Johannese evangeelium 1:1–51

1  Alguses oli Sõna+ ja Sõna oli Jumala juures+ ja Sõna oli jumal.+  Tema oli alguses Jumala juures.+  Kõik on tulnud olemasollu tema kaudu+ ja ilma temata ei ole tulnud olemasollu mitte midagi.  Tema kaudu on tulnud olemasollu elu ja tema elu oli inimestele* valguseks.+  Valgus särab pimeduses+ ja pimedus ei saa sellest võitu.  Tuli üks mees, kes oli Jumala saadetud; tema nimi oli Johannes.+  Ta tuli kui tunnistaja: ta tuli andma tunnistust valguse kohta,+ et kõiksugused inimesed tema tunnistuse kaudu uskuma hakkaksid.  Tema ise ei olnud valgus,+ vaid ta pidi valguse kohta tunnistust andma.+  Tõeline valgus, mis valgustab kõiksuguseid inimesi, oli tulemas maailma.+ 10  Ta oli maailmas+ ja maailm oli tulnud olemasollu tema kaudu,+ kuid maailm ei tundnud teda ära*. 11  Ta tuli oma koju, aga tema oma rahvas ei võtnud teda vastu.+ 12  Ent kõigile, kes ta vastu võtsid, andis ta õiguse saada Jumala lasteks,+ sest nad uskusid tema nimesse.+ 13  Nad ei sündinud mitte lihast ja verest ega inimisa tahtest, vaid Jumalast.+ 14  Sõna sai inimeseks+ ja elas meie keskel ning me nägime tema auhiilgust, Isa ainusündinud poja+ auhiilgust. Ta oli täis Jumala armu ja tõde.+ 15  (Johannes andis tema kohta tunnistust, ta hüüdis: „Tema on see, kelle kohta ma ütlesin: „Kes tuleb pärast mind, on minust suurem, sest ta oli olemas enne mind.””)+ 16  Me kõik oleme saanud rohkelt osa tema külluslikust armust. 17  Anti ju seadus Moosese kaudu,+ arm+ ja tõde tulid aga Jeesus Kristuse kaudu.+ 18  Ükski inimene ei ole Jumalat kunagi näinud.+ Ainusündinud poeg, kes on Jumala sarnane+ ja on Isa kõrval,+ on rääkinud, milline ta on.+ 19  Niisugune on Johannese tunnistus, mille ta andis, kui juudid saatsid Jeruusalemmast preestreid ja leviite temalt küsima: „Kes sa oled?”+ 20  Ta tunnistas salgamata: „Mina ei ole messias.”+ 21  Nad küsisid temalt: „Kes sa siis oled? Oled sa Eelija?”+ Tema ütles: „Ei ole.”+ — „Kas sa oled see kauaoodatud prohvet?”+ Tema vastas: „Ei.” 22  Nad ütlesid talle: „Kes sa oled? Räägi, et võiksime anda vastuse neile, kes meid saatsid. Mida sa enda kohta ütled?” 23  Ta kostis: „Mina olen see, kes hüüab kõrbes: „Tehke sirgeks Jehoova tee!”,+ nagu on öelnud prohvet Jesaja.”+ 24  Need saadetud olid variseride hulgast. 25  Nad küsitlesid teda ja ütlesid talle: „Miks sa siis ristid, kui sa pole ei messias, Eelija ega see prohvet?” 26  Johannes vastas neile: „Mina ristin veega. Teie keskel seisab aga keegi, keda te ei tunne, 27  kes tuleb minu järel. Mina pole väärt tema sandaalirihmagi lahti päästma.”+ 28  See toimus Betaanias teisel pool Jordanit, kus Johannes ristis.+ 29  Järgmisel päeval nägi Johannes Jeesust enda poole tulemas ja ütles: „Ennäe, Jumala Tall,+ kes võtab ära maailma patu!+ 30  Tema on see, kelle kohta ma ütlesin: „Pärast mind tuleb mees, kes on minust suurem, sest ta oli olemas enne mind.”+ 31  Minagi ei tundnud teda, aga ma olen tulnud veega ristima selleks, et Iisrael temast teada saaks.”+ 32  Johannes tunnistas veel: „Ma nägin, kuidas vaim tuvina taevast alla laskus ja jäi tema peale.+ 33  Ka mina ei tundnud teda, aga see, kes saatis mind veega ristima, ütles mulle: „Kelle peale sa näed vaimu laskuvat ja jäävat,+ ongi see, kes ristib püha vaimuga.”+ 34  Ma nägin seda ja tunnistan, et tema on Jumala poeg.”+ 35  Järgmisel päeval seisis Johannes jälle seal koos oma kahe jüngriga. 36  Ta nägi Jeesust möödumas ja ütles: „Vaadake, Jumala Tall!”+ 37  Kui need kaks jüngrit seda kuulsid, järgnesid nad Jeesusele. 38  Jeesus pöördus ümber, ja nähes neid endale järgnemas, küsis ta: „Mida te soovite?” Nemad ütlesid talle: „Rabi [mis tähendab tõlkes õpetajat], kus sa peatud?” 39  Ta ütles neile: „Tulge, siis näete.” Nad läksidki ja nägid, kus ta peatub, ning jäid sel päeval tema juurde. See toimus kümnenda tunni paiku. 40  Andreas,+ Siimon Peetruse vend, oli üks neist kahest, kes olid kuulnud, mida Johannes ütles, ja Jeesusele järgnenud. 41  Ta leidis kõigepealt* oma venna Siimoni ja ütles talle: „Me oleme leidnud messia!” („Messias” tähendab tõlkes võitut.)+ 42  Andreas viis venna Jeesuse juurde. Jeesus vaatas sellele otsa ja ütles: „Sina oled Siimon,+ Johannese poeg. Sinu nimi olgu Keefas.” (Keefas tähendab tõlkes kaljut.)+ 43  Järgmisel päeval tahtis Jeesus minna Galileasse. Ta kohtas Filippust+ ja ütles talle: „Järgne mulle!” 44  Filippus oli Betsaidast, samast linnast, kust olid Andreas ja Peetrus. 45  Filippus leidis Naatanaeli+ ja ütles talle: „Me oleme leidnud selle, kellest Mooses on kirjutanud oma seaduses ja prohvetid oma raamatutes:+ Jeesuse, Joosepi+ poja, Naatsaretist.” 46  Naatanael aga küsis temalt: „Kas Naatsaretist võib tulla midagi head?”+ Filippus vastas: „Eks tule ja vaata.” 47  Nähes Naatanaeli enda poole tulemas, ütles Jeesus tema kohta: „See on tõeline iisraellane, kelles pole valelikkust.”+ 48  Naatanael küsis temalt: „Kust sa mind tunned?” Jeesus vastas: „Ma nägin sind viigipuu all, enne kui Filippus sind kutsus.” 49  Naatanael kostis: „Rabi, sina oled Jumala poeg, sina oled Iisraeli kuningas.”+ 50  Jeesus sõnas: „Kas sa usud sellepärast, et ma ütlesin, et nägin sind viigipuu all? Sa saad näha veel suuremaid asju kui need.” 51  Ta lisas: „Ma kinnitan teile ja see on tõsi: te saate näha taevast avatuna ja Jumala ingleid tõusmas ja laskumas Inimesepoja juurde.”+

Allmärkused

Võib tõlkida ka „inimkonnale”.
Võib tõlkida ka „ei tundnud teda”, „ei tunnustanud teda”.
Võib tõlkida ka „Kõigepealt otsis ta üles”.

Kommentaarid

Johannes. St Ristija Johannes. Johannese evangeeliumi kreekakeelses algtekstis viidatakse Ristija Johannesele 19 korda, aga erinevalt teistest evangeeliumitest ei kasutata kunagi lisanime Ristija. (Vt Mt 3:1 ja Mr 1:4 kommentaare.) Samas eristab Johannes kolme Maarjat. (Joh 11:1, 2; 19:25; 20:1.) Ristija Johannesest rääkides puudub aga vajadus täpsustada, millisest Johannesest käib jutt, sest enda nime apostel oma evangeeliumis kordagi ei maini. See on veel üks tõend, et selle evangeeliumi kirjutas apostel Johannes. (Vt „Johannese evangeeliumi tutvustust” ja kommentaari Johannese.)

see, keda Jeesus armastas. St see, keda Jeesus eriliselt armastas. See on esimene viiest kohast, kus mainitakse jüngrit, keda Jeesus armastas, kes oli talle armas. (Joh 19:26; 20:2; 21:7, 20.) Arvatakse, et tegu oli apostel Johannesega, kes oli Sebedeuse poeg ja Jaakobuse vend. (Mt 4:21; Mr 1:19; Lu 5:10.) Alust selleks annab see, et apostel Johannest ei mainita selles evangeeliumis nimepidi (tekstis Joh 21:2 mainitakse teda kaudselt väljendis „Sebedeuse pojad”). Samuti öeldakse tekstis Joh 21:20–24, et selle evangeeliumi pani kirja „jünger, keda Jeesus armastas”. Ja Jeesus ütles selle apostli kohta: „Kui ma tahan, et ta jääb, kuni ma tulen, mis sinul sellest?” Sellega andis ta mõista, et too elab Peetrusest ja teistest apostlitest kauem, mis läheb kokku sellega, mida me teame apostel Johannese kohta. (Vt kommentaari Johannese ning Joh 1:6 ja 21:20 kommentaari.)

