõna „nimi” vahel inimest, kes seda nime kannab, tema mainet ja kõike, mida ta esindab. (Vt Mt 6:9 kommentaari.) Mis puudutab Jeesuse nime, siis see tähistab ka võimu ja positsiooni, mille tema isa on talle andnud. (Mt 28:18; Flp 2:9, 10; Heb 1:3, 4.) Siin selgitab Jeesus seda, miks inimesed tema järelkäijaid halvasti kohtlevad: sest nad ei tunne teda, kes on ta läkitanud. Kui nad tunneksid Jumalat, mõistaksid ja tunnustaksid nad ka seda, mida Jeesuse nimi tähistab. (Ap 4:12.) See hõlmab Jeesuse positsiooni Jumala seatud valitsejana, kuningate kuningana, kellele kõik inimesed peavad alluma, et saada elu. (Joh 17:3; Ilm 19:11–16; vrd L 2:7–12.)
nende seaduses. Siin mõeldakse tervet piibli heebreakeelset osa. Järgnev tsitaat on võetud tekstidest L 35:19 ja 69:4. Ka tekstides Joh 10:34 ja 12:34 mõeldakse seaduse all piibli heebreakeelset osa.
tema. Nii 13. kui ka 14. salmis mõeldakse sõnadega „tema” ja „ta” tekstis Joh 16:7 mainitud aitajat. Kasutades sõna „aitaja” (kr meessoost sõna), isikustas Jeesus püha vaimu (kr kesksoost sõna), mis on mitteisikuline jõud. (Vt Joh 14:16 kommentaari.)
aitaja. Võib tõlkida ka „lohutaja”, „julgustaja”, „eestkostja”. Piiblis on sõna „aitaja” (parákletos) kasutatud nii püha vaimu (Joh 14:16, 26; 15:26; 16:7) kui ka Jeesuse kohta (1Jo 2:1). See tähendab sõna-sõnalt „kellegi kõrvale kutsutu”, kes pakub abi. Kuigi püha vaim on jõud, mitte isik, kutsus Jeesus seda „aitajaks” ning ütles, et see õpetab, annab tunnistust, juhatab, räägib ja kuuleb. (Joh 14:26; 15:26; 16:7–15.) Jeesus kasutas niisugust kõnekujundit nagu isikustamine. See tähendab, et ta omistas mingile mõistele või elutule asjale isiku omadused. Piiblis esineb see kõnekujund sageli, näiteks on isikustatud tarkust, surma, pattu ja armu. (Mt 11:19; Lu 7:35; Ro 5:14, 17, 21; 6:12; 7:8–11.) Samuti mainitakse püha vaimu tihti koos teiste elutute asjadega. Ka see kinnitab, et püha vaim pole isik. (Mt 3:11; Ap 6:3, 5; 13:52, allm; 2Ko 6:4–8; Ef 5:18.) Mõned väidavad, et püha vaim on isik, kuna sõna „aitaja” kohta on kreeka keeles kasutatud meessoost asesõnu. (Joh 14:26.) Kuid põhjus on selles, et sõna „aitaja” on kreeka keeles meessoost, ja kui kirjeldatakse tema tegevust, nõuab grammatika, et kasutataks ka meessoost asesõna. (Joh 16:7, 8, 13, 14.) Kui aga püha vaimu kohta kasutatakse kesksoost sõna pneúma (vaim), on ka asesõnad kesksoost. (Vt Joh 14:17 kommentaare.)
aitaja. Võib tõlkida ka „lohutaja”, „julgustaja”, „eestkostja”. Piiblis on sõna „aitaja” (parákletos) kasutatud nii püha vaimu (Joh 14:16, 26; 15:26; 16:7) kui ka Jeesuse kohta (1Jo 2:1). See tähendab sõna-sõnalt „kellegi kõrvale kutsutu”, kes pakub abi. Kuigi püha vaim on jõud, mitte isik, kutsus Jeesus seda „aitajaks” ning ütles, et see õpetab, annab tunnistust, juhatab, räägib ja kuuleb. (Joh 14:26; 15:26; 16:7–15.) Jeesus kasutas niisugust kõnekujundit nagu isikustamine. See tähendab, et ta omistas mingile mõistele või elutule asjale isiku omadused. Piiblis esineb see kõnekujund sageli, näiteks on isikustatud tarkust, surma, pattu ja armu. (Mt 11:19; Lu 7:35; Ro 5:14, 17, 21; 6:12; 7:8–11.) Samuti mainitakse püha vaimu tihti koos teiste elutute asjadega. Ka see kinnitab, et püha vaim pole isik. (Mt 3:11; Ap 6:3, 5; 13:52, allm; 2Ko 6:4–8; Ef 5:18.) Mõned väidavad, et püha vaim on isik, kuna sõna „aitaja” kohta on kreeka keeles kasutatud meessoost asesõnu. (Joh 14:26.) Kuid põhjus on selles, et sõna „aitaja” on kreeka keeles meessoost, ja kui kirjeldatakse tema tegevust, nõuab grammatika, et kasutataks ka meessoost asesõna. (Joh 16:7, 8, 13, 14.) Kui aga püha vaimu kohta kasutatakse kesksoost sõna pneúma (vaim), on ka asesõnad kesksoost. (Vt Joh 14:17 kommentaare.)
aitaja. Vt Joh 14:16 kommentaari.
see. Kreeka asesõna ekeínos on meessoost ja käib aitaja kohta, mis on kreeka keeles samuti meessoost. (Vt Joh 14:16 ja 16:13 kommentaari.)
algusest peale. St ajast, kui Jeesus alustas oma teenistust.
Pildid ja videod
Viinapuid (Vitis vinifera) on kasvatatud juba tuhandeid aastaid ja Jeesuse päevil võis neid Iisraelis kõikjal näha. Kui puitu oli piisavalt, tehti viinapuude toestamiseks vaiasid või võresid. Talvel viinapuid kärbiti ja lõigati ära eelmise aasta kasvud. Kevadel tärkasid uued kasvud, ja kui need vilja ei kandnud, lõigati ka need ära. (Joh 15:2.) Tänu sellele andsid viinapuud rohkem saaki ja viinamarjad olid kvaliteetsemad. Jeesus võrdles oma isa aednikuga, ennast viinapuuga ja jüngreid okstega. Nii nagu oksad peavad puu küljes olema, et elus püsida ja vilja kanda, tuleb Jeesuse jüngritel temaga ühte jääda, et vaimses mõttes elus püsida ja vilja kanda. (Joh. 15:1, 5.)