Johannese. Nimi Johannes tuleb heebrea nimest Jehohanan või Joohanan, mis mõlemad tähendavad „Jehoova on olnud armuline”. Evangeeliumikirjutaja ei anna teada oma nime, ent 2. ja 3. sajandiks oli levinud arvamus, et selleks on apostel Johannes. Kui evangeeliumis mainitakse nime Johannes, mõeldakse alati Ristija Johannest. Apostel Johannest mainitakse vaid kaudselt: temast ja ta vennast Jaakobusest räägitakse kui Sebedeuse poegadest. (Joh 21:2; Mt 4:21; Mr 1:19; Lu 5:10; vt Joh 1:6 kommentaari.) Evangeeliumi viimastes salmides nimetab kirjutaja end jüngriks, keda Jeesus armastas (Joh 21:20–24), ja on häid põhjusi arvata, et see jünger on apostel Johannes. (Vt Joh 13:23 kommentaari.)

Johannese evangeelium. Üheski evangeeliumis pole kirjutaja nime öeldud ja algselt ilmselt polnudki evangeeliumijutustustel pealkirja. Mõnes hilisemas Johannese evangeeliumi käsikirjas on pealkiri Euangélion katá Ioánnen („Hea sõnum Johannese järgi”) või lihtsalt Katá Ioánnen („Johannese järgi”). See, millal need pealkirjad käsikirjadele lisati või kasutusele võeti, ei ole täpselt teada. Mõned arvavad, et seda tehti 2. sajandil, kuna pealkirja pikem versioon esineb mõnes käsikirjas, mis on dateeritud 2. sajandi lõppu või 3. sajandi algusse. Osa õpetlaste arvates hakati jutustusi Jeesuse elust nimetama evangeeliumiteks, kuna Markuse evangeelium algab sõnadega „Nõnda algab hea sõnum [sõna-sõnalt „evangeelium”] Jeesus Kristusest, Jumala pojast”. Pealkirjad võeti kasutusele tõenäoliselt puhtpraktilisel põhjusel: selleks, et evangeeliume oleks lihtne üksteisest eristada.

algusest peale. See väljend ei viita Juuda sünnile või ajale, kui ta apostliks valiti, mis toimus ju pärast seda, kui Jeesus oli terve öö palvetanud. (Lu 6:12–16.) See viitab hoopis ajale, kui Juudas hakkas reeturlikult tegutsema, mida Jeesus kohe ka märkas. (Joh 2:24, 25; Ilm 1:1; 2:23; vt Joh 6:70 ja 13:11 kommentaari.) See väljend näitab veel, et Juuda teod olid sihilikud ja ettekavatsetud, mitte äkilise meelemuutuse tulemus. Piibli kreekakeelses osas esineva mõiste „algus” (kr arché) tähendus sõltub kaastekstist. Salmis 2Pe 3:4 mõeldakse loomise algust. Enamikul juhtudel on selle tähendus aga kitsam. Näiteks ütles Peetrus, et püha vaim langes mittejuutide peale, „just nagu see langes alguses ka meie peale”. (Ap 11:15.) Peetrus ei rääkinud oma sünniajast ega ajast, kui ta apostliks määrati. Ta rääkis hoopis 33. aasta nädalatepühast ehk ajast, kui algas püha vaimu väljavalamine. (Ap 2:1–4.) Teisi näiteid selle kohta, kuidas kaastekst mõjutab sõna „algus” tähendust, leiab tekstidest Lu 1:2, Joh 15:27 ja 1Jo 2:7.

jumalad. Võib tõlkida ka „jumalasarnased”. Jeesus tsiteerib siin teksti L 82:6, kus heebrea sõna elohím (jumalad) on kasutatud Iisraeli kohtumõistjate kohta. Nad olid jumalad selles mõttes, et nad olid Jumala esindajad ja eesträäkijad. Samas mõttes oli ka Mooses Aaronile ja vaaraole jumalaks. (2Mo 4:16, allm; 7:1, allm.)

Alguses. Kr arché. Selle sõna tähendus sõltub kontekstist. See ei saa siin tähendada Jumala algust, sest ta on igavene ja tal pole algust. (L 90:2.) Seega käib see aja kohta, mil Jumal alustas loomist. Jumala esimene loodu oli Sõna ehk Jeesus. (Joh 1:14–17.) Jeesuse kohta kasutatakse piiblis väljendeid „kogu loodu esmasündinu” (Kol 1:15) ja „Jumala loomistöö algus” (Ilm 3:14). Jeesuse kaudu on „loodud kõik taevas ja maa peal”, st kõik teised vaimolendid ja universum. (Kol 1:16; vt Joh 6:64 kommentaari, kus on toodud veel näiteid sõna „algus” kasutuse kohta.)

Sõna. Võib tõlkida ka „Logos”. Kr ho lógos. Siin esineb see nimena, nagu ka tekstides Joh 1:14 ja Ilm 19:13. Johannes näitab, et see oli üks Jeesuse nimesid ajal, kui ta oli enne inimeseks saamist taevas, ja ka tema maise teenistuse ajal; samuti on see olnud üks tema nimesid pärast taevasse minekut. Jeesus oli Jumala sõnade edastaja, tema eesträäkija: ta edastas Loojalt informatsiooni ja juhiseid teistele vaimolenditele ja inimestele. Seega on mõistlik arvata, et enne Jeesuse tulemist maa peale suhtles Jehoova inimestega tihtipeale just oma inglist eestkõneleja ehk Sõna kaudu. (1Mo 16:7–11; 22:11; 31:11; 2Mo 3:2–5; Koh 2:1–4; 6:11, 12; 13:3.)

juures. Selles kontekstis näitab kreeka eessõna pros lähedust ja sõprust. See näitab ka, et tegu on eri isikutega, antud juhul Sõna ja ainsa tõelise Jumalaga.

Sõna oli jumal. Võib tõlkida ka „Sõna oli jumalasarnane”, „Sõna oli jumalik”. Selle väljendiga kirjeldab Johannes, milline isik Sõna (kr ho lógos; vt selle salmi kommentaari Sõna) ehk Jeesus Kristus on. Ta on jumal, see tähendab jumalasarnane ehk jumalik olend, kuna ta on Jumala esmasündinud poeg, kelle kaudu Jumal lõi kõik muu. Paljud tõlkijad pooldavad tõlkevastet „Sõna oli Jumal”, võrdsustades ta kõikvõimsa Jumalaga. Ent on mõjuvaid põhjusi, miks võib väita, et Johannes ei pidanud Sõna ja kõikvõimsat Jumalat samaks isikuks. Esiteks ütleb nii fraasile „Sõna oli jumal” eelnev osalause kui ka järgnev lause, et Sõna oli „Jumala juures”. Teiseks esineb 1. ja 2. salmis kreeka sõna theós kolm korda: esimesel ja kolmandal korral on sõna theós ees määrav artikkel, teisel korral aga artiklit pole. Paljude õpetlaste meelest on määrava artikli puudumine sõna theós eest märkimisväärne. Artikli kasutamine selles salmis sõna theós ees viitab kõikvõimsale Jumalale. Teisalt, artikli puudumine selles grammatilises konstruktsioonis muudab sõna theós tähendust, nii et see kirjeldab, milline Sõna on. Seepärast on seda paljudes inglis-, prantsus- ja saksakeelsetes piiblitõlgetes tõlgitud samamoodi kui „Uue maailma tõlkes” ja on antud edasi mõte, et Sõna oli jumal, jumalik, jumalasarnane. Seda seisukohta toetavad Johannese evangeeliumi tõlked kopti keele Sahiidi ja Bohairi murdesse (pärinevad arvatavasti 3. ja 4. sajandist). Nendes tõlgetes on sõna theós tekstis Joh 1:1 tõlgitud esimesel korral teistmoodi kui teisel korral. Neis kasutatud tõlkevasted iseloomustavad Sõna (ta on olemuselt jumalasarnane), kuid ei võrdsusta teda tema Isa, kõikvõimsa Jumalaga. Kooskõlas selle salmiga ütleb Kol 2:9 Kristuse kohta, et tema juures avalduvad „täiel määral kõik Jumala omadused”. Ja 2Pe 1:4 ütleb, et ka Kristuse kaaspärijad saavad „Jumala-sarnasteks vaimolenditeks”. Lisaks on Septuagintas kreeka sõna theós tavaliselt heebrea sõnade el ja elohím vasteks, mida tõlgitakse sõnaga „Jumal” ja mille peamiseks tähenduseks arvatakse olevat „vägev; tugev”. Nende heebrea sõnadega mõeldakse kas kõikvõimsat Jumalat, teisi jumalaid või inimesi. (Vt Joh 10:34 kommentaari.) Sõna nimetamine „jumalaks” ehk „vägevaks” on kooskõlas ennustusega tekstis Jes 9:6, kus öeldakse, et messias on „Vägev Jumal” (mitte „kõikvõimas Jumal”) ja „Igavene Isa” kõigile, kes elavad tema kuningriigi alluvuses. Tema enda isa, „vägede Jehoova” tuline ind teeb selle võimalikuks. (Jes 9:7.)

Sõna. Võib tõlkida ka „Logos”. Kr ho lógos. Siin esineb see nimena, nagu ka tekstides Joh 1:14 ja Ilm 19:13. Johannes näitab, et see oli üks Jeesuse nimesid ajal, kui ta oli enne inimeseks saamist taevas, ja ka tema maise teenistuse ajal; samuti on see olnud üks tema nimesid pärast taevasse minekut. Jeesus oli Jumala sõnade edastaja, tema eesträäkija: ta edastas Loojalt informatsiooni ja juhiseid teistele vaimolenditele ja inimestele. Seega on mõistlik arvata, et enne Jeesuse tulemist maa peale suhtles Jehoova inimestega tihtipeale just oma inglist eestkõneleja ehk Sõna kaudu. (1Mo 16:7–11; 22:11; 31:11; 2Mo 3:2–5; Koh 2:1–4; 6:11, 12; 13:3.)

Tema. St Sõna ehk Logose. (Vt Joh 1:1 kommentaari.)

Tema kaudu on tulnud olemasollu. Varaseimates kreekakeelsetes käsikirjades ei ole kirjavahemärke. Seepärast on „Uue maailma tõlkes” 3. ja 4. salmi tõlkimisel võetud arvesse kirjavahemärke, mis on kreeka standardtekstides, mille on välja andnud Westcott ja Hort, Ühinenud Piibliseltsid ning Nestle ja Aland. Nende põhjal võib öelda, et elu ja valgus tulid olemasollu Sõna kaudu. (Kol 1:15, 16.) Kreeka teksti võib mõista ka teisiti ja see kajastub osades piiblitõlgetes. Näiteks P 1988 ütleb 3. ja 4. salmis: „Ilma temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud. Temas oli elu, ja elu oli inimeste valgus.” Seal on fraas „mis on tekkinud” seotud 3. salmi, mitte 4. salmi mõttega. (Vrd P 1997 tõlkega.)

elu ... valguseks. Elu ja valgus on Johannese evangeeliumi kaks läbivat teemat. Jumal on eluallikas ja ta on loonud kõik Jeesuse ehk Sõna kaudu. (Joh 1:3.) Selles mõttes on Jeesuse kaudu tulnud olemasollu elu. Jeesuse kaudu on Jumal andnud patusele inimkonnale ka võimaluse saada igavene elu. Selles mõttes oli Jeesuse elu inimestele valguseks. Tekstis Joh 1:9 öeldakse, et Sõna on „tõeline valgus, mis valgustab kõiksuguseid inimesi”. Inimene, kes järgneb Jeesusele ehk maailma valgusele, „ei käi pimeduses, vaid temal on elu valgus”. (Joh 8:12.) Jeesus on „elu teerajaja”, kes juhatab inimesed ellu. (Ap 3:15.)

Johannes. Nimi Johannes tuleb heebrea nimest Jehohanan või Joohanan, mis mõlemad tähendavad „Jehoova on olnud armuline”.

Ristija. Võib tõlkida ka „Vettekastja”. Ilmselt kasutati seda Johannese lisanimena, mis iseloomustas tema tegevust: inimeste ristimist neid üleni vette kastes. Ka juudi ajaloolane Josephus Flavius on maininud „Johannest lisanimega Ristija”.

Ristija. Võib tõlkida ka „Vettekastja”. Nii selles kirjakohas kui ka tekstides Mr 6:14 ja 24 esinevat kreeka väljendit ho baptízon võib tõlkida ka kirjeldavalt „see, kes ristib”. Kirjakohtades Mr 6:25 ja 8:28 ning Matteuse ja Luuka evangeeliumis on aga algkeeles kasutatud nimisõna baptistés. Kuigi neil kreeka väljenditel on väike nüansierinevus, tähendavad need sisuliselt siiski üht ja sama. Neid väljendeid kasutatakse algkeeles vaheldumisi näiteks tekstis Mr 6:24, 25. (Vt Mt 3:1 kommentaari.)

Johannese. Nimi Johannes tuleb heebrea nimest Jehohanan või Joohanan, mis mõlemad tähendavad „Jehoova on olnud armuline”. Evangeeliumikirjutaja ei anna teada oma nime, ent 2. ja 3. sajandiks oli levinud arvamus, et selleks on apostel Johannes. Kui evangeeliumis mainitakse nime Johannes, mõeldakse alati Ristija Johannest. Apostel Johannest mainitakse vaid kaudselt: temast ja ta vennast Jaakobusest räägitakse kui Sebedeuse poegadest. (Joh 21:2; Mt 4:21; Mr 1:19; Lu 5:10; vt Joh 1:6 kommentaari.) Evangeeliumi viimastes salmides nimetab kirjutaja end jüngriks, keda Jeesus armastas (Joh 21:20–24), ja on häid põhjusi arvata, et see jünger on apostel Johannes. (Vt Joh 13:23 kommentaari.)

Jumala saadetud. Ristija Johannes sai oma ülesande Jumalalt (Lu 3:2) ja üks osa sellest oli kuulutustöö. Johannes rääkis tema juurde tulnud juutidele messia ja Jumala kuningriigi tulekust ning sellest, et on vaja oma patte kahetseda. (Mt 3:1–3, 11, 12; Mr 1:1–4; Lu 3:7–9.) Ristija Johannes oli hea sõnumi kuulutaja, prohvet ja õpetaja, kel olid jüngrid. (Lu 1:76, 77; 3:18; 11:1; Joh 1:35.)

Johannes. St Ristija Johannes. Johannese evangeeliumi kreekakeelses algtekstis viidatakse Ristija Johannesele 19 korda, aga erinevalt teistest evangeeliumitest ei kasutata kunagi lisanime Ristija. (Vt Mt 3:1 ja Mr 1:4 kommentaare.) Samas eristab Johannes kolme Maarjat. (Joh 11:1, 2; 19:25; 20:1.) Ristija Johannesest rääkides puudub aga vajadus täpsustada, millisest Johannesest käib jutt, sest enda nime apostel oma evangeeliumis kordagi ei maini. See on veel üks tõend, et selle evangeeliumi kirjutas apostel Johannes. (Vt „Johannese evangeeliumi tutvustust” ja kommentaari Johannese.)

Johannese tunnistus. Kreeka sõna martyría, mis on siin tõlgitud vastega „tunnistus”, on tekstis Joh 1:7 tõlgitud kui „tunnistaja”. Ristija Johannes tuli andma tunnistust valguse ehk Jeesuse kohta ja see on kirjas järgmistes salmides.

kui tunnistaja. Võib tõlkida ka „tunnistuseks”. Kreeka nimisõna martyría (tunnistus) esineb Johannese evangeeliumis kaks korda rohkem kui teistes evangeeliumites kokku. Verb martyréo (tunnistust andma) esineb 39 kohas, teistes evangeeliumites vaid kahes kohas: Mt 23:31 ja Lu 4:22. Seda verbi on seoses Ristija Johannesega kasutatud nii sageli, et mõnede meelest võiks teda nimetada lausa Tunnistaja Johanneseks. (Joh 1:8, 15, 32, 34; 3:26, P 1997; 5:33; vt Joh 1:19 kommentaari.) Verbi martyréo on tihti kasutatud ka seoses Jeesuse teenistusega. (Joh 8:14, 17, 18.) Eriti märkimisväärsed on Jeesuse sõnad Pontius Pilatusele: „Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõe kohta tunnistust annaksin.” (Joh 18:37.) Johannese kirjutatud Ilmutusraamatus öeldakse Jeesuse kohta „ustav tunnistaja” ning „ustav ja tõeline tunnistaja”. (Ilm 1:5; 3:14.)

tema. St Ristija Johannese. (Vrd Ap 19:4.)

maailma. Kreeka sõna kósmos käib siin inimkonna kohta. Näib, et väljendiga „maailma tulema” ei mõelda siin Jeesuse sündi inimesena, vaid tema teenistust pärast ristimist. Ta oli otsekui valgus inimeste seas. (Vrd Joh 3:17, 19; 6:14; 9:39; 10:36; 11:27; 12:46; 1Jo 4:9.)

maailm oli tulnud olemasollu tema kaudu. Kreeka sõna kósmos (maailm) käib siin inimkonna kohta, nagu selgub salmi lõpuosast, kus öeldakse, et maailm ei tundnud teda ära. Kreeka kirjanduses kasutati seda sõna ka kõiksuse ja loodu kohta ning paistab, et Pauluski kasutas seda selles tähenduses, kui pöördus kreeka kuulajaskonna poole. (Ap 17:24.) Üldiselt aga mõeldakse piiblis selle sõna all inimkonda või inimesi. Kuigi Jeesus osales ka maa ja taeva loomisel, on selles salmis rõhk inimeste loomisel. (1Mo 1:26; Joh 1:3; Kol 1:15–17.)

Inimesepojal. See väljend esineb evangeeliumites umbes 80 korda. Jeesus mõtles sellega iseennast. Ilmselt tahtis ta rõhutada, et ta on tõepoolest inimene, naisest sündinud, ja seega võrdväärne Aadamaga, kellelt päritud patu lunastamiseks oli tarvis täiuslikku inimelu. (Ro 5:12, 14, 15.) Pealegi aitas selle väljendi kasutamine inimestel teda kui messiat ära tunda. (Tn 7:13, 14; vt „Sõnaseletusi”.)

ainsat. Kr monogenés. Tavaliselt on see tõlgitud vastega „ainusündinud” ja tähendab „ainus omalaadne; ainus omast liigist; üks ja ainus”. Siin mõeldakse selle sõnaga ainsat last. Sama kreeka sõna on kasutatud ka Jairuse ainsa tütre kohta ja ühe mehe ainukese poja kohta, kelle Jeesus terveks tegi. (Lu 8:41, 42; 9:38.) Septuagintas esineb sõna monogenés siis, kui räägitakse Jefta tütrest. Tema kohta öeldakse: „See aga oli tema ainus laps. Peale tema polnud tal ei poega ega tütart.” (Koh 11:34.) Apostel Johannes kasutas oma kirjutistes seda sõna viis korda seoses Jeesusega. (Vt Joh 1:14 ja 3:16 kommentaari, kus selgitatakse, kuidas seda sõna on kasutatud Jeesuse kohta.)

ainus. Kr monogenés. Tavaliselt on see tõlgitud vastega „ainusündinud” ja tähendab „ainus omalaadne; ainus omast liigist; üks ja ainus”. Siin mõeldakse selle sõnaga ainsat last. Sama kreeka sõna on kasutatud ka Naini lesknaise ainsa poja kohta ja ühe mehe ainukese poja kohta, kelle Jeesus terveks tegi. (Lu 7:12; 9:38.) Septuagintas esineb monogenés siis, kui räägitakse Jefta tütrest. Tema kohta öeldakse: „See aga oli tema ainus laps. Peale tema polnud tal ei poega ega tütart.” (Koh 11:34.) Apostel Johannes kasutas oma kirjutistes seda sõna viis korda seoses Jeesusega. (Vt Joh 1:14 ja 3:16 kommentaari, kus selgitatakse, kuidas seda sõna on kasutatud Jeesuse kohta.)

ainuke. Kr monogenés. Tavaliselt on see tõlgitud vastega „ainusündinud” ja tähendab „ainus omalaadne; ainus omast liigist; üks ja ainus”. Siin mõeldakse selle sõnaga ainsat last. Sama kreeka sõna on kasutatud ka Naini lesknaise ainsa poja ning Jairuse ainsa tütre kohta. (Lu 7:12; 8:41, 42.) Septuagintas esineb monogenés siis, kui räägitakse Jefta tütrest. Tema kohta öeldakse: „See aga oli tema ainus laps. Peale tema polnud tal ei poega ega tütart.” (Koh 11:34.) Apostel Johannes kasutas oma kirjutistes seda sõna viis korda seoses Jeesusega. (Vt Joh 1:14 ja 3:16 kommentaari, kus selgitatakse, kuidas seda sõna on kasutatud Jeesuse kohta.)

Sõna sai inimeseks. Sõna-sõnalt „Sõna sai lihaks”. Maa peal olles oli Jeesus luust ja lihast inimene. Ta selgitas, miks ta inimesena maa peale tuli: „Leib, mille ma annan, et maailm võiks elada, on minu liha.” (Joh 6:51.) Ja vaid seetõttu, et Jeesus oli inimene, võis ta kogeda seda, mida teisedki inimesed, ja temast võis saada kaastundlik ülempreester. (Heb 4:15.) Jeesus ei olnud samal ajal nii inimene kui ka vaimolend, sest piibel ütleb, et ta „sai pisut alamaks inglitest”. (Heb 2:9; L 8:4, 5; vt selle salmi kommentaari inimeseks.) Samas oli neid, kes ei uskunud, et Jeesus sai inimeseks. Näiteks gnostikud, kes arvasid, et teadmisi (kr gnósis) saab müstilisel teel, panid ühte patta nii kreeka filosoofia, idamaade müstitsismi kui ka usust taganenud kristlaste õpetused. Nad uskusid, et kogu mateeria on kurjast, ja seepärast õpetasid, et Jeesus ei tulnud maa peale inimesena, vaid tal lihtsalt näis olevat inimkeha. Arvatavasti olid 1. sajandi lõpu poole gnostikute õpetused levinud ja see võis olla põhjus, miks Johannes kirjutas otsesõnu, et Sõna sai inimeseks. Oma kirjades hoiatas Johannes eksiõpetuse eest, et Jeesus ei tulnud maa peale inimesena. (1Jo 4:2, 3; 2Jo 7.)

inimeseks. Sõna-sõnalt „lihaks”. Kreeka sõna sarx käib siin luust ja lihast inimese kohta. Kui minevikus võtsid mõned inglid endale inimkeha, siis Jeesus sündis inimesena, ta polnud enam vaimolend. (1Mo 18:1–3; 19:1; Jos 5:13–15.) Seega võis Jeesus õigusega nimetada end Inimesepojaks. (Joh 1:51; 3:14; vt Mt 8:20 kommentaari.)

elas. Sõna-sõnalt „elas kui telgis”. Mõned on sõnasõnalisest tõlkest järeldanud, et Jeesus polnudki inimene, vaid vaimolend, kes oli võtnud inimkeha. Ka Peetrus rääkis oma kehast kui telgist (ta kasutas teist kreeka sõna). (2Pe 1:13; allm.) Kuigi Peetrus teadis, et peagi ta sureb ja äratatakse üles vaimolendina, ei arvanud ta, et ta on vaimolend inimkehas. (2Pe 1:13–15; vt ka 1Ko 15:35–38, 42–44; 1Jo 3:2.)

me nägime tema auhiilgust. Kui Jeesus oli maa peal, nägid Johannes ja teised apostlid tema auhiilgust selles mõttes, et Jeesus peegeldas täiuslikult Jehoova omadusi. Lisaks nägid Johannes, Jaakobus ja Peetrus nägemust Jeesuse muutumisest. (Mt 17:1–9; Mr 9:1–9; Lu 9:28–36.) Niisiis võis Johannes siin rääkida nii sellest, et Jeesus peegeldas Jumala omadusi, kui ka Jeesuse muutumisest, mis oli toimunud 60 aastat tagasi. See nägemus oli sööbinud ka Peetruse mällu. 30 aastat enne seda, kui Johannes pani kirja oma evangeeliumi, kirjutas Peetrus, et nägemus Jeesuse muutumisest tegi prohvetliku sõna veelgi kindlamaks. (2Pe 1:17–19.)

ainusündinud poja. Kr monogenés. Tavaliselt on see tõlgitud vastega „ainusündinud” ja tähendab „ainus omalaadne; ainus omast liigist; üks ja ainus”. (Vt Lu 7:12, 8:42 ja 9:38 kommentaari.) Johannes kasutab seda sõna ainult Jeesuse kohta (Joh 3:16, 18; 1Jo 4:9), kuid mitte kunagi Jeesuse maise eluga seoses. Ta kasutab seda siis, kui räägib Jeesuse ehk Sõna taevasest elust. (Joh 1:1, 2; 17:5, 24.) Jeesust nimetatakse Jumala ainusündinud pojaks, kuna ta on ainus, kelle Jumal lõi üksinda. Kuigi ka teisi vaimolendeid nimetatakse Jumala poegadeks (1Mo 6:2, 4; Ii 1:6; 2:1; 38:4–7), lõi Jehoova nad kõik Jeesuse kaudu (Kol 1:15, 16). Seega võib öelda, et sõnaga monogenés mõeldakse nii Jeesuse ainulaadsust kui ka seda, et ta on ainus, kelle Jumal lõi üksinda. (1Jo 5:18.)

täis Jumala armu ja tõde. Jeesus Kristus (Sõna) oli täis Jumala armu ehk oli tema soosingus ja rääkis alati tõtt. Kontekstist on aga näha, et selle fraasi tähendus on laiem: Jehoova tahtis, et tema poja sõnad ja teod teeksid selgeks, mis on tema arm ja tõde. (Joh 1:16, 17.) Seda Jeesus ka tegi. Ta võis õigusega öelda: „Kes on näinud mind, see on näinud ka Isa.” (Joh 14:9.) Jeesuse kaudu said Jumala armust ja tõest osa kõik, kes olid valmis need vastu võtma.

Jumala armu. Võib tõlkida ka „ärateenimata lahkust”, „ülimat headust”. Kreeka sõna cháris esineb piiblis rohkem kui 150 korda ja selle tähendus sõltub kontekstist. Kui räägitakse Jumala armust, siis mõeldakse sellega Jumala suuremeelset andi, mille ta annab täiesti tasuta ja mille eest ta ei oota mingit vastutasu. Seega on arm Jumala ülima heldekäelisuse, armastuse ja headuse väljendus inimeste vastu. Armu ei saa kuidagi välja teenida, see sõltub täielikult andja suuremeelsusest. (Ro 4:4; 11:6.) Selle sõnaga ei rõhutata tingimata, et inimene pole väärt armu saama. Seetõttu on seda kasutatud ka seoses Jeesusega. Salmides, kus räägitakse Jeesusest, on see sõna tõlgitud ka vastega „Jumala soosing”. (Lu 2:40, 52.) Seda sõna on tõlgitud veel vastetega „meelepärane”, „poolehoid”, „helde and” ja „and”. (Lu 1:30; Ap 2:47; 7:46; 1Ko 16:3; 2Ko 8:19.)

Kes tuleb pärast mind. Ristija Johannes sündis kuus kuud enne Jeesust ja alustas ka oma teenistust varem. Seepärast võib öelda, et Jeesus tuli pärast Johannest. (Lu 1:24, 26; 3:1–20.) Jeesus oli Johannesest suurem, sest ta tegi temast vägevamaid tegusid. Öeldes ta oli olemas enne mind, tunnustas Ristija Johannes, et Jeesus oli olnud olemas enne inimeseks saamist.

rohkelt osa tema külluslikust armust. Sõna-sõnalt „tema täiusest armu armu peale”. Fraasis „armu armu peale” esineb kreeka sõna cháris (arm) kaks korda koos eessõnaga antí (peale) ja see osutab sellele, et armu on külluslikult, lõputult. Selles salmis on arm Jumala ülima heldekäelisuse, armastuse ja headuse väljendus inimeste vastu. Armu ei saa kuidagi välja teenida. See sõltub täielikult andja suuremeelsusest. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Arm”.)

täis Jumala armu ja tõde. Jeesus Kristus (Sõna) oli täis Jumala armu ehk oli tema soosingus ja rääkis alati tõtt. Kontekstist on aga näha, et selle fraasi tähendus on laiem: Jehoova tahtis, et tema poja sõnad ja teod teeksid selgeks, mis on tema arm ja tõde. (Joh 1:16, 17.) Seda Jeesus ka tegi. Ta võis õigusega öelda: „Kes on näinud mind, see on näinud ka Isa.” (Joh 14:9.) Jeesuse kaudu said Jumala armust ja tõest osa kõik, kes olid valmis need vastu võtma.

seadus ... arm ja tõde. Piibli kreekakeelses osas on Moosese seadust sageli vastandatud Jumala armuga. (Ro 3:21–24; 5:20, 21; 6:14; Ga 2:21; 5:4; Heb 10:28, 29.) Moosese seadus oli kui järelevaataja või kasvataja, mis juhatas Kristuse juurde, ja see sisaldas prohvetlikke pilte, mis täitusid Jeesuses. (Ga 3:23–25; Kol 2:16, 17; Heb 10:1.) Seadus tegi ka selgeks, mis on patt. (Ro 3:20.) Seetõttu mõistsid inimesed, et „patt annab palgaks surma” ja et iga üleastumine ja sõnakuulmatu tegu saab õiglase karistuse. (Ro 6:23; Heb 2:2.) Selles salmis vastandab Johannes seaduse armu ja tõega, mis tulid Jeesus Kristuse kaudu. Jeesuses täitus kõik see, mida sümboliseerisid Moosese seaduse üksikasjad, näiteks pattude kustutamiseks ja lepitamiseks toodavad ohvrid. (3Mo 4:20, 26.) Jeesus andis ka teada, et Jumala arm (kr cháris) patuste inimeste vastu ilmneb selles, et ta annab oma poja lepitusohvriks pattude eest. (Kol 1:14; 1Jo 4:10; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Arm”.) Jeesus tegi teatavaks uue tõe, nimelt, et see ohver vabastab inimesed patust ja surmast. (Joh 8:32; vt Joh 1:14 kommentaari.)

Sõna oli jumal. Võib tõlkida ka „Sõna oli jumalasarnane”, „Sõna oli jumalik”. Selle väljendiga kirjeldab Johannes, milline isik Sõna (kr ho lógos; vt selle salmi kommentaari Sõna) ehk Jeesus Kristus on. Ta on jumal, see tähendab jumalasarnane ehk jumalik olend, kuna ta on Jumala esmasündinud poeg, kelle kaudu Jumal lõi kõik muu. Paljud tõlkijad pooldavad tõlkevastet „Sõna oli Jumal”, võrdsustades ta kõikvõimsa Jumalaga. Ent on mõjuvaid põhjusi, miks võib väita, et Johannes ei pidanud Sõna ja kõikvõimsat Jumalat samaks isikuks. Esiteks ütleb nii fraasile „Sõna oli jumal” eelnev osalause kui ka järgnev lause, et Sõna oli „Jumala juures”. Teiseks esineb 1. ja 2. salmis kreeka sõna theós kolm korda: esimesel ja kolmandal korral on sõna theós ees määrav artikkel, teisel korral aga artiklit pole. Paljude õpetlaste meelest on määrava artikli puudumine sõna theós eest märkimisväärne. Artikli kasutamine selles salmis sõna theós ees viitab kõikvõimsale Jumalale. Teisalt, artikli puudumine selles grammatilises konstruktsioonis muudab sõna theós tähendust, nii et see kirjeldab, milline Sõna on. Seepärast on seda paljudes inglis-, prantsus- ja saksakeelsetes piiblitõlgetes tõlgitud samamoodi kui „Uue maailma tõlkes” ja on antud edasi mõte, et Sõna oli jumal, jumalik, jumalasarnane. Seda seisukohta toetavad Johannese evangeeliumi tõlked kopti keele Sahiidi ja Bohairi murdesse (pärinevad arvatavasti 3. ja 4. sajandist). Nendes tõlgetes on sõna theós tekstis Joh 1:1 tõlgitud esimesel korral teistmoodi kui teisel korral. Neis kasutatud tõlkevasted iseloomustavad Sõna (ta on olemuselt jumalasarnane), kuid ei võrdsusta teda tema Isa, kõikvõimsa Jumalaga. Kooskõlas selle salmiga ütleb Kol 2:9 Kristuse kohta, et tema juures avalduvad „täiel määral kõik Jumala omadused”. Ja 2Pe 1:4 ütleb, et ka Kristuse kaaspärijad saavad „Jumala-sarnasteks vaimolenditeks”. Lisaks on Septuagintas kreeka sõna theós tavaliselt heebrea sõnade el ja elohím vasteks, mida tõlgitakse sõnaga „Jumal” ja mille peamiseks tähenduseks arvatakse olevat „vägev; tugev”. Nende heebrea sõnadega mõeldakse kas kõikvõimsat Jumalat, teisi jumalaid või inimesi. (Vt Joh 10:34 kommentaari.) Sõna nimetamine „jumalaks” ehk „vägevaks” on kooskõlas ennustusega tekstis Jes 9:6, kus öeldakse, et messias on „Vägev Jumal” (mitte „kõikvõimas Jumal”) ja „Igavene Isa” kõigile, kes elavad tema kuningriigi alluvuses. Tema enda isa, „vägede Jehoova” tuline ind teeb selle võimalikuks. (Jes 9:7.)

jumalad. Võib tõlkida ka „jumalasarnased”. Jeesus tsiteerib siin teksti L 82:6, kus heebrea sõna elohím (jumalad) on kasutatud Iisraeli kohtumõistjate kohta. Nad olid jumalad selles mõttes, et nad olid Jumala esindajad ja eesträäkijad. Samas mõttes oli ka Mooses Aaronile ja vaaraole jumalaks. (2Mo 4:16, allm; 7:1, allm.)

Ainusündinud poeg, kes on Jumala sarnane. Vanimate kreekakeelsete käsikirjade järgi võib seda fraasi tõlkida ka kui „ainusündinud jumal”. Johannes nimetab Sõna ehk Jeesust mõnikord jumalaks (Joh 1:1, 17) ja mõnikord ainusündinud pojaks (Joh 1:14; 3:16). Kui vaadata, kuidas piiblis on sõna „jumal” kasutatud, on täiesti sobiv nimetada ka Jeesust jumalaks. See kannab endas mõtet kellestki vägevast ja seda on kasutatud isegi inimeste kohta. (L 82:6; vt Joh 1:1 ja 10:34 kommentaari.) Jeesus on jumal ehk vägev selles mõttes, et tema isa, kõikvõimas Jumal, on andnud talle väe ja võimu. (Mt 28:18; 1Ko 8:6; Heb 1:2.) Kuna Jeesus on ainus, kelle Jumal lõi üksinda ja kelle kaudu kõik on tulnud olemasollu (Joh 1:3), võib teda nimetada ka „ainusündinud jumalaks”. See näitab, et Jeesusel on väga auväärne positsioon võrreldes teiste Jumala poegadega.

Isa kõrval. Sõna-sõnalt „Isa rüpes”. Sellega mõeldakse erilist soosingut ja lähedast sõprust. See piltlik väljend tulenes tavast söömise ajal laua ümber külitada, nõjatudes taga oleva hea sõbra rinnale. (Joh 13:23–25.) Seega, siin salmis antakse mõista, et Jeesus on Jehoova kõige lähedasem sõber, kes teab kõige paremini, milline Jehoova on. (Mt 11:27.)

Johannese tunnistus. Kreeka sõna martyría, mis on siin tõlgitud vastega „tunnistus”, on tekstis Joh 1:7 tõlgitud kui „tunnistaja”. Ristija Johannes tuli andma tunnistust valguse ehk Jeesuse kohta ja see on kirjas järgmistes salmides.

Eelija. Heebrea nimi Eelija tähendab „minu Jumal on Jehoova”.

Eelija. Vt Mt 11:14 kommentaari.

see kauaoodatud prohvet. Sõna-sõnalt „see prohvet”. St prohvet, kellest Mooses rääkis. (5Mo 18:18, 19; Joh 1:25–27; 6:14; 7:40; Ap 3:19–26.)

Jehoova. Siin tsiteeritud kirjakoha Jes 40:3 heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisasid A5 ja C.) Evangeeliumikirjutajad Matteus, Markus ja Luukas seostavad selle ennustuse Ristija Johannesega. Johannese evangeeliumis ütleb Ristija Johannes ise, et see ennustus käib tema kohta. Ristija Johannes pidi tegema sirgeks Jehoova tee selles mõttes, et temast pidi saama eelkäija Jeesusele, kes esindas oma isa Jehoovat ja tuli tema nimel. (Joh 5:43; 8:29.)

ristin veega. Võib tõlkida ka „kastan vette”. Kreeka sõna baptízo tähendab „sisse kastma”. Muud piiblikohad aitavad mõista, et ristimine kujutas endast inimese täielikku vee alla kastmist. Ühel korral ristis Johannes inimesi Jordani orus Salimi lähedal, „sest seal oli suur veekogu”. (Joh 3:23.) Ja kui Etioopia õukonnaametnik soovis, et Filippus teda ristiks, siis „nii Filippus kui ka õukonnaametnik astusid vette”. (Ap 8:38.) Septuagintas on kasutatud sama kreeka sõna tekstis 2Ku 5:14, kui öeldakse, et Naaman „kastis end seitse korda Jordanisse”.

sandaalirihmagi. Kellelgi sandaalide jalast võtmist, nende kaasaskandmist või kellegi sandaalirihmade lahtitegemist (Mt 3:11; Mr 1:7; Lu 3:16) peeti madalaks tööks, mida tegi ori.

Betaanias. Mõnes käsikirjas on siin Bethabara ja nii on see ka mõnes piiblitõlkes. Usaldusväärsemates käsikirjades on aga Betaania.

Betaanias teisel pool Jordanit. St ida pool Jordanit. Seda Betaaniat mainitakse piibli kreekakeelses osas ainult ühe korra. Tegemist ei ole Jeruusalemma lähedal asuva Betaaniaga. (Mt 21:17; Mr 11:1; Lu 19:29; Joh 11:1.) Pole teada, kus selles salmis mainitud Betaania täpselt asus. Mõned arvavad, et see asus Jeerikost teisel pool jõge, umbes selles kohas, kus Jeesus arvatavasti ristiti. Ent võttes arvesse, mida öeldakse tekstides Joh 1:29, 35, 43; 2:1, paistab, et see ei saanud asuda Jeeriko lähedal, vaid pigem põhja pool, Galilea Kaanale lähemal. Seega üheks asupaigaks on pakutud Galilea merest lõuna poole jäävat kohta. (Vt lisa B10.)

Jumala Tall. Pärast seda, kui Jeesus oli ristitud ja Kurat oli püüdnud teda kiusatusse viia, tutvustas Ristija Johannes teda kui Jumala Talle. See väljend esineb vaid selles salmis ja tekstis Joh 1:36. (Vt lisa A7.) Jeesuse võrdlemine tallega on igati kohane. Piibliaegadel ohverdati lambaid selleks, et tunnistada oma patusust ja saada Jumalaga lepitatud. See oli eelpilt ohvrist, mille pidi tooma Jeesus, et anda oma täiuslik inimelu inimkonna eest. Väljend „Jumala Tall” seostub paljude piiblikohtadega. Kahtlemata tundis Ristija Johannes hästi piibli heebreakeelset osa ja võis selle väljendiga mõelda ühte või mitut järgnevast: jäära, kelle Aabraham ohverdas oma poja Iisaki eest (1Mo 22:13), paasatalle, kes tapeti Egiptuses, et vabastada orjastatud iisraellased (2Mo 12:1–13), või jäärtalle, kes ohverdati Jumala altaril Jeruusalemmas igal hommikul ja õhtul (2Mo 29:38–42). Johannes võis silmas pidada ka Jesaja ennustust, kus öeldi, et see, keda Jehoova nimetas oma teenijaks, „viidi tapale nagu lammas”. (Jes 52:13; 53:5, 7, 11.) Kui Paulus kirjutas oma esimese kirja korintlastele, osutas ta Jeesusele kui „meie paasatallele”. (1Ko 5:7.) Peetrus rääkis „Kristuse kui veatu ja puhta Talle” kallist verest. (1Pe 1:19.) Ja Ilmutusraamatus on aussetõstetud Jeesust rohkem kui 25 korda nimetatud piltlikult Talleks. (Ilm 5:8; 6:1; 7:9; 12:11; 13:8; 14:1; 15:3; 17:14; 19:7; 21:9; 22:1.)

maailma. Kr kósmos. Kreeka kirjanduses ja eriti just piiblis mõeldakse selle sõnaga inimkonda. Samas tähenduses on see siin ja ka salmis Joh 3:16. Johannes ütleb, et Jumala Tall võtab ära inimkonna patu ehk Aadamalt päritud patu.

tuvina. Tuvisid võidi tuua ohvriks. (Mr 11:15; Joh 2:14–16.) Nad sümboliseerisid süütust ja puhtust. (Mt 10:16.) Tuvi, kelle Noa lendu lasi, tõi laeva naastes kaasa õlipuulehe, millest oli näha, et uputusvesi on maa pealt taandunud (1Mo 8:11) ning et käes on rahu- ja hingetõmbeaeg (1Mo 5:29). Seega võis Jehoova pöörata Jeesuse ristimise ajal tuvi kaudu tähelepanu Jeesuse messiarollile: olles puhas ja patuta Jumala poeg, pidi Jeesus ohverdama oma elu inimkonna eest ning panema nõnda aluse rahu- ja hingetõmbeajale, mis saabub tema kuningavalitsuse all. Jeesuse peale laskuv Jumala vaim ehk tegutsev jõud võis välja näha kui tuvi, kes tiibu lehvitades oksale maandub.

Aadam oli Jumala poeg. See tõdemus on kooskõlas 1. Moosese raamatu loomislooga, kus öeldakse, et inimene on Jumala loomistöö ja loodud tema sarnaseks. (1Mo 1:26, 27; 2:7.) See heidab valgust ka teistele piiblitekstidele, näiteks salmidele Ro 5:12; 8:20, 21 ja 1Ko 15:22, 45.

Jumala poeg. Nii nimetatakse piiblis sageli Jeesust. (Joh 1:49; 3:16–18; 5:25; 10:36; 11:4.) Tegemist on piltliku väljendiga, mis aitab lugejal mõista Jeesuse ja Jumala vahelist suhet: nad on nagu isa ja poeg. Jeesus on Jumala poeg ka selles mõttes, et Jehoova andis talle elu. Samal põhjusel nimetatakse ka esimest inimest Aadamat Jumala pojaks. (Vt Lu 3:38 kommentaari.)

üks neist kahest. Neist kahest jüngrist räägitakse tekstis Joh 1:35. Jünger, kelle nime ei mainita, on tõenäoliselt apostel Johannes, kes oli Sebedeuse poeg ja selle evangeeliumi kirjutaja. (Mt 4:21; Mr 1:19; Lu 5:10.) Seda on loogiline järeldada sellest, et kirjutaja ei maini kordagi oma nime, ei nimeta kunagi apostel Johannest nimepidi ning Ristija Johannese kohta ütleb lihtsalt Johannes.

Johannes ... koos oma kahe jüngriga. Üks neist kahest Ristija Johannese jüngrist oli „Andreas, Siimon Peetruse vend”. (Vt Joh 1:40 kommentaari.)

Johannes ... koos oma kahe jüngriga. Üks neist kahest Ristija Johannese jüngrist oli „Andreas, Siimon Peetruse vend”. (Vt Joh 1:40 kommentaari.)

üks neist kahest. Neist kahest jüngrist räägitakse tekstis Joh 1:35. Jünger, kelle nime ei mainita, on tõenäoliselt apostel Johannes, kes oli Sebedeuse poeg ja selle evangeeliumi kirjutaja. (Mt 4:21; Mr 1:19; Lu 5:10.) Seda on loogiline järeldada sellest, et kirjutaja ei maini kordagi oma nime, ei nimeta kunagi apostel Johannest nimepidi ning Ristija Johannese kohta ütleb lihtsalt Johannes.

järgnesid nad Jeesusele. Nagu see salm näitab, olid Jeesuse esimesed jüngrid varem Ristija Johannese jüngrid. (Vt Joh 1:35 ja 1:40 kommentaari.)

kolmanda tunni paiku. Umbes kell 9 hommikul. Esimesel sajandil jagasid juudid päeva 12 tunniks ja see algas päikesetõusuga kell 6. (Joh 11:9.) Kolmas tund oli kell 9, kuues tund kell 12 ja üheksas tund kell 15. Kuna inimestel polnud täpseid ajanäitajaid, anti mingi sündmusega seoses harilikult teada selle ligikaudne toimumisaeg. (Joh 1:39; 4:6; 19:14; Ap 10:3, 9.)

kümnenda tunni paiku. Umbes kell 16. (Vt Mt 20:3 kommentaari.)

üks neist kahest. Neist kahest jüngrist räägitakse tekstis Joh 1:35. Jünger, kelle nime ei mainita, on tõenäoliselt apostel Johannes, kes oli Sebedeuse poeg ja selle evangeeliumi kirjutaja. (Mt 4:21; Mr 1:19; Lu 5:10.) Seda on loogiline järeldada sellest, et kirjutaja ei maini kordagi oma nime, ei nimeta kunagi apostel Johannest nimepidi ning Ristija Johannese kohta ütleb lihtsalt Johannes.

Kristuse. Kristus ei ole nimi, vaid hüüdnimestunud tiitel, mis tuleb kreeka sõnast Christós. Selle heebreapärane vaste on „messias” (hbr mašíah). Mõlema sõna tähendus on „võitu, salvitu”. Piibliaegadel oli tavaks rituaalne õliga võidmine. Nii pühitseti ametisse näiteks kuningaid.

messia. Kreeka sõna messías (translitereering heebrea sõnast mašíah) esineb piibli kreekakeelses osas vaid kaks korda. (Vt Joh 4:25.) Heebrea sõna mašíah tuleneb verbist mašáh, mis tähendab „määrima; võidma, salvima”. (2Mo 29:2, 7.) Piibliaegadel pühitseti õliga võides ametisse preestreid, kuningaid ja prohveteid. (3Mo 4:3; 1Sa 16:3, 12, 13; 1Ku 19:16.) Kreeka keeles on „võitu” vasteks christós (kristus). See sõna esineb piibli kreekakeelses osas üle 500 korra. (Vt Mt 1:1 kommentaari.)

Siimonit, keda hüütakse Peetruseks. Siimon oli tema isikunimi; Jeesus andis talle nimeks Peetrus (Pétros), mis on semiidi nime Keefas (Kephás) kreeka vaste. (Mr 3:16; Joh 1:42; vt Mt 10:2 kommentaari.)

Siimon, keda kutsutakse Peetruseks. Peetrust on pühakirjas kutsutud viie nimega: 1) Simeon; 2) Siimon (nii Simeon kui ka Siimon tulenevad heebrea verbist, mis tähendab „kuula”); 3) Peetrus (kreeka nimi, mis tähendab „kaljurünk; kivi”; kellelgi teisel piiblis seda nime pole); 4) Keefas (semiidi vaste nimele Peetrus; võib olla seotud heebrea sõnaga kefím [kaljud], mis esineb tekstides Ii 30:6; Jer 4:29) ja 5) Siimon Peetrus. (Ap 15:14; Joh 1:42; Mt 16:16.)

Joona poeg. Kr Barionás. Heebrea nimedes võidi lisanimena kasutada isa nime, mille ees oli heebreakeelne ben või arameakeelne bar, mis tähendavad poega. Arameakeelne laensõna bar esineb näiteks sellistes nimedes nagu Bartolomeus, Bartimeus, Barnabas ja Barjeesus. See näitab millist mõju oli aramea keel avaldanud Jeesuse päevil räägitavale heebrea keelele.

Sina oled Siimon. Siimonit on pühakirjas kutsutud viie nimega. (Vt Mt 4:18 ja 10:2 kommentaari.) See salm räägib olukorrast, kui Jeesus kohtas Siimonit ilmselt esimest korda ja andis talle semiidi nime Keefas (Kefás); võib olla seotud heebrea sõnaga kefím (kaljud), mida on kasutatud tekstides Ii 30:6 ja Jer 4:29. Keefase kreeka vaste on Peetrus, mille tähendus on sarnane: „kaljurünk; kivi”. Piiblis ei nimetata kedagi teist Keefaseks ega Peetruseks. Jeesus, kes suutis näha, et Naatanael on mees, kelles pole valelikkust (Joh 1:47; 2:25), nägi ka seda, milline inimene on Peetrus. Peetrus oli mitmes mõttes võrreldav kaljuga, näiteks ta tugevdas ja toetas kogudust. (Lu 22:32; Ap 1:15, 16; 15:6–11.)

Johannese. Mõne käsikirja järgi oli Peetruse isa Joona. Tekstis Mt 16:17 nimetab Jeesus Peetrust Joona pojaks. (Vt Mt 16:17 kommentaari.) Osa õpetlaste sõnul on kreeka nimed Johannes ja Joona sama heebrea nime eri kirjutusviisid.

Naatanaeli. Tuleneb heebrea nimest tähendusega „Jumal on andnud”. Arvatavasti teise nimega Bartolomeus, üks Jeesuse 12 apostlist. (Mt 10:3.) Nimi Bartolomeus tähendab „Tolmai poeg”. Tegemist on isa nimest saadud nimega. Selliseid nimesid oli ka teistel, mitte ainult Naatanaelil. Näiteks Timeuse poega nimetati Bartimeuseks. (Mr 10:46.) Matteus, Markus ja Luukas mainivad Bartolomeust ja Filippust koos, nii nagu Johannes mainib koos Naatanaeli ja Filippust. Ka see kinnitab järeldust, et Bartolomeus ja Naatanael on üks ja sama inimene. (Mt 10:3; Mr 3:18; Lu 6:14; Joh 1:45, 46.) Tol ajal oli tavaline, et inimesel oli mitu nime. (Joh 1:42.)

Mooses on kirjutanud oma seaduses ja prohvetid oma raamatutes. Sarnast fraasi esineb evangeeliumites korduvalt. (Mt 5:17; 7:12; 11:13; 22:40; Lu 16:16.) Moosese seaduse all mõeldakse piibli raamatuid alates 1. Moosese raamatust kuni 5. Moosese raamatuni. Prohvetiraamatute all mõeldakse piibli heebreakeelse osa prohvetlikke kirjutisi. Kui Moosese seadust ja prohvetiraamatuid mainitakse üheskoos, võib see viidata tervele piibli heebreakeelsele osale. On ilmne, et siin mainitud jüngrid tundsid hästi pühakirja. Filippus võis pidada silmas mõnd mõtet järgnevatest tekstidest: 1Mo 3:15; 22:18; 49:10; 5Mo 18:18; Jes 9:6, 7; 11:1; Jer 33:15; Hes 34:23; Mi 5:2; Sak 6:12 ja Mal 3:1. Paljud piiblisalmid näitavad, et kogu piibli heebreakeelne osa andis tunnistust Jeesuse kohta. (Lu 24:27, 44; Joh 5:39, 40; Ap 10:43; Ilm 19:10.)

Kas Naatsaretist võib tulla midagi head? Naatanaeli sõnadest järeldatakse, et Naatsaret oli tähtsusetu küla, millest isegi Galilea inimesed suurt midagi ei arvanud. (Joh 21:2.) Naatsaretti ei nimetata piibli heebreakeelses osas ning sellest ei räägi ka Josephus Flavius. Seevastu näiteks Jaafiat, mis asub Naatsaretist 3 km edelas, mainitakse tekstis Jos 19:12 ja ka Josephus räägib sellest. Tasub aga meeles hoida, et piibli heebreakeelses osas ega Josephuse kirjutistes ei mainita paljusid Galilea linnu. Peale selle nimetavad evangeeliumid Naatsaretti alati linnaks (kr pólis), ehk tegemist pidi olema külast suurema asulaga. (Mt 2:23; Lu 1:26; 2:4, 39; 4:29.) Naatsaret asus mägisel alal, kust avanes vaade Jisreeli tasandikule. Piirkond oli tihedalt asustatud ja seal oli palju linnu. Naatsaret asus oluliste kaubateede ligidal, mistõttu selle elanikud olid ühiskonnas toimuvaga kursis. (Vrd Lu 4:23.) Naatsaretis oli ka sünagoog. (Lu 4:16.) Eeltoodust võib järeldada, et Naatsaret ei saanud olla tähtsusetu küla. Seega, Naatanael võis lihtsalt olla üllatunud selle üle, et lähedal asuvast Galilea linnast Naatsaretist võiks tulla tõotatud messias, kuna pühakirja järgi pidi messias tulema Petlemmast Juudamaal. (Mi 5:2; Joh 7:42, 52.)

tõeline iisraellane, kelles pole valelikkust. Nende sõnadega ei tahtnud Jeesus lihtsalt kinnitada seda, et Naatanael on iisraellane, sest kõik Jaakobi järeltulijad olid iisraellased. Nimi Iisrael tähendab „Jumalaga võitleja” ja see anti Jaakobile pärast seda, kui ta oli ingliga õnnistuse nimel maadelnud. Erinevalt oma vennast Eesavist hindas Jaakob pühi asju ja oli valmis kõvasti pingutama, et Jumal teda õnnistaks. (1Mo 32:22–28; Heb 12:16.) Jeesuse sõnul oli Naatanael tõeline iisraellane selles mõttes, et ta oli täis samasugust usku ja otsustavust täita Jumala tahet nagu tema esiisa Jaakob. Jeesuse sõnad (võib-olla oli neis vihje tekstile L 32:2) näitasid ka seda, et Naatanaelis polnud kübetki silmakirjalikkust.

Sa saad näha veel suuremaid asju kui need. Varsti nägigi Naatanael, kuidas need sõnad täituma hakkasid. Oma kodulinnas Kaanas toimunud pulmapeol nägi Naatanael Jeesuse esimest imet, seda, kuidas ta muutis vee heaks veiniks. (Joh 2:1–11; 21:2.) Jeesusega koos rännates nägi Naatanael, kuidas Jeesus tervendas haigeid, ajas deemoneid välja ja äratas koguni surnuid ellu. Ja Naatanael mitte ainult ei näinud neid asju, vaid tema ja teised apostlid said ka väe teha ise imesid ning kuulutada sõnumit: „Taeva kuningriik on lähedal!” (Mt 10:1–8.)

Inimesepojal. See väljend esineb evangeeliumites umbes 80 korda. Jeesus mõtles sellega iseennast. Ilmselt tahtis ta rõhutada, et ta on tõepoolest inimene, naisest sündinud, ja seega võrdväärne Aadamaga, kellelt päritud patu lunastamiseks oli tarvis täiuslikku inimelu. (Ro 5:12, 14, 15.) Pealegi aitas selle väljendi kasutamine inimestel teda kui messiat ära tunda. (Tn 7:13, 14; vt „Sõnaseletusi”.)

Ma kinnitan teile ja see on tõsi. Võib tõlkida ka „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile”. Selles fraasis on kreeka sõna amén, mis on translitereering heebrea sõnast amén ja mille tähendus on „olgu nii”, „tõesti”. Jeesus kasutas seda väljendit sageli enne mõnd väidet, tõotust või prohvetikuulutust. Sellega ta rõhutas öeldu tõesust ja usaldusväärsust. Niiviisi ei kasutata seda sõna kusagil mujal piiblis ega ka muudes pühaks peetavates tekstides. (Mt 5:18; Mr 3:28; Lu 4:24.) Kui Jeesus kordas seda sõna (amén amén), nii nagu Johannese evangeeliumis 25 kohas, on see tõlgitud vastega „ma kinnitan ... ja see on tõsi”. Sellist väljendusviisi ei esine teistes evangeeliumites.

taevast. Siin kasutatud kreeka sõna võib tähendada taevalaotust või nähtamatut taevast, kus elavad vaimolendid.

ingleid. Võib tõlkida ka „sõnumitoojaid”. Kreeka sõna ángelos ja sellele vastav heebrea sõna maláh esinevad piiblis kokku ligi 400 korda. Mõlemad tähendavad sõna-sõnalt „sõnumitooja, käskjalg”. Kui mõeldakse vaimolendist sõnumitoojat, on tõlkevasteks „ingel”, aga kui mõeldakse inimesi, on vasteteks „käskjalg”, „saadik”. Harilikult selgub kontekstist, kumba mõeldakse, aga kui ei selgu ja mõlemad variandid on võimalikud, on teine tõlkevaste pandud sageli allmärkusesse. (1Mo 16:7; 32:3; Ii 4:18, allm; 33:23, allm; Kog 5:6, allm; Jes 63:9, allm; Mt 1:20; Jk 2:25; Ilm 22:8; vt „Sõnaseletusi”.) Kui Ilmutusraamatus on kreeka sõnaga ángelos mõeldud inimesi, on see tõlgitud vastega „saadik”. (Ilm 2:1, 8, 12, 18; 3:1, 7, 14.)

Inimesepoja. Vt Mt 8:20 kommentaari.

Inimesepoja juurde. Võib tõlkida ka „et Inimesepoega teenida”. Kui Jeesus rääkis, et inglid tõusevad ja laskuvad, võis ta pidada silmas Jaakobi nägemust, milles inglid käisid treppi või redelit mööda üles-alla. (1Mo 28:12.) See tähendas, et inglid teenivad vahendajatena mingil olulisel viisil Jehoova ja temale meelepäraste inimeste vahel. Jeesuse sõnad näitavad, et tema järelkäijad saavad näha, kuidas Jumala inglid teda teenivad, mis on tõestuseks, et Jehoova hoolitseb tema eest.

Pildid ja videod

Johannese evangeeliumit tutvustav video
Johannese evangeeliumit tutvustav video
Piiblitekst Johannese 1:1 kopti keele Sahiidi murdes
Piiblitekst Johannese 1:1 kopti keele Sahiidi murdes

Pildil on Johannese evangeelium kopti keele Sahiidi murdes (umbes aastast 600). Kopti keelt räägiti Egiptuses sajanditel, mis järgnesid vahetult Jeesuse maisele teenistusele. Kopti keel oli süüria ja ladina keele kõrval üks esimesi keeli, millesse piibli kreekakeelne osa tõlgiti. Kuna koptikeelsed tõlked olid olemas juba 3. sajandiks, aitavad need mõista, kuidas kreekakeelsest tekstist tollal aru saadi. Erilist huvi pakub see seoses vaidlust tekitava piiblisalmiga Joh 1:1, mille teine pool kõlab paljudes tõlgetes järgmiselt: „Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal” (sõna „Jumal” on mõlemas kohas suure algustähega). Erinevalt kreeka (koinee), süüria ja ladina keelest on kopti keele Sahiidi murdes kasutusel umbmäärane artikkel. Pildil on esile tõstetud kaks koptikeelset sõna, mille mõlema tähendus on „jumal”, kuid mille kirjapilt erineb pisut. Esimeses kohas esineb see koos määrava artikliga (1), teises umbmäärase artikliga (2). Ka „Uue maailma tõlge” kajastab seda mõtteerinevust: „Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli jumal.” (Vt Joh 1:1 kommentaari, kus selgitatakse lähemalt tõlkevastet „Sõna oli jumal”.)

1. määrav artikkel

2. umbmäärane artikkel

2. sajandist pärit Johannese evangeeliumi käsikiri
2. sajandist pärit Johannese evangeeliumi käsikiri

Pildil on piibli käsikirja Bodmeri papüürus 2 (P66) esileht, mis pärineb aastast 200. See käsikiri sisaldab suurt osa Johannese evangeeliumist. Esilehe ülaosas on pealkiri Euangélion katá Ioánnen („Hea sõnum Johannese järgi”). Algtekstis ilmselt pealkirju polnud. Need lisasid hiljem ümberkirjutajad. Pealkirjad võeti kasutusele tõenäoliselt puhtpraktilisel põhjusel: selleks, et evangeeliume oleks lihtne üksteisest eristada.

Johannese evangeelium. Tähtsamad sündmused
Johannese evangeelium. Tähtsamad sündmused

Sündmused on, kui vähegi võimalik, kronoloogilises järjestuses.

Iga evangeeliumikaart toob esile erinevaid sündmusi.

1. Johannes ütleb Jordani idakaldal Betaania lähedal Jeesuse kohta „Jumala Tall”. (Joh 1:29.)

2. Jeesus teeb Galilea Kaanas oma esimese ime. (Joh 2:3, 7–9, 11.)

3. Jeesus puhastab esimest korda templi. (Joh 2:13–15.)

4. Jeesus läheb Juudamaa maapiirkonda; tema jüngrid ristivad inimesi; Johannes ristib rahvast Ainonis. (Joh 3:22, 23.)

5. Jeesus räägib Sühharis Jaakobi kaevu juures ühe Samaaria naisega. (Joh 4:4–7, 14, 19, 20.)

6. Jeesus tervendab ühe ametniku poja pika vahemaa tagant. See on tema teine imetegu Galilea Kaanas. (Joh 4:46, 47, 50–54.)

7. Jeesus tervendab ühe haige mehe Jeruusalemmas Betsata tiigi ääres. (Joh 5:2–5, 8, 9.)

8. Galilea mere kirderannik; pärast seda, kui Jeesus toidab ime läbi 5000 meest, tahavad inimesed ta kuningaks tõsta. (Mt 14:19–21; Joh 6:10, 14, 15.)

9. Jeesus ütleb Kapernauma sünagoogis, et ta on eluleib; need sõnad saavad paljudele komistuskiviks. (Joh 6:48, 54, 59, 66.)

10. Jeesus tervendab Siiloahi tiigi ääres pimedana sündinud mehe. (Joh 9:1–3, 6, 7.)

11. Juudid üritavad templis Saalomoni sammaskäigus Jeesust kividega surnuks visata. (Joh 10:22, 23, 31.)

12. Kui juudid püüavad Jeesust kinni võtta, läheb ta kohta, kus Johannes oli ristimist alustanud; teisel pool Jordanit hakkavad paljud Jeesusesse uskuma. (Joh 10:39–42.)

13. Jeesus äratab Betaanias üles Laatsaruse. (Joh 11:38, 39, 43, 44.)

14. Kui juudid peavad salanõu Jeesuse tapmiseks, läheb Jeesus kõrbelähedasse piirkonda Efraimi-nimelisse linna. (Joh 11:53, 54.)

15. Jeesus sõidab eesliga Betfagest kulgevat teed mööda ja siseneb kuninglikult Jeruusalemma. (Mt 21:1, 7–10; Mr 11:1, 7–11; Lu 19:29, 30, 35, 37, 38; Joh 12:12–15.)

16. Jeesus läheb koos jüngritega Ketsemani aeda teisel pool Kidroni orgu. (Mt 26:30; Mr 14:26; Lu 22:39; Joh 18:1.)

17. Juudas reedab Ketsemani aias Jeesuse; Jeesus võetakse kinni. (Mt 26:47–50; Mr 14:43–46; Lu 22:47, 48, 54; Joh 18:2, 3, 12.)

18. Jeesust piitsutatakse ja mõnitatakse maavalitseja residentsis. (Mt 27:26–29; Mr 15:15–20; Joh 19:1–3.)

19. Jeesus pannakse Kolgatal posti külge. (Mt 27:33–36; Mr 15:22–25; Lu 23:33; Joh 19:17, 18.)

20. Ülesäratatud Jeesus ilmutab end Maarja Magdaleenale hauakoopa juures. (Mt 28:1, 5, 6, 8, 9; Joh 20:11, 12, 15–17.)

21. Jeesus ilmutab end jüngritele Galilea mere kaldal; Peetrus kinnitab, et armastab Jeesust. (Joh 21:12–15.)

Vaade Jisreeli orule
Vaade Jisreeli orule

Vaade Naatsareti lähedal asuvalt kaljult lõuna poole. Viljakas Jisreeli org, mida mainitakse mitmes piibliloos, kulgeb idast läände. (Jos 17:16; Koh 6:33; Ho 1:5.) Taamal vasakul on näha Moore küngas, mille nõlval paikneb Naini linn. Nainis äratas Jeesus surnuist üles ühe lesknaise poja. (Koh 7:1; Lu 7:11–15.) Pildi keskosas paistab silmapiiril Gilboa mägi. (1Sa 31:1, 8.) Kuna Jeesus kasvas üles Naatsaretis, võis temagi tulla siia kaljule, kust on näha mitu Iisraeli ajaloos olulist kohta. (Lu 2:39, 40.)